Juhtigu Jumala Sõna sinu samme
Juhtigu Jumala Sõna sinu samme
„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (LAUL 119:105)
1., 2. Miks pole enamikul inimestel õnnestunud leida tõelist rahu ja õnne?
KAS on sul meeles mõni juhtum, mil sul tuli kelleltki õiget teed küsida? Võib-olla olid sa oma sihtkohale juba üpris lähedal, ent polnud päris kindel, kuhu lõpuks pöörata. Või ehk olid sa täiesti ära eksinud, nii et sul tuli hoopis teine suund valida. Kas polnud mõlemal puhul tark tegu järgida selle inimese juhatust, kellele see kant oli tuttav? Selline inimene võis aidata sul oma sihtkohta jõuda.
2 Aastatuhandeid on inimkond üldiselt üritanud käia eluteed ilma Jumala abita. Ent ebatäiuslikud inimesed on omapäi edasi liikudes täiesti rappa läinud. Teed tõelisele rahule ja õnnele pole nad olnud suutelised leidma. Miks siis ei ole nad seda teed leidnud? Prohvet Jeremija tõdes enam kui 2500 aastat tagasi: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Igaüks, kes tahab juhtida ise oma sammu, võtmata vastu asjatundlikku abi, peab vältimatult oma püüdlustes pettuma. Inimkond vajab tõesti juhatust!
3. Miks on Jehoova Jumal ülimalt pädev andma inimkonnale juhatust ning mida ta tõotab?
3 Jehoova Jumal on ülimalt pädev sellist juhatust andma. Miks? Sest ta mõistab paremini kui keegi teine, millised inimesed on. Talle on hästi teada, kuidas inimsugu eksiteele on sattunud. Samuti teab ta, mida on inimestel tarvis õige tee leidmiseks teha. Pealegi teab Jehoova kui Looja alati, mis on meile parim (Jesaja 48:17). Niisiis võime täiesti loota tema tõotusele Laulus 32:8: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!” Pole mingit kahtlust, et Jehoovalt tuleb parim juhatus. Aga kuidas ta meid juhib?
4., 5. Kuidas saavad Jumala sõnad meid juhtida?
4 Laulik ütles palves Jehoovale: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105). Jumala seisukohad ja meeldetuletused on kirjas Piiblis. Need aitavad meil ületada eluteel ette tulevaid takistusi. Kui me loeme Piiblit ja laseme sel end juhtida, võime omal nahal kogeda seda, mida ütleb kirjakoht Jesaja 30:21: „Su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!””
5 Kuid pangem tähele, et Laulus 119:105 mainitakse kahte Jumala Sõna ülesannet. Esiteks, see on me jalale lambiks. Igapäevaelus probleeme kohates peaksid Piibli põhimõtted juhtima me samme, nii et langetame arukaid otsuseid ja pääseme selle maailma püünistest. Teiseks, Jumala meeldetuletused on valguseks me jalgteel, aidates teha valikuid, mis on kooskõlas meie lootusega elada Jumala tõotatud paradiisis igavesti. Kui tee meie ees on hästi valgustatud, oskame ette näha, kas konkreetne suund toob head või halba (Roomlastele 14:21; 1. Timoteosele 6:9; Ilmutuse 22:12). Vaadelgem nüüd detailsemalt, kuidas Jumala sõnad Piiblis saavad olla me jalale lambiks ja valguseks me jalgteel.
„Mu jalale lambiks”
6. Millistes olukordades võivad Jumala sõnad olla me jalale lambiks?
6 Me langetame iga päev otsuseid. Mõningad otsused võivad näida üsna vähetähtsatena, kuid vahetevahel võime sattuda olukorda, mis paneb proovile meie moraalsuse, aususe või erapooletuse. Selleks, et võiksime olla sellistes katsumustes edukad, on vaja, et meie „meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14). Omandades täpseid teadmisi Jumala Sõnast ja kasvades selle põhimõtetest arusaamises, treenime oma südametunnistust, nii et oskame langetada Jehoovale meelepäraseid otsuseid (Õpetussõnad 3:21).
7. Kirjelda olukorda, kus kristlasel võib tekkida soov seltsida uskmatute töökaaslastega.
7 Vaadelgem üht näidet. Kas sa oled täiskasvanu, kes siiralt püüab valmistada Jehoova südamele rõõmu? (Õpetussõnad 27:11.) Sel juhul väärid sa kiitust. Ent kujutlegem hetkeks, et töökaaslased pakuvad sulle piletit, et osaleda üheskoos mingil spordisündmusel. Nad peavad sind toredaks töökaaslaseks ning soovivad sinuga seltsida ka väljaspool töökeskkonda. Ehk on jäänud sulle selge mulje, et need inimesed pole pahad. Neilgi võib olla häid põhimõtteid. Mida sa teed? Kas kutse vastuvõtmisega võib kaasneda mingi oht? Kuidas aitab Jumala Sõna sul teha selles asjas õige otsuse?
8. Millised Pühakirja põhimõtted aitavad meil analüüsida seltskonna küsimust?
8 Vaadelgem mõningaid Pühakirja põhimõtteid. Ehk meenub esimesena kirjakohas 1. Korintlastele 15:33 (P 1997) öeldu: „Halb seltskond rikub head kombed.” Kas selle põhimõtte järgimine eeldab, et sa uskmatutest täiesti kõrvale hoiad? Pühakirja vastus sellele küsimusele on ei. Apostel Paulus ise osutas armastavat tähelepanu kõikidele, kaasa arvatud uskmatud (1. Korintlastele 9:22). Kristluse olemus eeldab ju, et me ilmutame huvi teiste vastu – ka nende vastu, kel pole meiega ühesugused tõekspidamised (Roomlastele 10:13–15). Kuidas me saaksimegi järgida nõuannet ’teha head kõikidele’, kui me hoidume eemale inimestest, kes võivad vajada meie abi? (Galaatlastele 6:10.)
9. Milline Piibli nõuanne aitab meil jääda suhetes töökaaslastega tasakaalukaks?
9 Ent selle vahel, kas ollakse töökaaslase vastu lihtsalt sõbralik või ollakse hoopis tema lähedane kaaslane, on selge vahe. Asjaga on seotud veel üks Pühakirja põhimõte. Apostel Paulus hoiatas kristlasi: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega” (2. Korintlastele 6:14). Mida tähendab väljend „ärge hakake võõras ikkes vedama”? Mõningad piiblitõlked annavad seda edasi sõnadega „ärge moodustage ühist meeskonda”, „ärge üritage võrdsetena koos töötada” või „ärge looge sobimatuid suhteid”. Millal saavad meie suhetest töökaaslasega sobimatud? Millal võib neist kujuneda ebavõrdses ikkes vedamine? Sellises olukorras võib juhtida su samme Jumala Sõna Piibel.
10. a) Kuidas valis Jeesus kaaslasi? b) Millised küsimused aitavad langetada seltskonna suhtes tarku otsuseid?
10 Vaadakem, millist eeskuju annab Jeesus, kes on armastanud inimesi nende loomise algusest (Õpetussõnad 8:31). Maa peal olles kujunesid tal järelkäijatega tihedad sidemed (Johannese 13:1). Ta „tundis armastust” isegi mehe vastu, kes oli usulisel eksiteel (Markuse 10:17–22). Kuid lähedasi kaaslasi valides olid Jeesusel kindlad piirid. Ta ei sõlminud tihedaid sidemeid inimestega, kes polnud siiralt huvitatud Isa tahte täitmisest. Kord lausus Jeesus: „Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin” (Johannese 15:14). On tõsi, et sa võid mõne töökaaslasega hästi klappida. Kuid küsi endalt: „Kas see inimene tahab teha seda, mida Jeesus käsib? Kas ta tahab õppida tundma Jehoovat, keda teenima Jeesus meid õpetas? Kas tal on samasugused kõlblusnormid kui minul, kes ma olen kristlane?” (Matteuse 4:10). Töökaaslastega vesteldes ja Piibli normide järgimist rõhutades saad neile küsimustele selged vastused.
11. Maini olukordi, kus Jumala sõnad peaksid juhtima me samme.
11 On hulk teisigi olukordi, kus Jumala sõnad on me jalale otsekui lambiks. Näiteks pakutakse töötule kristlasele tööd, mida ta hädasti vajaks. Kuid töögraafik on tihe ning tal tuleks paljudelt kristlikelt koosolekutelt puududa, ka ei saaks ta osaleda teistes õige jumalakummardamisega seotud ettevõtmistes (Laul 37:25). Mõnel kristlasel aga on suur ahvatlus vaadata meelelahutust, mis läheb selgelt vastuollu Piibli põhimõtetega (Efeslastele 4:17–19). Mõni kaldub kergesti solvuma kaaskristlaste vajakajäämiste pärast (Koloslastele 3:13). Kõigis neis olukordades peaks Jumala Sõna olema me jalale lambiks. Piibli printsiipe järgides võime tõesti iga eluraskusega toime tulla. Jumala Sõna on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2. Timoteosele 3:16).
„Valguseks mu jalgteel”
12. Mil kombel on Jumala sõnad valguseks me jalgteel?
12 Laulus 119:105 on ka kirjas, et Jumala sõnad on valguseks me jalgteel, võimaldades meil näha seda, mis meid ees ootab. Meid pole jäetud tuleviku suhtes pimedusse, sest Piibel selgitab, miks on maailmas murettekitav olukord ja kuidas see laheneb. Me mõistame tõesti, et elame selle kurja maailma „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5). Teadmine sellest, mis ootab meid ees, peaks avaldama tõsist mõju sellele, kuidas me praegu elame. Apostel Peetrus kirjutas: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses, oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut?” (2. Peetruse 3:11, 12).
13. Kuidas peaks praegune pakiline aeg mõjutama meie mõttelaadi ja eluviisi?
13 Meie mõttelaadis ja eluviisis peaks peegelduma kindel veendumus, et „maailm kaob ja tema himu” (1. Johannese 2:17). Tänu Piibli juhendite rakendamisele saame langetada tulevikusihtide osas tarku otsuseid. Näiteks lausus Jeesus: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33). Kui kiiduväärt on see, et paljud noored näitavad usku Jeesuse sõnadesse, võttes eesmärgiks täisajalise teenistuse! On neid – nende hulgas terveid peresid –, kes on vabatahtlikult kolinud maadesse, kus on suur vajadus kuningriigikuulutajate järele.
14. Kuidas laiendas üks kristlik pere oma kuulutustööd?
14 Mõelgem neljaliikmelisele kristlikule perekonnale, kes kolis Ameerika Ühendriikidest Dominikaani Vabariiki, et teenida kogudust linnakeses, kus elab 50 000 inimest. Koguduses on 130 kuningriigikuulutajat, ent Kristuse surma mälestusõhtul 2006. aasta 12. aprillil oli kohal 1300 inimest! Selle piirkonna põld on sedavõrd „valge lõikuseks”, et kõigest viis kuud hiljem juhatasid isa, ema, poeg ja tütar kokku 30 piibliuurimist (Johannese 4:35). Isa selgitab: „Kogudusele on tulnud appi 30 venda ja õde. 20 neist on saabunud Ameerika Ühendriikidest, ülejäänud Bahamalt, Hispaaniast, Itaaliast, Kanadast ja Uus-Meremaalt. Siiatulnud on agarad kuulutustöös kaasa lööma ning nad on olnud kohalikele vendadele väga suureks innustuseks.”
15. Millised õnnistused on sinule osaks saanud, kuna oled seadnud kuningriigihuvid esikohale elus?
15 Muidugi mõista on palju neid, kel pole võimalik kolida mõnda teise suurema vajadusega riiki. Kuid neile, kel see on võimalik – või kes saavad selleks teenistusvalmilt oma elu-olu ümber korraldada –, toob selles jumalateenimise valdkonnas osalemine kindlasti rikkalikult õnnistusi. Ärgem jäägem ilma rõõmust, mida toob Jehoova teenimine kõigest väest, ükskõik kus me seda ka ei teeks. Kui me seame kuningriigihuvid elus esikohale, tõotab Jehoova ’kallata meile õnnistust küllastuseni’ (Malakia 3:10).
Kasu, mida toob Jehoova juhatus
16. Millist kasu toob meile Jumala sõnadest juhindumine?
16 Nagu nägime, juhivad Jehoova sõnad meid kahel lähedasel viisil. Need on me jalale lambiks, aidates meil õiges suunas edasi minna ning olles meile teejuhiks, kui meil tuleb langetada otsuseid. Samuti on need valguseks me jalgteel, tänu millele me näeme selgelt seda, mis meid ees ootab. See omakorda aitab meil järgida Peetruse manitsust: „Vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises” (1. Peetruse 1:13).
17. Kuidas aitab Piibli uurimine meil järgida Jumala juhatust?
17 Pole kahtlustki, et Jehoovalt tuleb juhatus. Küsimus seisneb selles, kas sa kuuletud sellele. Mõistmaks Jehoovalt tulevat juhatust, võta kindlalt kavva lugeda iga päev Piiblit. Mõtle loetu üle järele, püüa mõista, kuidas väljendub selles Jehoova tahe ning millisel viisil sa saaksid loetut oma elus rakendada (1. Timoteosele 4:15, P 1997). Seejärel langeta oma arutlusvõimet kasutades otsus (Roomlastele 12:1, UM).
18. Milliseid õnnistusi me pälvime, kui laseme end Jumala Sõnal juhtida?
18 Juhul kui me seda soovime, võivad Jumala Sõna põhimõtted olla meile valguseks ning vajalikuks juhiseks, kui oleme langetamas otsuseid, millist teed oleks õige käia. Me võime olla kindlad, et Jehoova talletatud sõnad teevad „kogenematu targaks” (Laul 19:8, UM). Kui laseme end Piiblil juhtida, saab meile osaks puhas südametunnistus ja rahulolu, mida annab Jehoovale meelepärane elu (1. Timoteosele 1:18, 19). Juhul kui laseme Jehoova sõnadel juhtida oma samme iga päev, õnnistab ta meid lõpuks igavese eluga (Johannese 17:3).
Kas sa mäletad?
• Miks on tähtis lasta Jehooval juhtida me samme?
• Kuidas on Jumala sõnad me jalale lambiks?
• Mil moel on Jumala sõnad valguseks me jalgteel?
• Kuidas aitab Piibli uurimine meil järgida Jumala juhatust?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
Millal pole seltsimine uskmatuga enam arukas?
[Pilt lk 16]
Jeesuse lähedasteks kaaslasteks olid need, kes täitsid Jehoova tahet
[Pildid lk 17]
Kas meie eluviisist on näha, et me seame kuningriigihuvid esikohale?