Esiletõstetud kohti Jeremija raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Jeremija raamatust
KUI hirmsalt küll võisid kõlada sõnumid õnnetustest, mida Jeremija omaenda rahvale kuulutas! Võimas tempel, mis oli olnud Jumala teenimise keskuseks üle kolme sajandi, pidi maatasa põletatama. Jeruusalemm ja Juudamaa pidid jääma tühjaks ning selle elanikud viidama vangi. Nii need kui teised kohtusõnumid on pandud kirja suuruse poolest teise Piibli raamatusse, Jeremija raamatusse. Seal on juttu ka sellest, mida Jeremija ise 67 aasta pikkuse ustava jumalateenistuse jooksul koges. Raamatu sündmused ei ole kirjas mitte kronoloogilises järjekorras, vaid teemade järgi.
Miks peaks Jeremija raamat meile huvi pakkuma? Selle täitunud ennustused tugevdavad meie usku, et Jehoova täidab oma tõotused alati (Jesaja 55:10, 11). Jeremija tööl prohvetina ja rahva suhtumisel tema sõnumisse on paralleele ka tänapäeval (1. Korintlastele 10:11). Ülestähendused selle kohta, kuidas Jehoova kohtles oma rahvast, näitavad, missugused on tema omadused, ning sellel peaks olema sügav mõju meie elule (Heebrealastele 4:12).
„MU RAHVAS ON TEINUD KAHEKORDSE SÜÜTEO”
Jeremijast saab prohvet Juuda kuninga Joosija 13. valitsusaastal, 40 aastat enne Jeruusalemma hävingut aastal 607 e.m.a (Jeremija 1:1, 2). Sõnumid, mida Jeremija annab teada Joosija 18 järgneval valitsusaastal, paljastavad Juuda pahelisust ning sisaldavad Jehoova kohtuotsuseid selle vastu. „Ma teen Jeruusalemma kivivaremeks,” kuulutab Jehoova, „Juuda linnad ma teen lagedaks, et ükski ei saa seal elada!” (Jeremija 9:10). Miks? „Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo,” ütleb Jumal (Jeremija 2:13).
Jeremija raamatu sõnum puudutab ka kahetsevate juutide kodumaale tagasipöördumist (Jeremija 3:14–18; 12:14, 15; 16:14–21). Jeremijat kui sõnumitoojat ei võeta aga hästi vastu. „Jehoova koja kõrgeim ülevaataja” lööb teda ning paneb ta ööseks jalapakku (Jeremija 20:1–3).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:11, 12 – Miks on Jehoova valvsust seoses oma sõna teoks tegemisega võrreldud mandlipuu oksaga? Mandlipuu on üks esimesi puid, mis kevadel õitsema hakkab. Jehoova ’läkitas aegsasti’ (P 1938–40) prohveteid oma rahvale kohtuotsuseid kuulutama ning oli valvas nende täitumiseni (Jeremija 7:25).
2:10, 11 – Mille poolest olid Jumalale truudusetute iisraellaste teod nii ebatavalised? Kuigi paganarahvad, kes elasid lääne pool Kittimis ja ida pool Keedaris, võisid hakata lisaks oma jumalatele teenima ka teiste rahvaste jumalaid, oli oma jumalate täielik väljavahetamine ennekuulmatu. Iisraellased aga hülgasid Jehoova, vahetades oma aulise ja elava Jumala elutute jumalakujude vastu.
3:11–22; 11:10–12, 17 – Miks mainis Jeremija oma sõnumites ka põhjapoolset kümnest suguharust koosnevat kuningriiki, kui Samaaria oli langenud juba 740. aastal e.m.a? See oli nii sellepärast, et Jeruusalemma hävitamine aastal 607 e.m.a tähendas kohtumõistmist kogu Iisraeli rahva, mitte üksnes Juuda üle (Hesekiel 9:9, 10). Peale selle seisti pärast Iisraeli põhjariigi langemist selle elanike huvide eest endiselt Jeruusalemmas, seepärast sisaldasidki Jumala prohvetite sõnumid ka iisraellasi.
4:3, 4 – Mida mõeldakse selle käsu all? Jumalale truudusetud juudid pidid oma südame pinnast ette valmistama, pehmeks muutma ja puhastama. Neil tuli kõrvaldada „oma südamete eesnahad”, see tähendab rüvedad mõtted, valed tunded ja motiivid (Jeremija 9:24, 25; Apostlite teod 7:51). See nõudis eluviisi muutmist. Nad pidid loobuma halvast ning tegema tegusid, mida Jumal heaks kiidab.
4:10 – Mis mõttes pettis Jehoova õigest usust taganenud rahvast? Jeremija päevil kuulutasid prohvetid valet (Jeremija 5:31; 20:6; 23:16, 17, 25–28, 32). Jehoova ei takistanud neid valesõnumeid kuulutamast.
16:16 – Mida tähendas see, et Jehoova saatis „paljude kalameeste” ja „paljude küttide järele”? See võib viidata sellele, kuidas Jehoova saatis vaenuväed otsima talle truudust murdnud juute, kelle üle ta kavatses kohut mõista. Kui aga pidada silmas Jeremija 16:15 sõnu, võib see salm tähendada ka kahetsevate iisraellaste otsimist.
20:7 – Mis mõttes oli Jehoova Jeremijast tugevam ja valmistas talle pettumuse? Jeremija võis Jehoova kohtuotsuseid kuulutades inimeste ükskõiksuse ja vastupanu tõttu tunda, et tal pole jaksu seda tööd jätkata. Jehoova oli aga Jeremijast tugevam ning andis talle jõudu, et sellest tundest üle saada ja edasi kuulutada. Sõna „pettumus” tähendab heebrea keeles sõna-sõnalt ’petma’. Jehoova „pettis” ehk üllatas Jeremijat sellega, et pani teda tegema seda, mida prohvet poleks enda arvates teha suutnud.
Õpetus meile:
1:8. Jehoova võib mõnikord oma rahva tagakiusajate käest päästa, näiteks lastes ametisse tõusta erapooletutel kohtunikel, asendades vaenulikud ametnikud mõistlikega või andes oma teenijatele vastupidamiseks jõudu (1. Korintlastele 10:13).
2:13, 18. Jumalale truudust murdnud iisraellased said hakkama kahe põlastusväärse teoga. Esiteks hülgasid nad Jehoova, kes neid õnnistas, juhatas ja kaitses. Teiseks tahtsid nad sõlmida sõjalisi liite Egiptuse ja Assüüriaga, mida kujutas kaevude raiumine. Ka meie päevil tähendaks tõelise Jumala vahetamine inimfilosoofiate, teooriate ja poliitika vastu „elava vee allika” hülgamist „praguliste kaevude” kasuks.
6:16. Jehoova manitses oma mässulist rahvast peatuma ja end läbi uurima ning pöörduma tagasi oma ustavate esiisade radadele. Kas ka meie ei peaks end aeg-ajalt läbi uurima, et näha, kas me tõesti kõnnime õigel teel?
7:1–15. See, et juudid lootsid oma templi peale, nagu oleks sellel mingi maagiline jõud, ei päästnud neid. Me peaksime käima usus, mitte nägemises (2. Korintlastele 5:7).
15:16, 17. Nii nagu Jeremijal, on ka meil võimalik võidelda selle vastu, et meie soov Jehoovat teenida ei kaoks. Saame seda teha, kui uurime sügavuti Piiblit, kiidame Jehoova nime kuulutustööl ning väldime halba seltskonda.
17:1, 2. Juuda elanike patud tegid nende ohvrid Jehoovale vastumeelseks. Moraalne rüvedus teeb meie kiitusohvrid Jehoovale vastuvõetamatuks.
17:5–8. Inimesed ja nende loodud institutsioonid on meie usaldust väärt ainult sel määral, mil nad tegutsevad kooskõlas Jumala tahte ja põhimõtetega. Mis puutub pääste toomisse ning tõelise rahu ja julgeoleku tagamisse, siis selles osas on tark loota üksnes Jehoova peale (Laul 146:3).
20:8–11. Me ei tohiks lasta tagakiusamisel ning inimeste apaatial ja vastupanul vähendada oma innukust Kuningriigi kuulutamise töös (Jakoobuse 5:10, 11).
„ANDKE OMA KAELAD PAABELI KUNINGA IKKE ALLA”
Jeremija kuulutab kohtuotsuseid neljale viimasele Juuda kuningale, valeprohvetitele, vastutustundetutele karjastele ning korrumpeerunud preestritele. Viidates ustavate juutide jäägile kui headele viigimarjadele, ütleb Jehoova: „Ma heidan silma nende peale heas mõttes” (Jeremija 24:5, 6). Ennustused peatükis 25 võtavad kokku kohtuotsused, millest on üksikasjalikumalt juttu järgnevates peatükkides.
Preestrid ja prohvetid peavad vandenõu Jeremija hukkamiseks. Jeremija annab neile teada, et nad peaksid teenima Babüloonia kuningat. Jeremija ütleb kuningas Sidkijale: „Andke oma kaelad Paabeli kuninga ikke alla” (Jeremija 27:12). Ent „Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda [iisraellasi]” (Jeremija 31:10). Reekablastele antakse tõotus, ja seda heal põhjusel. Jeremija pannakse vahtkonnaõue vahi alla (Jeremija 37:21). Jeruusalemm hävitatakse ja enamik selle elanikke viiakse vangi. Jeremija ning tema kirjutaja Baaruk on nende hulgas, kes jäävad Juudamaale. Kuigi Jeremija hoiatab kaasmaalasi, et nad ei põgeneks Egiptusesse, teevad hirmunud juudid seda ometi. Peatükid 46 kuni 51 sisaldavad sõnumeid, mida Jeremija kuulutab teistele rahvastele.
Vastused piiblilistele küsimustele:
22:30 – Kas need sõnad tühistavad Jeesus Kristuse õiguse valitseda Taaveti troonil? (Matteuse 1:1, 11.) Ei. See tähendab, et ükski Joojakini järglastest ei saanud enam istuda Taaveti troonil Juudas. Jeesus pidi hakkama valitsema taevas, mitte Juudas.
31:33 – Kuidas saab Jehoova käsuõpetus olla südamesse kirjutatud? Kui inimene armastab Jumala käsuõpetust nii väga, et soovib täita Jehoova tahet, võib öelda, et see käsuõpetus on kirjutatud tema südamesse.
32:10–15 – Miks tuli ühe tehingu kohta teha kaks dokumenti? Üks ostukiri jäeti nõupidamise eesmärgil lahtiseks. Pitseeritud dokument oli varukoopia, mis pidi vajaduse korral kinnitama lahtise dokumendi õigsust. Jeremija jättis meile eeskuju, kuidas järgida mõistlikke juriidilisi toiminguid, isegi kui tehakse äri sugulase ja kaasusklikuga.
33:23, 24 – Millised on need kaks suguvõsa, kellest siin on juttu? Üks neist on Taaveti kuninglik suguvõsa ja teine Aaroni preesterlik suguvõsa. Jeruusalemma ja Jehoova templi hävitamisega jäi mulje, nagu oleks Jehoova need kaks suguvõsa hüljanud ja nagu ta ei valitseks enam maa üle ega taastaks oma teenistust.
46:22 – Miks võrreldakse Egiptuse häält ussi sisinaga? See võib viidata kas Egiptuse taganemisele, nagu madu sisisedes taganeb, või riigi õnnetusest tingitud alandatud seisundile. See võrdlus näitab ka, kui mõttetu oli Egiptuse vaaraodel kanda oma peakattel püha mao kujutist, mis pidanuks tagama maojumalanna Uatchiti kaitse.
Õpetus meile:
21:8, 9; 38:19. Jehoova pakkus isegi viimasel hetkel pääsemisvõimalust surma väärt Jeruusalemma elanikele, kes olid talle truudust murdnud. Jehoova halastus on tõepoolest suur (2. Saamueli 24:14; Laul 119:156).
31:34. Kui lohutav on küll teada, et Jehoova ei tuleta meelde nende patte, kellele ta on andestanud, ega hakka tulevikus nende pärast aru nõudma!
38:7–13; 39:15–18. Jehoova ei unusta seda, kui oleme teda ustavalt teeninud ja pühadele abiks olnud (Heebrealastele 6:10).
45:4, 5. Nii nagu Juuda viimsetel päevadel, pole ka praeguse maailmaajastu viimsetel päevadel aeg otsida „suuri asju”, nagu rikkust, prominentsust või materiaalset kindlustatust (2. Timoteosele 3:1; 1. Johannese 2:17).
JERUUSALEMM LEEKIDES
On 607 aasta e.m.a ning Sidkija 11. valitsusaasta. Babüloonia kuningas Nebukadnetsar on piiranud Jeruusalemma 18 kuud. Viienda kuu seitsmendal päeval Nebukadnetsari 19. valitsusaastal saabub Jeruusalemma ihukaitsepealik Nebusaradan (2. Kuningate 25:8). Võib-olla hindab Nebusaradan väljaspool linnamüüre laagris olles olukorda ja teeb plaane. Kolm päeva hiljem, sama kuu kümnendal päeval tuleb ta Jeruusalemma ja süütab linna põlema (Jeremija 52:12, 13).
Jeremija teeb Jeruusalemma langemisest üksikasjaliku aruande. Sellega seotud sündmused annavad põhjuse kaebelaulude kirjutamiseks. Need laulud on kirjas järgmises Piibli raamatus, Nutulauludes.
[Pilt lk 8]
Jeremija sõnumid sisaldasid Jehoova kohtuotsuseid Jeruusalemma vastu
[Pilt lk 9]
Kuidas osutus Jehoova Jeremijast tugevamaks?
[Pilt lk 10]
„Otsekui neid häid viigimarju, nõnda hindan ma hästi Juuda vange” (Jeremija 24:5)