Pauluse jälgedes Beroiasse

Kahe misjonäri, Pauluse ja Siilase kuulutustöö oli nii edukas, et tänu sellele sai usklikuks suur hulk rahvast. Siis aga tõusis nende vastu märatsev jõuk. Otsustati, et vastrajatud koguduse ja misjonäride endi pärast on parem, kui nad lahkuvad linnast viivitamata keset südaööd. Niisiis tuli Paulusel ja Siilasel umbes 50. aastal Makedoonia sadamalinnast Tessaloonikast põgeneda. Sealt reisisid nad edasi järgmisele kuulutustöö territooriumile – Beroiasse.

NII nagu tollal, võib ka praegu näha Beroia linna (Véroia) seisvat Vérmio mäe idapoolsel haljendaval jalamil. Beroia paikneb Tessaloonikast (Thessaloníki) 65 kilomeetri kaugusel edelas ning Egeuse merest 40 kilomeetri kaugusel sisemaal. Olümpose mägi, Vana-Kreeka jumalate mütoloogiline eluase, asub Beroiast lõuna pool.

Beroia on huvipakkuv koht piibliuurijatele, kuna selles linnas kuulutas Paulus ning pööras paljusid kristlusesse (Apostlite teod 17:10–15). Astugem nüüd Pauluse jälgedes ning heitkem pilk linna ajaloole.

Varajane ajalugu

Keegi pole päris kindel, millal Beroia linn asutati. Selle esimesed elanikud, tõenäoliselt früüglased, aeti sealt välja umbes seitsmendal sajandil e.m.a makedoonlaste poolt. Kolm sajandit hiljem rikastus Makedoonia tänu Aleksander Suure vallutustele. Hakati ehitama imposantseid hooneid ja müüre, samuti Zeusi, Artemise, Apollo, Ateena ja teiste kreeka jumalate templeid.

Üks ajalooraamat märgib, et Beroia mängis läbi sajandite tähtsat rolli „nii oma vahetus läheduses kui ka mujal Põhja-Kreekas”. Eriti mõjukaks sai linn Makedoonia viimase dünastia Antigoniidide ajal (306–168 e.m.a), kelle tõukasid lõpuks troonilt roomlased.

Kui roomlased lõid aastal 197 e.m.a kuningas Philippos V-t, „hävis endine võimustruktuur ning Vahemeremaade idaosas sai endale otsustava võimu Rooma”, märgib entsüklopeedia „Britannica”. Aastal 168 e.m.a sai üks Rooma kindral mõne kilomeetri kaugusel Beroiast, Pydna all otsustava võidu viimase muistse Makedoonia kuninga Perseuse üle. Nagu Piibel  oli ennustanud, asendus Kreeka maailmavõim Roomaga (Taaniel 7:6, 7, 23). Pärast seda lahingut oli Beroia üks esimesi Makedoonia linnu, mis alistus Roomale.

Esimesel sajandil e.m.a pidasid Makedoonias võimuvõitlust Pompeius ja Julius Caesar. Beroia oli linn, mille lähistele Pompeius rajas oma staabi ja kuhu ta paigutas oma sõjaväe.

Õitseng Rooma ajal

Pax Romana ehk Rooma rahu ajal võis Beroias näha kividega sillutatud ja sammastikega ääristatud tänavaid. Linnas oli avalikke saunu, teatreid, raamatukogusid ja areene gladiaatorite võitlusteks. Samuti oli linna rajatud joogiveetorustik ning maa-alune äravoolusüsteem. Beroia sai kuulsaks kui kaubanduskeskus, kus käis kaupmehi, kunstnikke ja atleete ning neid, kes tulid vaatama spordivõistlusi ja muid sündmusi. Võõrsilt tulnud leidsid siit jumalakummardamise paiku, kus nad võisid toimetada omaenda religiooni rituaale. Selles linnas oli tõepoolest kõikvõimalikke Rooma impeeriumi kultusi.

Beroias kummardati muude jumalate kõrval ka Rooma keisreid, kes kuulutati pärast surma jumalateks. See ei pruukinud beroialastele sugugi tavatuna tunduda, sest enne keisrikultust olid nad austanud Aleksander Suurt kui jumalat. Üks kreeka allikas ütleb: „Harjunud kuningaid nende eluajal  austama kui jumalaid, võtsid idapoolse impeeriumi hellenid [kreeklased] tõrkumata omaks ka Rooma keisrite kultuse ... Nende müntidel kujutati keisrit kui jumalust, peas kiirtepärjaga kroon. Teda kiideti samasuguste hüüetega nagu jumalat, hümnide ja lauludega.” Ehitati altareid ja templeid ning toodi ohvreid. Isegi keisrid tulid keisrikultuse pidustustele, kus toimusid ka spordi-, kunsti- ja kirjandusvõistlused.

Miks oli Beroia paganliku jumalakummardamise keskus? Kuna see oli Makedoonia koinon’i asupaik. Koinon oli Makedoonia linnade delegaatide kogu. Need Rooma võimu all tegutsevad kogud kohtusid Beroias korrapäraselt, et lahendada linnade ja provintsiga seotud küsimusi. Üks koinon’i peamisi funktsioone oli keisrikultuse kombetalituste ülevaatamine.

Niisugune oli siis linn, kuhu Paulus ja Siilas reisisid pärast Tessaloonikast põgenemist. Selleks ajaks oli Beroia olnud Rooma võimu all kaks sajandit.

Beroiasse jõuab hea sõnum

Paulus alustas Beroias kuulutamist sünagoogis. Kuidas tema sõnum vastu võeti? Jumala inspireeritud teadaandest võime lugeda, et selle linna juudid „olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:10, 11). Beroia elanikud olid üllad, see tähendab, et nad ei pidanud jonnakalt kinni oma vanadest traditsioonidest. Kuigi kuuldud sõnum oli nende jaoks uus, ei tekitanud see neis umbusku ega pahameelt. Selle asemel et Pauluse sõnum kõrvale lükata, kuulasid nad tähelepanelikult, erapooletult ja ilma eelarvamusteta.

Mille järgi otsustasid Beroia juudid, kas Paulus õpetab tõde? Nad kasutasid selleks kõige usaldusväärsemat mõõdupuud, uurides hoolikalt ja usinalt Pühakirja. Piibliõpetlane Matthew Henry tegi järelduse: „Kuna Paulus arutles Pühakirja üle ning kinnitas öeldut Vana Testamendiga ja neil endal oli võimalus Piiblit kasutada, otsida üles kohti, millele Paulus viitas, lugeda konteksti ja vaagida selle tähendust, võrrelda neid teiste Pühakirja kohtadega, uurida, kas Pauluse järeldused on loogilised ja argumendid  veenvad, siis said nad vastavalt sellele oma järelduse teha.”

See polnud mingi pealiskaudne lugemine. Beroialased uurisid Pühakirja hoolega ja järjepidevalt, iga päev, mitte ainult hingamispäeval.

Millised olid tulemused? Paljud Beroia juudid võtsid selle sõnumi vastu ja neist said usklikud. Sellesse usku pöördus ka hulk kreeklasi, võib-olla isegi mõned juudi proselüüdid. Kõik see ei jäänud aga üldsusele märkamata. Kui Tessaloonika juudid sellest kuulsid, „tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja rahutuks tegema” (Apostlite teod 17:4, 12, 13).

Paulus oli sunnitud Beroiast lahkuma, kuid ta jätkas kuulutamist mujal. Nüüd sõitis ta laevaga Ateenasse (Apostlite teod 17:14, 15). Kõigest hoolimata võis ta tunda rõõmu, et tänu tema vaevanägemisele kinnitas kristlus Beroias kanda. Kristlus kannab vilja ka tänapäeva Beroias (Véroia).

Tõepoolest, ka meie ajal on Beroias neid, kes uurivad hoolega Pühakirja, et ’katsuda kõike läbi ja pidada kinni’ sellest, mis on põhjendatud ja tõene (1. Tessalooniklastele 5:21). Nüüd on selles linnas kaks Jehoova tunnistajate kogudust, mille liikmed teevad samasugust kuulutustööd nagu Paulus, rääkides teistele Piibli sõnumit. Nad otsivad tõemeelseid inimesi ning arutlevad nendega Pühakirja üle, lastes Piibli väel aidata kõiki neid, kes tahavad õppida tundma tõelist Jumalat Jehoovat (Heebrealastele 4:12).

[Kaart lk 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Osa Pauluse teise misjonireisi teekonnast

MÜÜSIA

Troas

Neapolis

Filipi

MAKEDOONIA

Amfipolis

Tessaloonika

Beroia

KREEKA

Ateena

Korintos

AHHAIA

AASIA

Efesos

ROODOS

[Pilt lk 13]

Hõbemünt, millel on kujutatud jumalikustatud Aleksander Suurt

[Allikaviide]

Münt: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 14]

Üks väravatest, mis viib Beroia (Véroia) juutide linnaossa

[Pilt lk 15]

Nüüdisaegse Beroia (Véroia) vana sünagoog