Noored, te olete oma vanemate südames

„MUL ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat,” kirjutas aastates apostel Johannes (3. Johannese 4). Ehkki selles piiblisalmis mainitud lapsed käisid kristlike jüngrite kohta, on need Johannese mõtteavaldused jumalakartlikule lapsevanemale vägagi mõistetavad. Just nii, nagu vanematel on oma laste elus tähtis roll, on ka lastel oma vanemate elus tähtis roll.

Iisraeli kuningas Saalomon teadis, kui sügavat mõju võivad lapsed oma vanematele avaldada. Ta kirjutas: „Tark poeg rõõmustab isa, aga alp poeg on emale meelehärmiks!” (Õpetussõnad 10:1). Seepärast oleks kõigil, ka juba vanematel lastel hea mõelda sellele, millist mõju avaldavad nende teod isale ja emale. Miks see on asjakohane?

Mõelge kogu sellele hoolitsusele, mida jumalakartlikud vanemad on teie üleskasvatamisel osutanud! Nad hakkasid teie pärast muretsema ja teie eest palvetama juba ammu enne teie sündi. Kui olite sündinud, kujunes mõlemal vanemal teiega tihe emotsionaalne side ning küllap tänasid nad Jumalat imelise, ent ka tõsise eesõiguse ja kohustuse eest olla lapsevanemad. Nüüd oli nende hoole all tilluke abitu inimene, ning Jehoova teenijatena võtsid nad asja tõsiselt.

Kuna teie vanemad on tõsikristlased, otsisid nad usaldusväärset juhatust Piiblist ja piiblilisest kirjandusest ning küsisid nõu neilt, kes juba olid lapsi kasvatanud. Samuti väljendasid nad oma muresid palves Jumalale (Kohtumõistjate 13:8). Kui sirgusite, olid vanemad kursis teie tugevate külgedega, ent neile polnud teadmata ka teie nõrkused (Iiob 1:5). Teismeeaga kaasnesid uued probleemid. Mõnikord võisite käituda mässuliselt, nii et vanematel tuli veelgi enam palvetada, lugeda ja mõelda, kuidas aidata teil taevast Isa Jehoovat edasi teenida.

Teie vanemad jäävad alati vanemateks. Nende mure teie füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja usulise heakäekäigu pärast ei lakka ka siis, kui olete vanemaks saanud. Ometi on vanematel kogu see aeg meeles, et te olete vaba moraalse tahtega isikud  ning et pole olemas mingit garantiid, milliseks teie elu võiks kujuneda. Lõppude lõpuks tuleb teil endil otsustada, missugust teed käia.

Kas pole siis loogiline järeldada, et kui vanematel „pole suuremat rõõmu” kui see, et nad kuulevad oma lapsi „tões käivat”, võib ka vastupidine olla tõsi? Lapsed, kes käituvad rumalalt, põhjustavad oma vanematele tõesti südamevalu. Saalomon tõdes: „Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale!” (Õpetussõnad 17:25). Kui sügavat kurvastust küll tunnevad vanemad, kui laps hülgab tõelise Jumala teenimise!

Kahtlemata on teil kui lastel märkimisväärne mõju oma peres ja ka väljaspool seda. Teie käitumine läheb vanematele väga südamesse. Kui te hülgate Jumala ja tema põhimõtted, kannatavad teie vanemad. Kuid kehtib ka vastupidine. Kui te jääte Jehoovale ustavaks ja kuulekaks, siis teie vanemad rõõmustavad. Olge otsusekindlad ja valmistage vanemate südamele rõõmu! Mida kallihinnalisemat te võiksitegi anda neile, kes teid on kasvatanud, kaitsnud ja armastanud?