Põld, mis on ’valge lõikuseks’

Lõuna-Ameerika põhjatipus asub Guajira poolsaar. See paikneb Colombia põhjaosas ja Venezuelast loodes. Kõrvetav päike ning vähene vihm on nuhtluseks sellele poolkõrbele, kus temperatuur tõuseb üle 40°C. Ilmast hoolimata on inimesed siin toimekad ja produktiivsed talupidajad. Püsiv kerge ookeanituul ja kirdepassaadid leevendavad ilmastikuolusid ning lasevad külalistel nautida lummavat maastikku ja ilusaid randu.

TERE TULEMAST wayuu indiaanlaste maale! Siin elab umbes 305 000 wayuu’d, neist 135 000 Colombias. See suguharu elas siin juba kaua aega enne Hispaania kolonisatsiooni.

Peamiselt teenivad wayuu’d elatist karjakasvatamise ja põllumajandusega. Peale selle tegelevad nad kalastamisega ja naaberriikides kauplemisega. Naised on osavad kudujad ning nende eredavärvilisi tooteid ostavad turistid meelsasti.

Wayuu’d on tuntud oma siiruse ja külalislahkuse poolest. Kuid ka nemad elavad „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Vaesus on üks peamisi probleeme, mis on viinud omakorda teiste muredeni, näiteks kirjaoskamatuse, laste alatoitumuse, vähese arstiabi ja mõnes kohas õiguserikkumisteni.

Ristiusu kirikud on saatnud aastakümneid wayuu’de juurde elama misjonäre. Seetõttu on enamik õpetajate koolituseks mõeldud koole ja internaate kiriku juhtimise all. Paljud wayuu’d on võtnud omaks niinimetatud kristlikud tavad, nagu kujude kummardamise ja väikelaste ristimise, kuid nad pole loobunud uskumustest ja rituaalidest, mis pärinevad traditsioonilisest mütoloogiast ja ebausust.

Wayuu indiaanlased on üldiselt jumalakartlikud ning neile meeldib Jehoova tunnistajatega rääkida Piibli tõdedest. 1980-ndate alguses oli Guajiras ainult seitse wayuu tunnistajat, kellest kolm elas pealinnas Riohachas. Lisaks pärismaalastest tunnistajatele kuulutasid seal Kuningriigi head sõnumit hispaania keeles veel 20 kuulutajat.

Sõnum nende emakeeles

Enamik wayuu indiaanlasi, kes elavad Riohachas, räägib lisaks emakeelele, milleks on wayuunaiki keel, natuke ka hispaania keelt. Alguses ei suudetud Kuningriigi sõnumi kuulutustöös palju korda saata. Tundus, et pärsimaalased vältisid arijuna’sid, nagu nad kutsuvad neid, kes pole wayuu’d. Kui tunnistajad neid külastasid, vastas enamik wayuu’sid oma emakeeles, mitte hispaania keeles. Tunnistajatel tuli lihtsalt järgmise ukse taha minna.

1994. aasta lõpus saatis Jehoova tunnistajate  harubüroo Riohacha kogudusse eripioneere ehk täisajalisi Piibli õpetajaid. Pioneerid palusid wayuu tunnistajaid, et nad õpetaksid neile wayuunaiki keelt. Kui mõned lihtsad esitlused olid selgeks õpitud, läksid nad territooriumile ning märkasid kohe inimeste reageeringus tähelepanuväärset muutust. Kuigi Piibli õpetajad rääkisid vigast wayuunaiki keelt, olid ukse avanud inimesed meeldivalt üllatunud ja kuulasid neid heal meelel. Mõnikord järgnes sellele elav vestlus, ja seda kohalike endi puudulikus hispaania keeles!

„Valged lõikuseks”

Apostel Paulus võrdles inimeste jüngriteks tegemise tööd, mida teevad kristlased, põlluharimisega, ja seda võrdlust mõistavad wayuu indiaanlased hästi, kuna nad ise tegelevadki põllumajandusega (1. Korintlastele 3:5–9). Piltlikus mõttes on wayuu’de põld tõepoolest ’valge lõikuseks’ (Johannese 4:35).

Neilil, wayuu indiaanlasel, kes elas Manaures, oli kaasasündinud vigastus. Ta süüdistas Jumalat ning oli sedavõrd masendunud, et üritas teha enesetappu. Jehoova tunnistaja, kes kasutas võimalust teha ukselt uksele kuulutustööd, kui ta ilmaliku töö tõttu erinevates linnades käis, rääkis Neiliga Jehoova Kuningriigist. Neil oli vaid 14-aastane poiss. Tunnistaja nägi Neili huvi ning alustas temaga piibliuurimist. Neil oli õnnelik, kui sai teada, kuivõrd armastav isik on Jehoova, ja jõudis järeldusele, et Jumal ei ole süüdi tema haiguses. Kui sügavalt see teda küll puudutas, kui ta luges Jumala tõotust maisest paradiisist, kus pole enam haigusi! (Jesaja 33:24; Matteuse 6:9, 10.)

Tol ajal oli Neili pere vaenujalal ühe teise perekonnaga. Et ennast kaitsta, sooritasid Neili sugulased teatavaid suguharu rituaale. Neil meenutab: „Alguses kartsin rääkida perele oma äsjaleitud usust, eriti perevanematele, kes on kõrge au sees.” Neili vanemad said vihaseks, kui kuulsid, et ta ei tee midagi, mis on vastuolus Piibliga, ega täida spiritistlikke kombeid. Seejärel kolis Neil Riohachasse ja hakkas sealse kogudusega läbi käima. Hiljem ta ristiti. 1993. aastal määrati ta teenima teenistusabilisena ning kolm aastat hiljem sai temast üldpioneer. 1997. aastal määrati ta kogudusevanemaks ning aastal 2000 laiendas ta oma teenistust, kui temast sai eripioneer.

Järgmine näide on wayuu rahvusest Teresast, kes hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Ta elukaaslane Daniel naeruvääristas Teresat ning tarvitas tema ja nende kolme lapse kallal vägivalda. Kuigi ta hiljem nõustus koos Teresaga Piiblit uurima, pummeldas ta sageli sõpradega, mõnikord lausa neli-viis päeva järjest. Seetõttu vireles pere vaesuses. Teresa uuris Piiblit ustavalt edasi ning käis kristlikel koosolekutel. See avas Danieli silmad ja ta mõistis, kui tähtis on uurida Piiblit. Ühel päeval kukkus  nende laps kuuma vee katlasse ning suri tugevate põletuste tõttu. Teresa pidi lisaks sügavale kaotusvalule seisma silmitsi sõprade ja naabritega, kes avaldasid survet järgida pühakirjavastaseid matusekombeid.

Sel raskel ajal sai see abielupaar julgustust ja hingekosutust lähedalasuva koguduse liikmetelt. Pärast matust külastasid kohalikud tunnistajad wayuu-keelsest kogudusest neid veelgi ning lohutasid neid. Kui Daniel nägi koguduseliikmete armastust, ajendas see teda vaimselt edenema. Ta lõpetas joomise ja Teresa julma kohtlemise. Siis Daniel ja Teresa abiellusid ning mees hakkas tublisti tööd tegema, et oma peret ülal pidada. Nad edenesid vaimselt ja lasid end 2003. aastal ristida. Praegu juhatavad mõlemad mitut piibliuurimist. Tänu suurepärasele tunnistusele, mis Teresa andis oma perele, kuulavad nüüd tema sugulased meeleldi neid külastavaid Jehoova tunnistajaid. Danieli üks õepoeg on ristimata kuulutaja ning õetütar ja vennatütar uurivad Piiblit ja käivad koguduse koosolekutel. Teresa meheõde, kes kaotas samuti poja õnnetuses, ja tema perekond on huvitatud Piibli uurimisest.

Vaimne toit wayuunaiki keeles

1998. aastal anti wayuunaiki keeles välja brošüür „Naudi elu maa peal igavesti!” *. Sellest sai väärtuslik tööriist wayuu’de kuulutustööpõllul ja koduste piibliuurimiste juhatamisel. 2003. aastal tehti korraldusi vendade väljaõpetamiseks, et tõlkida Jehoova tunnistajate väljaandeid wayuunaiki keelde. Tänu tõlkijate grupi usinale tööle Riohachas on nüüdseks saadaval rohkem brošüüre, mis on aidanud kaasa wayuunaiki keelt rääkivate jüngrite vaimsele kasvule.

Alates aastast 2001 on piirkonnakonvendi mõni programmiosa tõlgitud wayuunaiki keelde. Piibliõpilased on saanud vaimset indu, kuuldes programmi oma emakeeles. Nad ootavad päeva, kui ka Piiblil põhinevaid näidendeid esitatakse wayuunaiki keeles.

Lokkav viljapõld

Uribia on linn, mis asub Riohachast umbes 100 kilomeetrit kirdes. Uribia wayuu-keelses koguduses on 16 Kuningriigi kuulutajat, kellest paljud teevad lisapingutusi, et kuulutada maakohtades elavatele indiaanlastele. Üks kogudusevanem räägib ühest kuulutustööreisist: „Külastasime lähestikku asuvaid rantšosid, umbes tosinkond maja, mis olid madalate katuste ja väikeste akendega. Iga maja ees oli katusealune, mis oli valmistatud yotojolo’st, kaktusetüve puitjast säsist. Seal saavad pereliikmed ja külalised kõrvetava päikese eest varjus olla. Oli rõõm näha paljude inimeste suurt huvi. Tegime seetõttu plaane, et uuesti tagasi minna ja piibliuurimisi alustada. Neid uuesti külastades saime teada, et paljud on kirjaoskamatud. Meile räägiti, et seal oli kunagi kool, kuid see pandi rahapuuduse tõttu kinni. Meil lubati lahkelt kasutada ühte klassiruumi, et kirjaoskustunde ja piibliuurimisi juhatada. Kuus wayuu’d on õppinud lugema ja kirjutama ning edenevad piibliuurimises. Oleme nii liigutatud nende tänulikkusest, et võtsime nõuks hakata rantšos koosolekuid pidama.”

Mitmed tunnistajad on õppinud ära wayuunaiki keele ning nende abi on väga hinnaline. Nüüdseks toimuvad Guajira poolsaarel selles keeles koosolekud kaheksas koguduses ja kahes grupis.

On selgelt näha, et Jehoova õnnistab neid pingutusi. Pole kahtlustki, et wayuu indiaanlaste hulgas head sõnumit kuulutades suudetakse veelgi rohkem korda saata. Tulevik tundub paljutõotav, sest need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, saavad kristlasteks. Läkitagu Jehoova veelgi teenijaid harima seda põldu, mis on ’valge lõikuseks’. (Matteuse 9:37, 38.)

[Allmärkus]

[Kaardid lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VENEZUELA

COLOMBIA

LA GUAJIRA

Manaure

Riohacha

Uribia

[Pildi allikaviide lk 16]

Wayuu laager all: Victor Englebert