Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas julmus lõpeb kunagi?

Kas julmus lõpeb kunagi?

Kas julmus lõpeb kunagi?

PALJUD nõustuvad varmalt mõttega, et tänapäeva maailmas valitseva julmuse peamine põhjus on isekus. Minakeskse põlvkonna aastaid tagasi külvatud seemned on kujundanud ühiskonna, kus enamik inimesi on huvitatud peaasjalikult iseendast. Paljud on oma tahtmise saamiseks kõigeks valmis, mis sageli viib julma käitumiseni. See ei käi mitte ainult üksikisikute, vaid tervete rahvaste kohta.

Kaasinimeste elul ei paista enam mingit tähtsust olevat. Mõned lausa naudivad teiste julma kohtlemist. Neile pakub see lõbu sarnaselt kurjategijatega, kes tunnistavad, et teiste vigastamine lihtsalt erutab neid. Lisaks on miljoneid, kes eelistavad vägivaldseid ja julmi filme, õhutades nõnda filmitööstust selliste filmidega raha tegema. Paljud inimesed, kes meelelahutuse ja meedia vahendusel pidevalt vägivallaga kokku puutuvad, on selle suhtes päris tundetuks muutunud.

Julmus põhjustab pahatihti hingelist vapustust ja käivitab nõiaringi. Mehhiko Riikliku Autonoomse Ülikooli õppejõud Noemí Díaz Marroquín viitab julmast kohtlemisest esile kutsutud vägivallale ja sõnab: „Vägivald on õpitud käitumisviis, see on kultuuri osa ... Me õpime vägivaldselt käituma, kui meid ümbritsev keskkond seda võimaldab ja õhutab.” Kuritarvitamise ohvrid võivad vägagi tõenäoliselt ise hakata teisi kuritarvitama, vahest isegi samal moel kui neid endid.

Peale selle võib vägivaldset käitumist põhjustada alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. Märkimata ei saa jätta ka neid, kes pole rahul sellega, et valitsus ei suuda hoolitseda inimeste vajaduste eest. Mõned neist, kes on otsustanud oma vaated teatavaks teha, võtavad tarvitusele julmuse ja terrori, mistõttu sageli kannatavad süütud inimesed.

See võib panna küsima, kas inimesed on ise õppinud julmalt käituma? Mis on praeguse olukorra taga?

Kes on tegelikult julmuse taga?

Piibel räägib, et Kurat-Saatan avaldab sellele maailmale tugevat mõju, nimetades teda „selle maailma jumalaks” (2. Korintlastele 4:4). Saatan on kõige isekam ja julmem olend universumis. Jeesus kirjeldas teda tabavalt kui „inimese tapjat” ja „vale isa” (Johannese 8:44).

Aadama ja Eeva sõnakuulmatusest alates on inimkond olnud Saatana vägeva mõjuvõimu all (1. Moosese 3:1–7, 16–19). Umbes 15 sajandit pärast seda, kui esimene inimpaar pööras Jehoovale selja, võtsid mässulised inglid endale materiaalse keha, olid seksuaalsuhetes naistega ning sigitasid hübriidse järelsoo neefilid. Mis iseloomustas neefileid? Vastuse annab nende nimi, mis tähendab „langetajad” ehk „need, kes teisi langema panevad”. Nad olid vägivaldsed isikud, kes põhjustasid säärast julmust ja kõlvatust, millele vaid Jumala saadetud veeuputus võis lõpu teha (1. Moosese 6:4, 5, 17). Neefilid hävisid veeuputuses, kuid nende isad läksid nähtamatute deemonitena tagasi vaimumaailma (1. Peetruse 3:19, 20).

Mässuliste inglite julmus ilmneb ühest juhtumist Jeesuse päevil, mil üks poiss oli sattunud deemonite meelevalda. Deemonid põhjustasid poisile korduvalt krampe, heitsid teda tulle ja vette ning püüdsid teda hukata (Markuse 9:17–22). On selge, et „kurjuse vaimud” peegeldavad oma õela juhi Kurat-Saatana julma isiksust (Efeslastele 6:12).

Tänapäeval õhutab deemonite mõju jätkuvalt inimesi julmusele, nagu ennustas Piibel: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, ... hooplejad, ülbed, ... tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge” (2. Timoteosele 3:1–5).

Piibli prohvetikuulutuste järgi on meie aeg iseäranis kriitiline seetõttu, et pärast seda, kui Jeesus Kristus rajas aastal 1914 Jumala Kuningriigi, heideti Saatan ja ta deemonlikud hordid taevastest välja. Piibel teatab: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:5–9, 12).

Kas see tähendab, et olukorda ei saa parandada? Varem tsiteeritud Díaz Marroquín sõnab, et „inimesed on võimelised ümber õppima”, hülgama taunitava käitumise. Kuna kogu maa on tänapäeval Saatana mõju all, ei suuda inimene tõenäoliselt ise vägivaldsusest vabaneda, kui ta ei lase ühel teisel, veel vägevamal mõjujõul kujundada oma mõtteviisi ja tegusid. Mis jõud see on?

Kuidas on võimalik end muuta?

Õnneks on Jumala püha vaim kõige vägevam olemasolev jõud, mis on üle igasugusest deemonlikust mõjust. See edendab armastust ja inimeste heaolu. Et olla täidetud Jumala vaimuga, peab igaüks, kes soovib meeldida Jehoovale, käituma viisil, milles pole julmuse raasugi. See tähendab, et tuleb kujundada oma isiksust kooskõlas Jumala tahtega. Mis on tema tahe? Me peaksime jäljendama Jumala toimimisviise nii palju kui võimalik ehk suhtuma teistesse nii, nagu Jumal seda teeb (Efeslastele 5:1, 2; Koloslastele 3:7–10).

Kui uurid Jumala tegutsemisviise, siis veendud, et Jehoova pole kunagi teiste suhtes ükskõikne. Ta pole ühtegi inimest ega looma ebaõiglaselt kohelnud (5. Moosese 22:10; Laul 36:8; Õpetussõnad 12:10). * Ta ei salli mingisugust julmust ja neid, kes nõnda käituvad (Õpetussõnad 3:31, 32). Uus isiksus, mida Jehoova ootab kristlasi arendavat, aitab neil teisi austada ja endast ülemaks pidada (Filiplastele 2:2–4). Sellist uut kristlikku isiksust iseloomustab „südamlik halastus, heldus, alandus, tasadus, pikk meel”. Sinna hulka kuulub ka armastus, „see on täiuslik side”. (Koloslastele 3:12–14.) Kas pole sa nõus, et maailm oleks sootuks teistsugune, kui sellised omadused oleksid valdavad?

Kuid sa võid mõelda, kas isiksust on ikka võimalik püsivalt muuta. Vaadelgem üht tõsielukogemust. Martín * karjus oma naise peale otse laste silme all ning peksis teda. Kord läks olukord nii ohtlikuks, et lapsed jooksid naabrite juurde abi järele. Aastate möödudes hakkas see perekond Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Martín õppis, missuguseid omadusi ta peaks arendama ja kuidas teisi kohelda. Kas ta suutis end muuta? Tema naine vastab: „Varem, kui mu mees kannatuse kaotas, oli ta hoopis teistsugune. Seetõttu elasime pikka aega otsekui lahinguväljal. Ma ei leia piisavalt sõnu, tänamaks Jehoovat selle eest, et ta aitas Martínil muutuda. Nüüd on ta hea isa ja suurepärane abikaasa.”

See on vaid üks juhtum. Kogu maailmas on miljonid inimesed uurinud Jehoova tunnistajatega Piiblit ja lakanud julmalt käitumast. Tõepoolest, muutuda on võimalik.

Julmusele tuleb peagi lõpp

Jumala Kuningriik, mis juba valitseb taevastes eesotsas kaastundliku juhi Jeesus Kristusega, võtab lähitulevikus enda kätte täie võimu üle terve maakera. See Kuningriik on juba puhastanud taevad julmuse allikast Saatanast ja tema deemonitest. Peatselt täidab Jumala Kuningriik ka maa peal oma rahuarmastavate alamate vajadused (Laul 37:10, 11; Jesaja 11:2–5). See on maailma probleemidele ainus tõeline lahendus. Mida aga teha siis, kui satud enne selle Kuningriigi saabumist vägivalla ohvriks?

Julmusele samaga tasumine ei aita. Selle tagajärjel oleks julmust veelgi rohkem. Piibel kutsub üles usaldama Jehoovat, kes oma õigel ajal annab „igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda” (Jeremija 17:10). (Vaata kasti „Kuidas julmuse korral käituda”.) Tõsi, sa võid sattuda mõne jõhkra kuriteo ohvriks (Koguja 9:11). Kuid Jumal suudab heastada igasuguse julmuse tagajärjed, isegi surma. Ta on tõotanud, et need, kes on julmuse tõttu kaotanud oma elu ja on tema mälestuses, äratatakse ellu (Johannese 5:28, 29).

Kuigi me võime langeda julmuse ohvriks, lohutavad meid lähedased suhted Jumalaga ja kindel usk tema tõotustesse. Mõelgem Sarale, kes ilma abikaasa toetuseta kasvatas üles kaks poega ja hoolitses selle eest, et nad saaksid hea hariduse. Kui Sara oli juba vana, jätsid pojad ta maha – nad ei toetanud teda materiaalselt ega hoolitsenud tema eest, kui ta oli haige. Kuid Sara, kes on nüüd kristlane, sõnab: „Kuigi ma olen kurb, pole Jehoova mind hüljanud. Tunnen tema toetust oma vaimsete vendade ja õdede kaudu, kes alati hoolitsevad mu eest. Usun kindlalt, et peatselt ei lahenda ta mitte ainult minu, vaid ka kõigi teiste probleemid, kes loodavad tema väele ning täidavad tema käske.”

Kes on need vaimsed vennad ja õed, kellest Sara rääkis? Need on tema kristlikud kaaslased, Jehoova tunnistajad. Nad moodustavad ülemaailmse vennaskonna, kus on üksteisest hoolivad inimesed, kes on veendunud selles, et peatselt tuleb julmusele lõpp (1. Peetruse 2:17). Tulevikus pole ka julmuse eest otseselt vastutavat isikut Kurat-Saatanat ega neid, kes käituvad tema sarnaselt. Praegune „brutaalne ajastu”, nagu üks kirjamees seda nimetas, on siis möödanik. Kui soovid selle lootuse kohta rohkem teada saada, võta ühendust mõne Jehoova tunnistajaga.

[Allmärkused]

^ lõik 16 Jumala omaduste ja isiksuse kohta võid lähemalt lugeda raamatust „Tule Jehoova ligi”, väljaandjad Jehoova tunnistajad.

^ lõik 17 Mõned nimed on muudetud.

[Kast lk 6]

Kuidas julmuse korral käituda

Jumala Sõna pakub praktilist nõu, kuidas julmuse korral käituda. Mõtiskle selle üle, kuidas saaksid ellu rakendada järgmisi tarkusesõnu:

„Ära ütle: ma tasun kätte kurja eest! Oota Jehoovat, küll tema aitab sind!” (Õpetussõnad 20:22)

„Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära seda asja imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus.” (Koguja 5:7)

„Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.” (Matteuse 5:5)

„Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” (Matteuse 7:12)

„Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.”” (Roomlastele 12:17–19)

„Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes, ... kes ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, kes ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti.” (1. Peetruse 2:21–23)

[Pildid lk 7]

Tänu Jehoova õpetusele on paljud lakanud julmalt käitumast