Tundkem rõõmu elust Jehoova kartuses
Tundkem rõõmu elust Jehoova kartuses
„Kartke Jehoovat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust!” (LAUL 34:10)
1., 2. a) Millisel kahel vastakal moel käsitleb ristiusu kirik jumalakartust? b) Milliseid küsimusi me hakkame nüüd uurima?
TIHTILUGU tuginevad ristiusu vaimulikud jumalakartust õpetades pühakirjavälisele õpetusele, et Jumal karistab patuseid igavesti põrgutules. Selline doktriin on vastuolus sellega, mida õpetab Piibel Jehoova kui armastuse ja õigluse Jumala kohta (1. Moosese 3:19; 5. Moosese 32:4; Roomlastele 6:23; 1. Johannese 4:8). Teised ristiusu vaimulikud käsitlevad asja otse vastupidi. Nad ei maini üleüldse jumalakartust, vaid õpetavad selle asemel, et Jumal on kõikesalliv ja võtab vastu praktiliselt igaühe, elagu ta millist elu tahes. Ka seda ei õpeta Piibel (Galaatlastele 5:19–21).
2 Piibel kutsub meid üles Jumalat kartma (Ilmutuse 14:7). Seoses selle tõega tõstatub küsimusi. Miks tahab armastav Jumal, et me teda kardaksime? Millist kartust Jumal meilt ootab? Kuidas jumalakartus meile kasuks tuleb? Neid küsimusi saame käsitleda, jätkates Laulu 34 arutelu.
Miks tuleb Jumalat karta
3. a) Kuidas mõistad sina käsku karta Jumalat? b) Miks on need, kes kardavad Jehoovat, õnnelikud?
3 Jehoova kui Looja ja Kõiksuse Valitseja väärib, et teda kardetakse (1. Peetruse 2:17). Ent selline kartus ei ole kabuhirm julma jumala ees. See on harras aukartus, mida ärgitab osutama Jehoova olemus. Samuti on see kartus talle meelepaha valmistada. Jumalakartus on üllas ja meeltülendav, aga mitte rõhuv või hirmu sisendav. Jehoova, kes on õnnelik Jumal, tahab, et tema inimloodud elust rõõmu tunneksid (1. Timoteosele 1:11). Aga et see oleks võimalik, tuleb meil elada Jumala nõuete kohaselt. Paljudele tähendab see muudatusi eluviisis. Kõik, kes vajalikud muudatused teevad, kogevad laulik Taaveti sõnade paikapidavust: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib! Kartke Jehoovat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust!” (Laul 34:9, 10). Kõigil, kes kardavad Jehoovat, pole puudu millestki, millel on püsiväärtus, sest nad on Jumalaga heades suhetes.
4. Mida kinnitas nii Taavet kui Jeesus?
4 Pangem tähele, et kohaldatuna Taaveti elupäevile, väljendub neis sõnus tema austus oma meeste vastu, keda ta nimetab „pühadeks”. Nad kuulusid Jumala püha rahva hulka. Lisaks riskisid nad Taavetile järgnedes oma eluga. Olgugi et nad olid kuningas Sauli eest põgenemas, oli Taavet kindel, et Jehoova kannab ikka nende põhivajaduste eest hoolt. Taavet kirjutas: „Noored lõukoeradki närbuvad ja on näljas; aga kes Jehoovat otsivad, neil ei puudu mingit head” (Laul 34:11). Sedasama kinnitas oma järelkäijatele ka Jeesus (Matteuse 6:33).
5. a) Milline oli paljude Jeesuse järelkäijate päritolu? b) Milliseid nõuandeid andis Jeesus kartuse asjus?
5 Paljud Jeesust kuulda võtnud inimesed pärinesid juutide põlatud alamklassist. Seepärast oli Jeesusel „hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Kas sellistel ühiskonnas madalaks peetud inimestel jätkus vaprust Jeesust järgida? Selleks oli neil tarvis arendada endas Jehoova, mitte inimeste kartust. Jeesus ütles: „Ärge kartke neid, kes tapavad ihu ja pärast ei saa rohkem midagi teha. Ent ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse. Tõesti, ma ütlen teile, teda kartke! Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi!” (Luuka 12:4–7).
6. a) Millistest Jeesuse sõnadest on kristlased jõudu ammutanud? b) Miks on Jeesus parim jumalakartuse osutamise eeskuju?
6 Kui vaenlased avaldavad Jehoova kartjatele survet lakata teda teenimast, võivad need tuletada meelde Jeesuse nõuannet: „Kes iganes mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees! Aga kes mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala inglite ees!” (Luuka 12:8, 9). Eriti just maades, kus õige jumalakummardamine on keelustatud, on kristlased neist sõnadest jõudu ammutanud. Nad jätkavad Jehoova kiitmist kristlikel koosolekutel ja kuulutustööd tehes, ilmutades seejuures ettevaatust (Apostlite teod 5:29). Jumalakartuse osutamises annab parimat eeskuju Jeesus (Heebrealastele 5:7). Prohvetlikus Sõnas ennustati tema kohta: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, ... Jehoova ... kartuse Vaim! Tema õndsus on Jehoova kartuses!” (Jesaja 11:2, 3). Niisiis on Jeesus ülimalt sobilik õpetama meile, millist kasu toob jumalakartus.
7. a) Mil moel vastavad kristlased sarnasele kutsele, mille esitas Taavet? b) Kuidas saavad lapsevanemad Taaveti head eeskuju järgida?
7 Tegelikult vastavad kõik Jeesusest eeskuju võtvad ja tema õpetustele kuulekad inimesed sarnasele kutsele, mille esitas Taavet: „Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Jehoova kartust!” (Laul 34:12). Oli loomulik, et Taavet kõnetas oma mehi kui lapsi, sest nad pidasid teda oma juhiks. Taavet omalt poolt osutas oma järgijatele vaimset abi, nii et nad võisid olla ühtsed ja Jumala soosingus. Milline hea eeskuju kristlikele lapsevanematele! Jehoova on andnud neile autoriteedi kasvatada oma poegi ja tütreid „Jehoova distsipliinis ja manitsuses” (Efeslastele 6:4, UM). Arutades oma lastega iga päev vaimseid asju ja uurides korrapäraselt üheskoos Piiblit, aitavad vanemad neil elust Jehoova kartuses rõõmu tunda (5. Moosese 6:6, 7).
Kuidas rakendada jumalakartust ellu
8., 9. a) Mis teeb jumalakartliku eluviisi nii meeldivaks? b) Mis tähendab hoida oma keelt?
8 Nagu juba varem märgitud, ei röövi Jehoova kartus meilt rõõmu. Taavet küsis: „Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve?” (Laul 34:13). Kahtlemata on Jehoova kartus väga oluline, et elada kaua ja näha head põlve. Kuid on kerge väita: „Ma kardan Jumalat.” Tõendada seda oma käitumisega on hoopis teine asi. Niisiis, edasi selgitab Taavet, kuidas me saame jumalakartust ilmutada.
9 „Hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast” (Laul 34:14). Seda osa Laulust 34 tsiteeris Jumala vaimu mõjutusel apostel Peetrus seejärel, kui ta oli kristlastel soovitanud osutada isekeskis vennaarmastust (1. Peetruse 3:8–12). Hoida oma keelt kurja eest tähendab seda, et me hoidume levitamast kahjulikku keelepeksu. Selle asemel püüame teistega kõneldes olla alati kosutavad. Lisaks on meie püüd olla julge ja kõnelda tõtt (Efeslastele 4:25, 29, 31; Jakoobuse 5:16).
10. a) Selgita, mida tähendab hoiduda kurjast. b) Mida tähendab teha head?
10 „Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!” (Laul 34:15). Me hoidume kõigest, mille Jumal hukka mõistab: seksuaalsest ebamoraalsusest, pornograafiast, varastamisest, spiritismist, vägivallast, joomarlusest ja uimastite kuritarvitamisest. Samuti on meile vastuvõetamatu selliseid vastikuid asju kajastav meelelahutus (Efeslastele 5:10–12). Me kasutame oma aega hoopis selleks, et teha head. Parimal viisil saame teha head, kui osaleme regulaarselt Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös, et aidata inimestel saada päästet (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Head teha tähendab ka kristlikeks koosolekuteks valmistuda ja seal kohal viibida, ülemaailmse töö heaks annetada, kuningriigisaali eest hoolitseda ning hättasattunud kristlastest hoolida.
11. a) Kuidas Taavet ise rakendas ellu seda, mida ta rahust rääkis? b) Mida sa saad teha, et koguduses ’rahu taga nõuda’?
11 Taavet oli rahu taganõudmisel heaks eeskujuks. Talle avanes kaks korda võimalus Saul tappa. Mõlemal juhul hoidus ta vägivallast ning kõnetas hiljem kuningat austusega, lootes taastada rahu (1. Saamueli 24:9–12; 26:17–20). Mida teha tänapäeval, kui mingid asjalood ähvardavad koguduse rahu rikkuda? Meil tuleks ’otsida rahu ja nõuda seda taga’. Niisiis, kui tunneme suhetes kaaskristlasega pingeid, võtame kuulda Jeesuse nõuannet: „Mine lepi enne oma vennaga.” Seejärel saame tegeleda õige jumalakummardamise muude külgedega (Matteuse 5:23, 24; Efeslastele 4:26).
Jumalakartus toob rikkaliku tasu
12., 13. a) Millist kasu saavad praegu need, kes Jumalat kardavad? b) Millise suure tasu pälvivad ustavad jumalateenijad peagi?
12 „Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” (Laul 34:16). Nende sõnade paikapidavust kinnitab see, kuidas Jumal tegeles Taavetiga. Tänapäevalgi võime kogeda sügavat rõõmu ja sisemist rahu, sest me teame, et Jehoova kannab meie eest hoolt. Me oleme kindlad, et alati annab ta vajaliku ka siis, kui oleme suure surve all. Meile on teada, et peagi näevad kõik tõelised jumalakummardajad ennustatud rünnakut, mille algatab Goog Maagoogi maalt, ning „kardetavat Jehoova päeva” (Joel 2:11; 3:4; Hesekiel 38:14–18, 21–23). Olgu meie olukord siis milline tahes, ka meie puhul osutuvad tõeseks Taaveti sõnad: „Õiged kisendavad ja Jehoova kuuleb ning tõmbab nad välja kõigest nende kitsikusest!” (Laul 34:18).
13 Kui meeltülendav on sel ajal näha, kuidas Jehoova tõstab kõrgeks oma üleva nime! Meie südant täidab suurem aupaklikkus kui kunagi varem, kõiki vastupanijaid aga tabab alandav lõpp. „Jehoova pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus!” (Laul 34:17). Milline rikkalik tasu on küll kogeda suurejoonelist pääsemist Jumala uude õiglasesse maailma!
Tõotused, mis aitavad meil vastu pidada
14. Mis aitab meil hoolimata õnnetustest vastu pidada?
14 Seni aga nõuab Jehoovale kuuletumine selles kõlbeliselt laostunud ja vaenulikus maailmas vastupidavust. Kuulekuse kasvatamisel on meile suureks abiks jumalakartus. Kuna me elame rasketel aegadel, kogevad mõningad Jehoova teenijad äärmiselt suurt kitsikust, mis murrab nende südame ja rõhub vaimu. Kuid nad võivad olla täiesti kindlad, et kui nad loodavad Jehoovale, aitab ta neil vastu pidada. Taaveti sõnad pakuvad tõesti troosti: „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19). Edasi ütleb Taavet julgustavalt: „Õiget tabab palju õnnetusi, aga Jehoova tõmbab tema neist kõigist välja!” (Laul 34:20). Ükskõik, kui palju õnnetusi meid ka ei tabaks, Jehoova on piisavalt vägev, et meid kõigist neist päästa.
15., 16. a) Millisest õnnetusest kuulis Taavet üsna pea pärast Laulu 34 loomist? b) Milline kinnitus aitab meil katsumustes vastu pidada?
15 Üsna pea pärast Laulu 34 loomist kuulis Taavet Nobe elanikke tabanud õnnetusest, kui Saul nemad ja enamiku preestreid maha lõi. Millist ahastust võis küll Taavet tunda, kui ta mõtles sellele, et just tema käik Nobesse sütitas Sauli raevu! (1. Saamueli 22:13, 18–21). Kahtlemata otsis Taavet Jehoovalt abi ning kindlasti leidis ta troosti teadmisest, et tuleb õigete ülestõusmine (Apostlite teod 24:15).
16 Samuti nüüdisajal annab ülestõusmislootus meile jõudu. Me teame, et mitte miski, mida vaenlased võivad teha, ei saa põhjustada meile püsivat kahju (Matteuse 10:28). Samasugune veendumus väljendub Taaveti sõnades: „Ta hoiab kõiki [õige inimese] luid-konte, ükski neist ei murdu!” (Laul 34:21). Jeesuse puhul täitus see salm sõnasõnaliselt. Olgugi et Jeesus julmalt surma mõisteti, ei murtud ühtki tema luudest (Johannese 19:36). Laiemas mõttes kinnitab kirjakoht Laul 34:21 meile seda, et ükskõik, millised katsumused võitud kristlasi ja nende „teistest lammastest” kaaslasi ka ei tabaks, ei kannata nad kunagi püsivat kahju (Johannese 10:16). Piltlikult öeldes ei murta iial nende luid.
17. Milline ränk löök tabab Jehoova rahva vihkajaid, kes meelt ei paranda?
17 Õelatega on teised lood. Peagi tuleb neil lõigata kõike seda halba, mida nad on külvanud. „Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, saavad süüalusteks!” (Laul 34:22). Kõiki, kes jätkavad vastupanemist Jumala rahvale, tabab kõige rängem löök, mis üldse olla saab. Jeesus Kristuse ilmumise ajal saavad nad „nuhtluseks igavese hukatuse” (2. Tessalooniklastele 1:9).
18. Mis mõttes on suur rahvahulk juba lunastatud ja mis saab neile osaks tulevikus?
18 Taaveti psalm lõppeb kindlustsisendavate sõnadega: „Jehoova lunastab oma sulaste hinge ja süüaluseks ei saa ükski, kes tema juures pelgupaika otsib!” (Laul 34:23). Oma 40 aastat kestnud valitsemisaja lõpupoole sõnas Taavet, et Jehoova on ta hinge igast hädast päästnud (1. Kuningate 1:29). Need, kes kardavad Jehoovat, võivad nagu Taavetki üsna pea vaadata tagasi ja rõõmustada selle üle, et nad on lunastatud kogu patusüüst ning päästetud kõigist katsumustest. Enamik võitud kristlasi on oma taevase tasu juba kätte saanud. Jeesuse ülejäänud vendadega on praegu ühinemas kõigist rahvastest pärit „suur hulk rahvast”, et teenida Jehoova Jumalat, mistõttu nad saavad olla tema ees puhtas seisundis. See saab võimalikuks, sest nad usuvad Jeesuse äravalatud vere lunastavasse väesse. Kristuse peatselt saabuva tuhandeaastase valitsuse ajal lastakse neile saada osaks lunastusohvri kogu kasu, nii et nad saavutavad inimliku täiuse (Ilmutuse 7:9, 14, 17; 21:3–5).
19. Mida teevad suure rahvahulga liikmed kindlameelselt?
19 Miks saavad kõik need õnnistused osaks jumalateenijatest koosnevale suurele rahvahulgale? Sellepärast, et nad arendavad endas kindlameelselt Jehoova kartust, teenides teda aukartuses ja austusega täidetud kuulekuses. Tõepoolest, Jehoova kartus teeb elu juba praegu nauditavaks ning võimaldab meil ’hakata kinni igavesest elust’ Jumala uues maailmas (1. Timoteosele 6:12, 18, 19; Ilmutuse 15:3, 4).
Kas sul on meeles?
• Miks me peaksime Jumalat kartma ja mida tema kartmine tähendab?
• Kuidas peaks jumalakartus mõjutama meie käitumist?
• Millise tasu toob jumalakartus?
• Millised tõotused annavad meile jaksu vastu pidada?
[Küsimused]
[Pilt lk 26]
Need, kes kardavad Jehoovat, ilmutavad keelu all olles ettevaatust
[Pilt lk 28]
Parim, mida me oma ligimeste heaks saame teha, on jagada nendega Kuningriigi head sõnumit