Tõstkem üheskoos kõrgeks Jehoova nimi

„Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!” (LAUL 34:4)

1. Millist head eeskuju andis Jeesus oma maise teenistuse ajal?

JEESUS ja ta apostlid laulsid 33. aasta 14. niisani õhtul ühe Jeruusalemma maja ülakambris Jehoovale kiituslaule (Matteuse 26:30). See oli viimane kord, mil Jeesus seda koos oma apostlitega tegi. Oli igati kohane, et ta koosviibimise sel kombel lõpetas. Maise teenistuse algusest lõpuni ülistas Jeesus oma Isa ja tegi innukalt teatavaks tema nime (Matteuse 4:10; 6:9; 22:37, 38; Johannese 12:28; 17:6). Tegelikult toetas ta lauliku südamlikku üleskutset: „Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!” (Laul 34:4). Milline suurepärane eeskuju on see meile!

2., 3. a) Kust me teame, et Laulul 34 on prohvetlik tähendus? b) Mida me selles ja järgnevas artiklis vaatleme?

² Vaid mõni tund pärast seda, kui apostel Johannes oli ühes Jeesusega kiituslaule laulnud, tuli tal olla tunnistajaks sootuks teistsugusele sündmusele. Ta nägi, kuidas tema Issand on koos kahe kurjategijaga piinapostil suremas. Rooma sõdurid murdsid kahe kurjategija surma kiirendamiseks nende sääreluud, ent Johannese teatel Jeesuse sääreluid nad ei murdnud. Kui sõdurid Jeesuse juurde tulid, oli ta juba surnud. Johannes osutas oma evangeeliumis sellisele sündmuste kulule kui teise kirjakoha täitumisele Laulust 34: „Ükski neist [luudest-kontidest] ei murdu!” (Johannese 19:32–36; Laul 34:21).

³ Kristlased leiavad Laulust 34 veel paljugi huviväärset. Seepärast vaatleme selles ja järgnevas artiklis seda, millistes oludes Taavet selle psalmi kirjutas, ning veel ka seda, millist julgustust sellest psalmist võib leida.

Taavet põgenemas Sauli eest

4. a) Miks võiti Taavet Iisraeli tulevaseks kuningaks? b) Miks hakkas Saul Taavetit väga armastama?

⁴ Saul oli Iisraelis kuningas, kui Taavet veel noor oli. Paraku muutus Saul sõnakuulmatuks ja kaotas Jehoova soosingu. Sel põhjusel ütles prohvet Saamuel talle: „Jehoova on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud su ligimesele, kes on parem sinust!” (1. Saamueli 15:28). Hiljem käskis Jehoova Saamuelil võida Iisraeli järgmiseks kuningaks Taaveti, Iisai noorima poja. Sedaaegu kannatas Jumala vaimust ilma jäänud kuningas Saul süngushoogude all. Taavet kui meisterlik muusik toodi Gibeasse kuninga teenistusse ning Taaveti muusika tõigi Saulile mõningast meelerahu, nii et see „armastas teda väga” (1. Saamueli 16:11, 13, 21, 23).

5. Miks Sauli suhtumine Taavetisse muutus ning mida oli Taavet sunnitud tegema?

⁵ Aja möödudes osutus tõeks, et Jehoova on Taavetiga. Ta aitas Taavetil võita vilistide hiiglast Koljatit ning toetas teda, nii et ta sai Iisraelis sõjalise osavuse tõttu kuulsaks. Ent see, et Taavetil lasus Jehoova õnnistus, äratas Saulis kiivust ning ta hakkas Taavetit  vihkama. Kahel korral, kui Taavet kuningas Saulile kannelt mängis, viskas see teda piigiga. Mõlemal korral õnnestus Taavetil piigi eest kõrvale põigata. Kui Saul üritas Iisraeli tulevast kuningat kolmandat korda tappa, mõistis see, et tal tuleb elu eest põgeneda. Sauli korduvate püüete tõttu Taavet kinni võtta ja hukata jõudis too otsusele otsida varjupaika väljastpoolt Iisraeli (1. Saamueli 18:11; 19:9, 10).

6. Miks käskis Saul Nobe elanikud tappa?

⁶ Iisraeli piiri poole suundudes tegi Taavet peatuse Nobe linnas, kus asus Jehoova kogudusetelk. Ilmselt saatis Taavetit põgenemisel rühm noori mehi ning ta üritas leida neile ja endale kehakinnitust. Saul sai teada, et ülempreester oli andnud Taavetile ja ta meestele toitu ja mõõga, mille Taavet oli võtnud surnud Koljatilt. Raevunud Saul lasi tappa kõik linna elanikud, kaasa arvatud 85 preestrit (1. Saamueli 21:2, 3; 22:12, 13, 18, 19; Matteuse 12:3, 4).

Jälle kord pääsemine surmast

7. Miks polnud Gat Taavetile kindlaks pelgupaigaks?

⁷ Nobest põgenes Taavet 40 kilomeetrit lääne poole vilistide territooriumile ning otsis varju Koljati kodulinnast Gatist kuningas Aakise juurest. Taavet võis mõelda, et Gat oleks küll viimane paik, kust Saul teda otsima hakkaks. Kuid peagi tundsid Gati kuninga sulased Taaveti ära. Kui Taavet sai kuulda, et ta on ära tuntud, siis ta „kartis väga Gati kuningat Aakist” (1. Saamueli 21:11–13).

8. a) Mida räägib meile Laul 56 Taaveti üleelamiste kohta Gatis? b) Kuidas pääses Taavet surmast üle noatera?

⁸ Seejärel võtsid vilistid Taaveti kinni. Võib-olla just sel ajal lõi Taavet südamest tuleva psalmi, milles ta palub Jehoovat: „Pane sina mu pisarad oma lähkrisse” (Laul 56:9 ja selle pealiskiri). Seeläbi väljendas ta kindlat lootust, et Jehoova ei unusta tema hingevalu, vaid kannab ta eest armastavalt  hoolt ja kaitseb teda. Taavet mõtles ka välja strateegia vilistide kuninga tüssamiseks. Ta teeskles nõdrameelset. Seda nähes tegi kuningas Aakis oma sulastele etteheiteid, et need on toonud ta juurde hullu mehe. Pole kahtlustki, et Jehoova õnnistas Taaveti strateegiat. Taavet aeti linnast välja ning taas oli ta surmast pääsenud üle noatera (1. Saamueli 21:14–16).

9., 10. Mis põhjusel kirjutas Taavet Laulu 34 ja keda võis Taavet seda psalmi luues silmas pidada?

⁹ Piibel ei räägi sellest, kas Taaveti toetajad põgenesid koos temaga Gatti või jäid valvesse lähedalasuvatesse Iisraeli küladesse. Kuidas see ka polnud, ilmselt toimus rõõmus taaskohtumine, kui Taavet andis neile teada, kuidas Jehoova ta taas kord oli päästnud. See sündmus andiski põhjust Laulu 34 loomiseks, millele osutab ka pealiskiri. Psalmi esimeses kaheksas salmis kiidab Taavet Jumalat pääsemise eest ning kutsub oma toetajaid ülistama Jehoovat kui oma rahva suurt Päästjat (Laul 34:4, 5, 8).

¹⁰ Taavet koos oma meestega leidis pelgupaiga Iisraeli mägialal Adullami koopas, 15 kilomeetrit Gatist ida pool. Seal hakkas nende juurde tulema iisraellasi, kes polnud rahul tingimustega kuningas Sauli valitsemise ajal (1. Saamueli 22:1, 2). Luues Laulu 34:9–23 sõnu, võis Taavet just selliseid inimesi silmas pidada. Neis salmides toodud meeldetuletused on ka meile tänapäeval tähtsad, nii et kindlasti tuleks kasuks selle kauni psalmi üksikasjalik käsitlus.

Kas ka sinu peamiseks huviasjaks on see mis Taavetil?

11., 12. Mis annab meile põhjust Jehoovat alati kiita?

¹¹ „Ma tänan Jehoovat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus!” (Laul 34:2). Elades ühiskonnast väljatõugatuna, võis Taavetil olla palju ainelisi muresid, ent nagu neist sõnadest ilmneb, ei varjutanud igapäevamured tema otsusekindlust kiita Jehoovat. Milline oivaline eeskuju meile, kui kohtame raskusi! Ükskõik, kas oleme koolis, tööl, kaaskristlaste seltsis või kuulutustööl, eeskätt peaks olema meie sooviks kiita Jehoovat. Mõelda vaid, kui lõpmata palju on meil põhjusi seda teha! Näiteks saame Jehoova imepäraseid loomistöid lõputult avastada ja neist rõõmu tunda. Ja mõelgem sellele, mida ta on saatnud korda oma organisatsiooni maise osa kaudu! Olgugi et Jehoovale ustavad inimesed on ebatäiuslikud, on ta neid nüüdisajal vägeval moel rakendanud. Millised on Jumala teod võrreldes nende inimeste omadega, keda see maailm ebajumalateks peab? Kas pole me nõus Taavetiga, kes kirjutab: „Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul!”? (Laul 86:8.)

¹² Nagu Taavet, tahame ka meie Jehoovat tema võrratute tegude pärast alati kiita. Pealegi oleme ülirõõmsad teadmise üle, et Jumala Kuningriik on praegu Taaveti jäädava Pärija Jeesus Kristuse käes (Ilmutuse 11:15). See tähendab seda, et selle maailma lõpp on lähedal. Kaalul on rohkem kui kuue miljardi inimese tuleviku püsimajäämine. Mitte iial varem pole olnud nii pakilist vajadust rääkida inimestele Jumala Kuningriigist ja sellest, mida see peatselt inimkonnale toob, ning aidata neil kiita Jehoovat ühes meiega. Kahtlemata peaks tähtsaim asi meie elus olema kasutada igat võimalust, et ergutada inimesi võtma vastu seda head sõnumit, enne kui on liiga hilja (Matteuse 24:14).

13. a) Kellest Taavet kiitles ning millised inimesed sellele rõõmuga vastasid? b) Mis tõmbab tänapäeval tasaseid inimesi kristliku koguduse ligi?

¹³ „Jehoovast kiitleb mu hing! Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad!” (Laul 34:3). Taavet ei kiidelnud siin omaenda saavutuste üle. Näiteks ei hoobelnud ta sellega, kuidas  ta Gati kuningat tüssas. Ta mõistis, et Gatis viibimise ajal kaitses teda Jehoova ning et ta pääses tänu Jehoova abile (Õpetussõnad 21:1). Seega ei kiidelnud Taavet mitte endast, vaid Jehoovast. See tõmbas tasaseid inimesi Jehoova ligi. Samuti Jeesus ülistas Jehoova nime, nii et see tõmbas alandlikke, end õpetada laskvaid inimesi Tema ligi. Tänapäeval soovib kõigist rahvustest alandlikke inimesi tulla võitud kristlaste rahvusvahelise koguduse ligi, mille Pea on Jeesus (Koloslastele 1:18). Selliste tasaste inimeste südant puudutab see, kui nad kuulevad Jumala alandlikke teenijaid tema nime ülistavat ning kui nad saavad kuulda Piibli sõnumit, mille teeb neile mõistetavaks Jumala püha vaim (Johannese 6:44; Apostlite teod 16:14).

Koosolekud kinnitavad meie usku

14. a) Kas Taavet rahuldus Jehoova kiitmisega vaid omaette olles? b) Millist eeskuju andis Jeesus seoses kokkutulekutega, mille eesmärk on kummardada Jehoovat?

¹⁴ „Ülistage Jehoovat ühes minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!” (Laul 34:4). Taavet ei rahuldunud Jehoova kiitmisega vaid omaette olles. Ta kutsus südamlikult oma kaaslasi koos temaga Jumala nime kõrgeks tõstma. Samuti suurem Taavet Jeesus Kristus leidis rõõmu Jehoova kiitmisest avalikkuse ees – kohalikus sünagoogis, pühade ajal Jumala templis Jeruusalemmas ning oma järelkäijate seltsis olles (Luuka 2:49; 4:16–19; 10:21; Johannese 18:20). Milline rõõmutoov võimalus on meil Jeesuse eeskujul kiita koos kaaskristlastega Jehoovat igal võimalikul juhul, eriti nüüd, mil ’näeme selle päeva lähenevat’! (Heebrealastele 10:24, 25.)

15. a) Millist mõju avaldas Taaveti läbielamus tema meestele? b) Kuidas tuleb meile kasuks koosolekutel käimine?

¹⁵ „Ma otsisin Jehoovat ja tema vastas mulle ning tõmbas mind välja kõigist mu hädaohtudest!” (Laul 34:5). Taavet pidas seda oluliseks läbielamuseks. Seepärast ütles ta edasi: „Siin see hädaline hüüdis, ja Jehoova kuulis ning päästis tema kõigest ta kitsikusest!” (Laul 34:7). Kaaskristlastega seltsides on meil palju võimalusi rääkida ülesehitavatest kogemustest selle kohta, kuidas  Jehoova on aidanud meil rasketes olukordades vastu pidada. See tugevdab usukaaslaste usku, nõnda nagu Taaveti mõtteavaldused tugevdasid tema toetajate usku. Taaveti juhtumil ’vaatasid tema kaaslased Jehoova poole, särasid rõõmust ja nende nägu ei tarvitsenud punastada’ (Laul 34:6). Ehkki nad olid põgenemas kuningas Sauli eest, ei tundnud nad end häbistatuna. Nad olid kindlad, et Jumal toetab Taavetit, ning nende näod särasid rõõmust. Samamoodi otsivad Jehoovalt toetust nii vasthuvitatud kui ka need, kes on juba pikka aega olnud tõsikristlased. Olles isiklikult kogenud tema abi, kajastub nende rõõmust säravates nägudes otsusekindlus jääda ustavaks.

Olgem inglite abi eest tänulikud

16. Kuidas on Jehoova rakendanud oma ingleid meie päästmiseks?

¹⁶ „Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad!” (Laul 34:8). Taavet ei pidanud seda, et Jehoova ta päästis, võimalikuks mitte ainult enda puhul. Tõsi küll, Taavet oli Jehoova võitu, tulevane Iisraeli kuningas, ent ta teadis, et Jehoova rakendab oma ingleid kõigi ustavate jumalateenijate eest hoolitsemisel, olgu need silmapaistval või tagasihoidlikul positsioonil. Ka nüüdisajal on tõelistele jumalateenijatele saanud osaks Jehoova kaitse. Võimud on natsi-Saksamaal, samuti Angolas, Malawis, Mosambiigis ja teistes maades korraldanud kampaaniaid Jehoova tunnistajate likvideerimiseks. Nende püüded on nurjunud. See-eest üheskoos Jumala nime ülistavad Jehoova tunnistajad edenevad hästi. Miks? Sest Jehoova kasutab enda rahva kaitsmiseks ja juhtimiseks oma pühasid ingleid (Heebrealastele 1:14).

17. Mil moel Jumala inglid meid abistavad?

¹⁷ Lisaks võivad Jehoova inglid juhtida asju nii, et inimene, kes paneb teisi komistama, kõrvaldatakse Jehoova rahva seast (Matteuse 13:41; 18:6, 10). Ja kuigi me ei pruugi seda mõnikord teadagi, eemaldavad inglid võimalikud takistused meie jumalateenimise teelt ning kaitsevad meid asjaolude eest, mis võiksid kahjustada meie suhteid Jehoovaga. Mis kõige olulisem, nad juhatavad meid, kui oleme tegemas teatavaks „igavest evangeeliumi” kogu inimkonnale ka paikades, kus kuulutustööd tuleb teha ohtlikes tingimustes (Ilmutuse 14:6). Tihtilugu võib Jehoova tunnistajate piiblilisest kirjandusest leida tõendeid inglite abi kohta. * Sedalaadi juhtumeid on liiga arvukalt, et neid pelgalt asjaolude kokkusattumuseks lugeda.

18. a) Mida meil tuleb teha, et inglid meid kaitseksid? b) Mida käsitletakse järgnevas artiklis?

¹⁸ Selleks, et inglid meid ka edaspidi juhiks ja kaitseks, tuleb meil hoolimata vastupanust ikka Jehoova nime kõrgeks tõsta. Tuletagem meelde, et Jumala ingel on leerina vaid „nende ümber, kes [Jehoovat] kardavad”. Kuidas seda mõista? Mis on jumalakartus ja kuidas me saame seda arendada? Miks tahab armastav Jumal, et me teda kardaksime? Neid küsimusi arutatakse järgnevas artiklis.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Millised katsumused tabasid Taavetit, kui ta noor mees oli?

• Millest me oleme Taaveti kombel eeskätt huvitatud?

• Kuidas me suhtume koosolekutesse?

• Kuidas rakendab Jehoova oma ingleid meie abistamiseks?

[Küsimused]

[Kaart lk 21]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Raama

Gat

Siklag

Gibea

Nobe

Jeruusalemm

Petlemm

Adullam

Keila

Hebron

Siif

Hores

Karmel

Maon

Een-Gedi

Soolameri

[Allikaviide]

Kaart: Based on maps copyrighted by Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel

[Pilt lk 21]

Ka põgenikuna tõstis Taavet kõrgeks Jehoova nime

[Pilt lk 23]

Meie usk tugevneb, kui saame kristlikel kokkutulekutel kuulda innustavaid kogemusi