Kuidas tunda ära õiget religiooni

ENAMIK religioone väidab, et nende õpetused lähtuvad Jumalalt. Seega on tark pöörata tähelepanu Jeesuse apostli Johannese sõnadele: „Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma” (1. Johannese 4:1). Kuidas teha kindlaks, kas mingi õpetus on ikka Jumalalt?

Kõik, mis lähtub Jumalalt, peegeldab tema isiksust ning eeskätt tema peamist omadust armastust. Näiteks tajume Jumala armastust meie vastu selles, et võime tunda lillede, ürtide või värske leiva lõhna, näha päikeseloojangut, liblikaid või naeratust lapse näol, või siis kuulda imeilusat muusikat, linnulaulu või armsa inimese häält. Isegi meie loomus, ükskõik kui ebatäiuslikud me ka poleks, peegeldab Jumala armastust. Seetõttu kogeme sageli, kui tõesed on Jeesuse sõnad: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Meile meeldib armastust väljendada, kuna oleme tehtud Jumala „näo järgi” (1. Moosese 1:27). Kuigi Jumalal on ka teisi omadusi, on armastus neist silmapaistvaim.

Jumalalt lähtuvad kirjutised peaksid peegeldama tema armastust. Maailma religioonidel on palju vanu kirjutisi. Kas neis aga kajastub Jumala armastus?

Fakt on see, et enamikus vanades religioossetes kirjutistes räägitakse vähe sellest, kuidas Jumal meid armastab või kuidas meie peaksime teda armastama. Seetõttu jäävad miljonid inimesed vastuseta, kui nad küsivad, miks on nii palju kannatusi ning kurjust, kui Jumala loomistööst on näha tema armastust. Piibel seevastu on ainuke iidne religioosne kirjutis, mis räägib põhjalikult Jumala armastusest. Samuti õpetatakse seal, kuidas osutada armastust teistele.

Raamat, mis räägib armastusest

Jumala Sõnas Piiblis öeldakse, et Jehoova on armastuse Jumal (2. Korintlastele 13:11). Piibel kirjeldab, kuidas armastus ajendas Jehoovat andma esimestele inimestele elu, mida ei ohustanud haigused ega surm. Kuid mäss Jumala vastu tõi kaasa kannatused kogu inimkonnale (5. Moosese 32:4, 5; Roomlastele 5:12). Jehoova asus tegutsema, et kaotatut korvata. Jumala Sõna ütleb: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16). Pühakiri heidab  veelgi Jumala armastusele valgust, kirjeldades, kuidas Jumal on rajanud täiusliku valitsuse, mida juhib Jeesus, et taastada sõnakuulelikule inimkonnale rahu (Taaniel 7:13, 14; 2. Peetruse 3:13).

Piibel näitab, milline on iga inimese kohus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus” (Matteuse 22:37–40). Piiblis on kirjas, et see on Jumala inspireeritud. Kuna see raamat peegeldab kirkalt armastuse Jumala isiksust, siis võime olla kindlad, et see lähtub temalt (2. Timoteosele 3:16).

Kui võtame aluseks selle normi, saame teha kindlaks, millised iidsed kirjutised on tõepoolest Jumalalt. Armastuse järgi võime ka ära tunda tõelised jumalateenijad, kuna nad jäljendavad seda Jumala omadust.

Kuidas tunda ära inimesed, kes armastavad Jumalat?

Need, kes Jumalat tõesti armastavad, erinevad teistest ja seda eriti nüüdsel ajal, mil me elame „viimsetel päevadel”, nagu ütleb Piibel. Inimesed on üha enam „enesearmastajad, rahaahned, ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:1–4).

Kuidas siis tunda ära need, kes armastavad Jumalat? Piiblis öeldakse: „See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske” (1. Johannese 5:3, P 1997). Armastus Jumala vastu ajendab austama Piibli moraalinorme. Näiteks leiduvad Jumala Sõnas seadused seksuaalsuhete ja abielu kohta. Seksuaalsuhted on lubatud vaid abikaasade vahel ning abielu on püsiv liit (Matteuse 19:9; Heebrealastele 13:4). Pärast seda, kui üks Hispaania teoloogiatudeng oli käinud Jehoova tunnistajate koosolekul, kus uuriti Piibli moraaliseadusi, ütles ta: „Lahkusin hea tundega, seda mitte ainult õpetlike Pühakirja kõnede pärast, vaid ka nende inimeste vahel valitseva ühtsuse, kõrge moraali ja viisaka käitumise tõttu.”

Lisaks Jumala armastamisele võib tõelised kristlased ära tunda armastusest kaasinimeste vastu. Nende kõige tähtsamaks tööks on rääkida teistele inimkonna ainsast lootusest – Jumala Kuningriigist (Matteuse 24:14). Miski ei too kaasinimestele püsivamat kasu, kui see, et aitame neil Jumalat tundma õppida (Johannese 17:3). Tõelised kristlased osutavad armastust veel teistelgi viisidel. Nad on toeks neile, keda on tabanud õnnetused. Kui Itaalias toimus maavärin, kirjutas kohalik ajaleht Jehoova tunnistajatest, et nad „tegutsevad praktilisel viisil, ulatades abistava käe ohvritele, pööramata tähelepanu sellele, millisesse religiooni need kuuluvad”.

Tõelised kristlased armastavad Jumala ja kaasinimeste kõrval ka üksteist. Jeesus lausus: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:34, 35).

Kas see armastus, mida tõelised kristlased osutavad üksteisele, on midagi erilist? Emma arvab, et on küll. Ta töötab koduabilisena Boliivias La Pazas, kus rahvuslikud erinevused tekitavad sageli lõhesid rikaste ja vaeste vahel. Ta lausub: „Kui ma läksin esimest korda Jehoova tunnistajate koosolekule, nägin hästiriietatud härrasmeest istumas ja vestlemas indiaani naisega. Ma polnud midagi sellist eales näinud. Sellel hetkel mõistsin, et see on Jumala rahvas.” Noor Brasiilia naine Miriam lausub midagi sarnast: „Ma ei osanud olla õnnelik ja seda  ka mitte oma pere keskel olles. Esimest korda nägin ma tõelist armastust Jehoova tunnistajate hulgas.” Ameerika Ühendriikides kirjutas ühe telekanali uudistetoimetaja Jehoova tunnistajate kohta: „Kui veel rohkem inimesi elaks nii nagu teie, ei oleks meie riik sellises olukorras, nagu see praegu on. ... teie organisatsioon on rajatud armastusele ja tugevale usule Loojasse.”

Otsi üles õige religioon

Armastus on õige religiooni kõige iseloomulikum tunnus. Jeesus võrdles õige religiooni leidmist õige tee leidmisega ning sellel käima hakkamisega. See on ainuke tee, mis viib igavesse ellu. Jeesus sõnas: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad” (Matteuse 7:13, 14). Ainult üks kristlaste grupp käib ühtselt Jumalaga sellel õigel teel. Niisiis on väga tähtis, millise religiooni sa valid. Kui sa leiad õige tee ning otsustad sellel käia, oled leidnud parima elutee, kuna see on armastuse tee (Efeslastele 4:1–4).

Millist rõõmu küll toob õigel usuteel käimine! See on nagu kõndimine koos Jumalaga. Temalt saad sa tarkust ning ta õpetab sind armastama, nii et sul oleks teistega head suhted. Jumal annab sulle teada, mis on elu eesmärk, ning sa mõistad tema tõotusi ning leiad tulevikulootuse. Sa ei pea kunagi kahetsema, et otsisid üles õige religiooni.

[Pilt lk 5]

Iidsetest religioossetest kirjutistest peegeldab ainult Piibel tõeliselt Jumala armastust

[Pildid lk 7]

Tõelisi kristlasi on võimalik ära tunda armastuse järgi