Kas on tähtis, millise religiooni sa valid?

SISSEOSTE tehes meeldib enamikule meist, et kaupa oleks palju ja selle vahel saaks valida. Kui turul on erinevat sorti puu- ja köögivilju, saame valida just need, mis meeldivad meile ja meie perele. Kui riidekaupluses on erinevas stiilis ja värvivalikus riideid, on võimalik valida just sellised, mis meile kõige paremini istuvad. Mõned valikud, mis me elus teeme, on pelgalt maitseküsimus. Teised aga mõjutavad meie heaolu. Sellised on näiteks tervisliku toidu ja õigete sõprade valik. Kuid mida öelda religiooni valiku kohta? Kas see on lihtsalt isikliku maitse küsimus? Või on see valdkond, mis puudutab sügavalt meie heaolu?

Religioone, mille vahel valida, on arvukalt. Paljudes maades on nüüd usuvabadus ning üha rohkem inimesi soovib vahetada oma vanemate religiooni. Ameerika Ühendriikides läbiviidud küsitlusest selgus, et 80 protsenti ameeriklastest usub, et „pääste toob rohkem kui vaid üks usk”. Sama uuringu kohaselt „on iga viies küsitluses osalenu vahetanud täiskasvanueas oma usku”. Brasiilias läbiviidud uuringust ilmnes, et neljandik brasiillasi on oma religiooni vahetanud.

Minevikus vaieldi ägedalt õpetuste üle, mis religioone üksteisest eristavad. Praegu näib olevat suhtumine selline, et tegelikult pole tähtis millisesse religiooni keegi kuulub. Kas see aga ikka on nii? Kas religioon, mille sa valid, mõjutab su elu?

Just nagu kaalutlev poeskäija esitab küsimusi kaupade päritolu kohta, oleks tark ka sinul küsida, kust on kõik need erinevad religioonid alguse saanud ning miks. Vastuse võime leida Piiblist.

 Kuidas on religioonid alguse saanud?

Ligikaudu tuhat aastat enne, kui Jeesus maa peale tuli, pani vanaaja Iisraeli kuningas Jerobeam alguse ühele uuele religioonile. Jerobeam oli iseseisva Iisraeli kuningriigi esimene kuningas. Ta pidi oma eesmärkide saavutamiseks inimesi ühtsena hoidma. „Kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: „Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad!”” (1. Kuningate 12:28). Kuningas kasutas ilmselgelt religiooni selleks, et mõjutada iisraellasi mitte minema Jeruusalemma, kus neil oli tavaks käia Jumalat kummardamas. Religioon, millele Jerobeam alguse pani, püsis sajandeid ning tõi häda kaela miljonitele, kui Jumal ärataganenud Iisraeli üle kohut mõistis. Jerobeami religioon oli vahend võimu saavutamiseks. Mõned riigikirikud, mis püsivad tänapäevani, said samuti alguse soovist tugevdada poliitilist võimu.

Apostel Paulus tõi välja veel ühe põhjuse, miks rajatakse uusi religioone: „Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna; ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele” (Apostlite teod 20:29, 30). Uhked juhid moodustavad uusi religioosseid liikumisi sageli selleks, et endale tähelepanu tõmmata. Kirikud, mis valelikult väidavad end olevat kristlikud, on lõhestunud mitmeteks rühmitusteks.

Kellele soovivad religioonid meelepärased olla?

Mõned otsustavad rajada uue religiooni, kuna selle järele on nõudlus. Näiteks kirjutas ajakiri „Economist” Ameerika Ühendriikide nn megakirikutest. Artiklis märgiti, et nende kirikute liikmete arv kasvab, kuna nad „toetuvad samadele põhimõtetele nagu edukad äriettevõttedki ehk nende jaoks on klient kuningas”. On kirikuid, kus toimuvad „väga elavad jumalateenistused videoprogrammi, näidendi ning kaasaegse muusikaga”. Mõned nende kirikute juhid ütlevad, et nad õpetavad oma liikmeid olema „rikkad, terved ning muretud”. Artiklis kirjutatakse, et kuigi neid kirikuid kritiseeritakse meelelahutus- ja nõustamisäriga tegelemise pärast, siis tegelikult „reageerivad nad lihtsalt nõudlusele”. Lõpetuseks öeldakse ajakirjas: „Äri ja religiooni ühinemine on olnud äärmiselt edukas.”

Kuigi teised religioonid ei pruugi olla nii kommertslikud, tuletavad kirikud, mis „reageerivad nõudlusele”, meelde Pauluse hoiatust: „Tuleb aeg, et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole” (2. Timoteosele 4:3, 4).

Kuna paljude religioonide tekkimise põhjuseks pole olnud soov meeldida Jumalale, vaid iha poliitilise võimu ja prestiiži järele ning tahtmine vastata üldsuse nõudlusele, pole üllatav, et religioon on seotud selliste kuritegudega nagu laste kuritarvitamine, pettus, sõjad ja terrorism. Liiga sageli on religioon osutunud võltsiks. Mida teha, et end mitte petta lasta?

[Väljavõte lk 4]

Paljude religioonide tekkimise põhjuseks pole olnud soov meeldida Jumalale, vaid iha poliitilise võimu ja prestiiži järele ning tahtmine vastata üldsuse nõudlusele