Kõigil kannatustel on peagi lõpp
Kõigil kannatustel on peagi lõpp
„Tema on kalju, tema töö on täiuslik.” (5. MOOSESE 32:4)
1., 2. a) Miks pead sina igavese elu lootust kalliks? b) Mis takistab paljudel uskumast Jumalat, kes tõotab imepärast tulevikku?
KAS sulle meeldib kujutada ette elu paradiisis? Võib-olla näed end avastamas meie imepärast planeeti ja uurimas selle peaaegu lõputult mitmekesist elusloodust. Või ehk mõtiskled selle üle, kuivõrd rahuldustpakkuv on koostöös teistega hoolitseda maakera eest ja aidata kujundada seda üleilmseks pargiks. Või ehk meeliskled oma loomuannete arendamise üle kunstis, arhitektuuris, muusikas või muudes tegevusvaldkondades, milleks sa tänapäeva tõtlikus elus ei leia aega. Nii või teisiti on sul kallihinnaline lootus saavutada „tõeline elu”, nagu Piibel seda nimetab – elu, mille Jehoova meie jaoks kavandas ja seda igaveseks (1. Timoteosele 6:19).
2 On tõesti tore ja hinnaline eesõigus jagada seda Piiblil põhinevat lootust teiste inimestega. Paljud aga lükkavad selle lootuse kõrvale. Nende meelest on see vaid illusioon, lihtsameelsete inimeste ebareaalne unelm. Neil võib isegi olla raske uskuda Jumalasse, kes tõotab igavest elu paradiisis. Mispärast? Mõningate jaoks on takistuseks nii-öelda kurjuse probleem. Nad mõtlevad, et kui Jumal eksisteerib ning on kõikvõimas ja armastav, siis kuidas selgitada maailmas valitsevat kurjust ja kannatusi. Nende arvates ei saa olla Jumalat, kes lubaks kurjust – või kui on, siis pole ta kõikvõimas või ei hooli ta meist. Mõnele võib tunduda selline mõttekäik üsna veenev. Saatan on kahtlemata osavalt pimestanud inimeste meeli (2. Korintlastele 4:4).
3. Missugusele keerulisele küsimusele me saame anda vastuse ja mis mõttes on meil selleks eelisolukord?
3 Jehoova tunnistajatena on meil ainulaadne võimalus aidata inimesi, keda on eksitanud Saatan ja selle maailma tarkus (1. Korintlastele 1:20; 3:19). Me mõistame, miks paljud ei usu Piibli tõotusi. Nad lihtsalt ei tunne Jehoovat. Nad ei pruugi teada tema nime ega selle tähendust; ning tema omadustest või sellest, kuidas ta on pidanud oma tõotusi, teavad nad tõenäoliselt vähe, kui üldse midagi. Meie oleme tänu nendele teadmistele eelisolukorras. Aeg-ajalt on meil hea mõelda, kuidas saame aidata inimestel, kes on „pimestunud mõistuse poolest”, leida vastuse ühele keerulisemale küsimusele, mis neil kerkib: miks Jumal lubab kurjust ja kannatusi? (Efeslastele 4:18.) Kõigepealt vaatleme, missugune lähenemisviis aitaks sellele rahuldustpakkuvalt vastata. Seejärel arutleme, kuidas ilmnevad Jehoova omadused selles, mil viisil ta on tegelenud kurjuse küsimusega.
Leia õige lähenemisviis
4., 5. Mida peaksime esmalt tegema, kui keegi küsib meilt, miks Jumal lubab kannatusi? Selgita.
4 Kuidas me vastame, kui mõni küsib, miks Jumal lubab kannatusi? Meil võib tekkida kiusatus asuda seda küsimust kohe põhjalikult lahkama, alustades Eedeni aias toimunud sündmustest. Mõnel juhul on see täiesti kohane. Siiski tuleb olla ettevaatlik. Mõnikord on vaja eelnevalt pinnast ette valmistada (Õpetussõnad 25:11; Koloslastele 4:6). Vaadelgem kolme mõtet, mis võivad meile abiks olla, et inimest aidata, enne kui hakkame sellele küsimusele vastama.
5 Esiteks, kui inimene on äärmiselt mures maailmas valitseva kurjuse pärast, on üsna tõenäoline, et ta ise või mõni tema lähedane on kurjusega otseselt kokku puutunud. Seepärast oleks tark kõigepealt väljendada tema vastu siirast empaatiat. Apostel Paulus andis kristlastele nõu: „Nutke nutjatega!” (Roomlastele 12:15). Empaatia või „kaastunde” osutamine võib seda inimest puudutada (1. Peetruse 3:8). Kui ta mõistab, et hoolime temast, kuulab ta märksa tõenäolisemalt seda, mis meil talle öelda on.
6., 7. Miks on õige kiita siirast inimest, kes esitab mõne teda vaevava piiblilise küsimuse?
6 Teiseks võime kiita inimest selle avameelse küsimuse eest. Mõned võivad sääraste küsimuste üle pead vaevates arvata, et see näitab nende vähest usku või lugupidamatust Jumala vastu. Võib-olla on mõni kirikuõpetaja seda neile isegi öelnud. Kuid olukord ei pruugi nii olla. Tegelikult on ustavad inimesed ka Piibli kirjutamise päevil esitanud samasuguseid küsimusi. Näiteks küsis laulukirjutaja Taavet: „Jehoova, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?” (Laul 10:1). Ka prohvet Habakuk küsis: „Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees – on tulnud riid ja tõusnud tüli!” (Habakuk 1:2, 3).
7 Need olid ustavad mehed, kes pidasid Jumalast sügavalt lugu. Kas neid noomiti selliste muretavate küsimuste esitamise pärast? Vastupidi, Jehoova soovis, et nende siirad küsimused kirjutataks üles tema Sõnasse. Tänapäeval võib inimene, keda vaevab kurjuse lai levik, olla tegelikult vaimses näljas – ta võib januneda vastuste järele, mida pakub vaid Piibel. Pea meeles, et Jeesus rääkis hästi neist, kes on vaimselt näljased, ehk neist, „kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). On tõesti suur eesõigus aidata sellistel inimestel leida õnne, nagu tõotas Jeesus!
8. Missugused segadusttekitavad õpetused on pannud inimesi uskuma, et Jumal on vastutav kannatuste eest, ning kuidas saaksime neid aidata?
8 Kolmandaks, me peame aitama inimesel näha, et Jumal pole vastutav maailmas valitseva kurjuse eest. Paljudele on õpetatud, et Jumal valitseb seda maailma, kus me elame, et Jumal on juba kaua aega tagasi kindlaks määranud, mis meiega juhtub, ning et tal on seletamatud ja mõistetamatud põhjused, miks ta on lasknud inimkonnal langeda säherdusse viletsusse. Need õpetused on valed. Need teotavad Jumalat ning teevad ta vastutavaks maailmas valitseva kurjuse ja kannatuste eest. Seepärast tuleb meil kasutada Jumala Sõna, et neid asju selgitada (2. Timoteosele 3:16). Mitte Jehoova ei valitse seda kõlbeliselt laostunud maailma, vaid hoopis Kurat-Saatan (1. Johannese 5:19). Jehoova ei määra ette oma intelligentsete loodute tulevikku; ta annab igaühele vaba tahte ning võimaluse valida hea ja halva, õige ja vale vahel (5. Moosese 30:19). Ja Jehoova ei põhjusta kunagi kurjust; ta vihkab seda ja hoolib neist, kes ebaõiglaselt kannatavad (Iiob 34:10; Õpetussõnad 6:16–19; 1. Peetruse 5:7).
9. Missuguseid abivahendeid on „ustav ja mõistlik sulane” andnud, et aidata inimestel mõista, miks Jehoova Jumal lubab kannatusi?
9 Kui oled nõnda pinnase ette valmistanud, võid näha, et su kuulaja on aldis õppima, miks Jumal on lasknud kannatustel kesta. Meie aitamiseks on „ustav ja mõistlik sulane” valmistanud mitmesuguseid väljaandeid (Matteuse 24:45–47). Näiteks 2005. aasta piirkonnakonvendil „Kuuletugem Jumalale” anti välja traktaat „Kõigile kannatustele tuleb peagi lõpp!”. Kindlasti oleks hea kõigepealt ise selle sisuga tutvuda. Samamoodi raamatus „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, mis on nüüd kättesaadav 157 keeles, käsitleb seda tähtsat küsimust terve peatükk. Kasuta neid abivahendeid igal võimalusel. Need selgitavad hästi Pühakirja tausta valitsemisõigust puudutavas vaidlusküsimuses, mis tõstatati Eedenis, ning miks Jehoova on lahendanud selle just nõnda. Pea ka meeles, et kui arutad seda teemat, avad sa oma kuulajale kõige tähtsama teadmiste valdkonna – sa aitad tal õppida tundma Jehoovat ja tema imepäraseid omadusi.
Keskendu Jehoova omadustele
10. Mida on paljudel raske mõista selle kohta, et Jumal on lubanud kannatusi, ja millised teadmised võiksid neid aidata?
10 Kui aitad inimestel mõista, miks Jehoova on lubanud inimestel üksteise üle Saatana mõju all valitseda, püüa pöörata tähelepanu Jehoova omadustele. Paljud inimesed teavad, et Jumalal on suur vägi, et teda nimetatakse Kõikvõimsaks Jumalaks. Kuid neil võib olla raske mõista, miks ta ei kasuta oma suurt väge, et teha otsemaid lõpp ebaõiglusele ja kannatustele. Arvatavasti nad ei mõista Jehoova teisi omadusi, tema pühadust, õiglust, tarkust ja armastust. Jehoova ilmutab neid omadusi täiuslikult, need on omavahel tasakaalus. Piibel ütleb: „Tema töö on täiuslik” (5. Moosese 32:4). Kuidas sa saaksid neid tema omadusi esile tuua, kui vastad küsimustele, mida sel teemal tihti esitatakse? Vaadelgem mõnda näidet.
11., 12. a) Miks polnud Aadamale ja Eevale patu andestamine mõeldavgi? b) Miks Jehoova ei salli pattu igavesti?
11 Kas Jehoova poleks võinud Aadamale ja Eevale lihtsalt andestada? Selle juhtumi puhul polnud andestamine mõeldavgi. Täiuslike inimestena tegid Aadam ja Eeva kaalutletud valiku hüljata Jehoova ülemvõim ja järgida selle asemel Saatana juhtimist. Pole mingi ime, et need mässajad ei ilmutanud mingisugustki kahetsust. Siiski, kui inimesed küsivad, miks Jehoova neile ei andestanud, võivad nad tegelikult mõelda, miks Jehoova lihtsalt ei teinud järeleandmisi oma mõõdupuudes ega sallinud pattu ja mässu. Vastus on seotud Jehoova ühe olulise omadusega – pühadusega (2. Moosese 28:36; 39:30; UM).
12 Piibel rõhutab Jehoova pühadust sadu kordi. Paraku mõistavad seda omadust praeguses kõlbeliselt allakäinud maailmas vaid vähesed. Jehoova on puhas ja eemal kõigest patusest (Jesaja 6:3; 59:2). Ta on astunud samme patu lepitamiseks ja kõrvaldamiseks ning ta ei salli selle olemasolu igavesti. Kui ta lubaks patul jäädagi eksisteerima, poleks meil mingit lootust paremale tulevikule (Õpetussõnad 14:12). Oma määratud ajal toob Jehoova kogu loodu tagasi pühaduse seisundisse. See on kindel, sest see on tema kui Püha tahe.
13., 14. Miks Jehoova ei hävitanud Eedenis patustajaid?
13 Kas Jehoova poleks võinud Eedenis patustajad lihtsalt hävitada ja alustada kõike otsast peale? Tal oli kindlasti selleks väge; peatselt kasutab ta oma väge kogu kurjuse hävitamiseks. Seetõttu võib mõni küsida: „Miks ei teinud ta seda siis, kui universumis oli vaid kolm patustajat? Kas poleks ta nõnda saanud takistada patu levikut ja ühtlasi ära hoida kogu seda viletsust, mida me maailmas näeme?” Miks Jehoova ei valinud sellist toimimisviisi? „Kõik tema teed on õiged,” ütleb 5. Moosese 32:4. Jehooval on väga tugev õiglustunne. Tegelikult „Jehoova armastab õiglust” (Laul 37:28). Õigluse armastamise pärast ei hävitanud Jehoova Eedeni aias patustajaid. Mispärast?
14 Saatana mäss tõstatas küsimuse Jumala valitsemisõiguse kohta. Jehoova õiglustunne nõudis, et Saatana väljakutse saaks õiguspärase vastuse. Mässajate kohene hävitamine, mille nad olid küll ära teeninud, poleks andnud sellist vastust. See oleks küll andnud lisakinnitust, et Jehooval on ülim vägi, kuid see polnudki küsimuse all. Lisaks oli Jehoova Aadamale ja Eevale teada andnud oma eesmärgi. Nad pidid saama lapsi ja täitma maa, alistama selle ning valitsema kogu maise loodu üle (1. Moosese 1:28). Kui Jehoova oleks Aadama ja Eeva lihtsalt hävitanud, oleks tema teatavaks tehtud eesmärk inimeste kohta olnud vaid tühipaljas sõnakõlks. Jehoova õiglustunne ei lubaks seda eales, sest tema eesmärk täitub alati (Jesaja 55:10, 11).
15., 16. Kuidas saaksime aidata inimesi, kes pakuvad alternatiivseid „lahendusi” Eedenis tõstatatud vaidlusküsimusele?
15 Kas keegi universumis suudaks leida sellele mässule targema lahenduse kui Jehoova? Mõni võib pakkuda Eedeni aias toimunud mässule oma „lahenduse”. Kas see aga ei tähenda, et nende arvates oskavad nad seda küsimust paremini lahendada kui Jumal? Nad ei pruugi seda teha sugugi halbadel ajenditel, kuid nad ei tunne Jehoovat ja tema aukartustäratavat tarkust. Kirjas Rooma kristlastele süvenes Paulus Jumala tarkusse, mis hõlmas Jehoova „püha saladust” tuua Messia Kuningriigi kaudu lunastus ustavale inimkonnale ja pühitseda Tema püha nimi. Mida arvas Paulus tarkusest, mis on Jumalal, kes selle eesmärgi seadis? Apostel võttis oma kirja kokku sõnadega: „Ainsale targale Jumalale, Jeesuse Kristuse läbi, temale olgu au ajastute ajastuteni! Aamen” (Roomlastele 11:25; 16:25–27; UM).
16 Paulus mõistis, et Jehoova on „ainsana tark” – tal on ülim tarkus kogu universumis. Kes ebatäiuslike inimeste hulgast suudaks paremini lahendada ükskõik mis probleemi – rääkimata veel kõige keerulisemast väljakutsest, mis jumaliku tarkuse kohta eales esitatud? Seepärast peame aitama ka teistes inimestes äratada aukartust, mida tunneme Jumala vastu, kes on „südamelt tark” (Iiob 9:4). Mida paremini mõistame Jumala tarkust, seda enam usaldame, et tema viis seda küsimust lahendada on parim (Õpetussõnad 3:5, 6).
Hinda Jehoova peamist omadust
17. Kuidas võib Jehoova armastuse sügavam mõistmine aidata neid, kes on segaduses selle pärast, miks Jumal lubab kannatusi?
17 „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Nende jõuliste sõnadega annab Piibel teada Jehoova peamise omaduse, mis on üle kõigist teistest omadustest ja on kõige lohutavam neile, keda paneb muretsema praeguses maailmas valitsev kurjus. Selles, kuidas Jehoova on tegelenud tema loodule osaks saanud kohutava olukorraga, on armastus väljendunud igas aspektis. Armastus ajendas Jehoovat mitte jätma Aadama ja Eeva patuseid järeltulijaid ilma lootuseta, vaid andis neile võimaluse pöörduda tema poole ja luua temaga lähedased suhted. Armastus ajendas Jumalat korraldama lunastuse, mis avas tee täielikule pattude andekssaamisele ja täiusliku igavese elu taastamisele (Johannese 3:16). Ja armastus ajendas teda olema inimkonnaga kannatlik ning andma võimalikult paljudele võimaluse pöörduda ära Saatanast ja valida Jehoova oma kõrgeimaks Suverääniks (2. Peetruse 3:9).
18. Missuguse arusaamise üle võime olla õnnelikud ja mida me arutame järgmises artiklis?
18 Ühe terrorirünnaku aastapäevakõnes ütles üks pastor: „Me ei tea põhjust, miks Jumal lubab kurjusel ja kannatustel kesta.” Kurb küll! Võime olla tõesti õnnelikud, et meie mõistame seda (5. Moosese 29:28). Ja kuna Jehoova on tark, õiglane ja armastav, siis teame, et peatselt lõpetab ta kõik kannatused. Õigupoolest on ta seda ise tõotanud (Ilmutuse 21:3, 4). Mis aga saab kõigist neist, kes on möödunud sajandite jooksul surnud? Kas Jehoova lahendus Eedeni vaidlusküsimusele jätab need inimesed ilma lootuseta? Kindlasti mitte. Armastus on ajendanud teda hoolitsema ka nende eest, ja seda ülestõusmise kaudu. See ongi järgmise artikli teema.
Kuidas sa vastad?
• Mida saame öelda inimesele, kes küsib, miks Jumal lubab kannatusi?
• Kuidas avalduvad Jehoova pühadus ja õiglus selles, mil viisil ta tegeles Eedeni mässajatega?
• Miks me peaksime aitama inimestel õppida sügavamalt mõistma Jehoova armastust?
[Küsimused]
[Pilt lk 21]
Püüa aidata neid, keda vaevab see kannatusterohke maailm
[Pildid lk 23]
Ustavad mehed Taavet ja Habakuk esitasid Jumalale siiraid küsimusi