Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas ülestõusmine on sinu jaoks reaalne?

Kas ülestõusmine on sinu jaoks reaalne?

Kas ülestõusmine on sinu jaoks reaalne?

„Tuleb ... ülestõusmine.” (APOSTLITE TEOD 24:15)

1. Miks paistab surm olevat möödapääsmatu?

„SELLES maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud.” See mõte, mille 1789. aastal pani kirja Ameerika riigimees Benjamin Franklin, on mõne arvates päris tabav. Siiski on palju ebaausaid inimesi, kes hoiavad maksude maksmisest kõrvale. Surm paistab olevat tunduvalt möödapääsmatum. Ise ei suudaks meist keegi seda pikemas perspektiivis vältida. See tabab meid kõiki. Surmavald, inimkonna sümboolne haud, on täitmatu himuga ja neelab meile kallid inimesed (Õpetussõnad 27:20). Kuid vaadelgem üht lohutavat mõtet.

2., 3. a) Miks pole surm sugugi paratamatu, nagu paljud arvavad? b) Mida me selles artiklis arutame?

2 Jehoova Sõna annab kindla ülestõusmislootuse, taas elluäratamise lootuse. See pole pelk unelm, ning mitte mingi jõud kogu universumis ei suuda takistada Jehoovat seda lootust täitmast. On aga inimesi, kelle jaoks surm pole sugugi nii kindel, nagu paljud seda arvavad. Mispärast? Sest loendamatult „suur hulk rahvast” elab üle peatselt saabuva „suure viletsuse” (Ilmutuse 7:9, 10, 14). Nad elavad edasi igavese elu väljavaatega. Seega pole surm nende jaoks sugugi paratamatus. Kõigele lisaks ütleb Piibel, et surmale tehakse ots (1. Korintlastele 15:26).

3 Me peaksime suhtuma ülestõusmisse sama kindlalt nagu apostel Paulus, kes ütles: „Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Vaadelgem kolme küsimust, mis puudutavad ülestõusmist. Esiteks, miks on see lootus täiesti kindel? Teiseks, kuidas võib ülestõusmislootus sind lohutada? Kolmandaks, kuidas võib see lootus mõjutada meie praegust elu?

Ülestõusmine on täiesti kindel

4. Miks on ülestõusmine Jehoova eesmärgi saavutamiseks oluline?

4 On palju tegureid, miks võib ülestõusmises täiesti kindel olla. Eelkõige on see oluline Jehoova eesmärgi saavutamiseks. Tuleta meelde, et Saatan juhtis inimkonna patusele teele, mille vältimatu tagajärg oli surm. Seepärast ütles Jeesus Saatana kohta: „Tema on inimese tapja olnud algusest peale” (Johannese 8:44). Kuid Jehoova tõotas, et tema „naine” ehk naisesarnane taevane organisatsioon toob esile „seemne”, kes purustab „vana mao” pea, hävitades Saatana lõplikult (1. Moosese 3:1–6, 15; Ilmutuse 12:9, 10; 20:10). Kui Jehoova avaldas järk-järgult oma eesmärgi Messias-Seemne kohta, sai ilmsiks, et lisaks Saatana hävitamisele saadab see Seeme veel muudki korda. Jumala Sõna ütleb: „Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et ta tühistaks kuradi teod” (1. Johannese 3:8). Aadamalt päritud patu tagajärg surm, mis on üks peamisi „kuradi tegusid”, tühistatakse Jehoova eesmärgi kohaselt Jeesus Kristuse kaudu. Selle teostamiseks on Jeesuse lunastusohver ja ülestõusmine äärmiselt olulised (Apostlite teod 2:22–24; Roomlastele 6:23).

5. Miks ülestõusmine austab Jehoova nime?

5 Jehoova on kindlalt nõuks võtnud austada oma püha nime. Saatan on laimanud Jumala nime ja levitanud valesid. Ta valetas, et Aadam ja Eeva „ei sure kummatigi mitte”, kui nad söövad Jumala keelatud vilja (1. Moosese 2:16, 17; 3:4). Alates sellest ajast on Saatan propageerinud samalaadseid valesid, näiteks väärõpetust, et pärast keha surma elab hing edasi. Kuid ülestõusmise kaudu paljastab Jehoova kõik säärased valed. Ta tõestab jäädavalt, et tema üksi on elu alalhoidja ja toob inimesed ellu tagasi.

6., 7. Mida tunneb Jehoova seoses inimeste ülesäratamisega ja kust me seda teame?

6 Jehoova igatseb surnud taas ellu äratada. Piibel näitab selgelt, missugused on Jehoova tunded seoses ülesäratamisega. Näiteks mõtle ustava Iiobi sõnadele, mis ta inspiratsiooni all ütles: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb! Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd!” (Iiob 14:14, 15). Mida need sõnad tähendavad?

7 Iiob teadis, et pärast tema surma saabub ooteaeg, mil ta on surmaunes. Ta pidas seda aega „sundajaks”, perioodiks, mil tuleb oodata vabastamist. Ta oli vabastamises täiesti kindel. Iiob mõistis, et tema vabastus saabub. Mille põhjal? Sest ta teadis, missugused on Jehoova tunded. Jehoova igatseb oma ustavaid teenijaid uuesti näha. Tõepoolest, Jumal igatseb tuua tagasi ellu kõik õiglased inimesed. Jehoova annab ka teistele võimaluse elada igavesti paradiisis maa peal (Luuka 23:43; Johannese 5:28, 29). Kuna Jumala tahe on viia see eesmärk täide, siis kes saaks teda peatada?

8. Kuidas on Jehoova meie tulevikulootuse kohta andnud tagatise?

8 Meie tulevikulootuse tagatiseks on Jeesuse ülesäratamine. Kui Paulus pidas Ateenas kõnet, kuulutas ta: „[Jumal] on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda [„on andnud kõigile selle kohta tagatise”, UM], kui ta on tema surnuist üles äratanud!” (Apostlite teod 17:31). Mõned Pauluse kuulajaskonnast pilkasid teda, kui kuulsid teda ülestõusmisest rääkivat. Teised aga hakkasid uskuma. Võib-olla äratas nende tähelepanu mõte, et sel lootusel on tagatis. Kui Jehoova äratas Jeesuse üles, sooritas ta suurima ime. Ta tõi oma Poja tagasi surmast ellu vägeva vaimolendina (1. Peetruse 3:18). Ülesäratatud Jeesus oli igas mõttes veelgi suurem kui enne maa peale tulekut. Surematuna ja Jehoova järel väe poolest teise isikuna on Jeesus valmis täitma erakordseid ülesandeid, mis Isa on talle määranud. Jeesuse kaudu teostab Jehoova kõigi teiste ülesäratamise kas eluks taevas või maa peal. Jeesus ise ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu” (Johannese 5:25; 11:25). Oma Poja ülesäratamisega andis Jehoova selle lootuse kohta tagatise kõigile ustavatele.

9. Kuidas Piibli ülestähendused tõendavad, et ülestõusmine on reaalne?

9 Ülesäratamist on inimesed oma silmaga näinud ning need juhtumid on Jumala Sõnasse kirja pandud. Piiblis on üksikasjalikud kirjeldused kaheksa ülestõusmise kohta, mil inimesed toodi tagasi ellu maa peale. Need imeteod ei toimunud salajas, vaid avalikult, sageli pealtnägijate juuresolekul. Jeesus äratas üles neli päeva surnud Laatsaruse paljude leinajate ees – kahtlemata olid nende hulgas Laatsaruse perekond, sõbrad ja naabrid. Tõend, et Jeesus on Jumala saadetud, oli nii jõuline, et Jeesuse religioossed vastased ei eitanud kunagi seda sündmust. Nad hoopis sepitsesid vandenõu Jeesus ja ka Laatsarus tappa! (Johannese 11:17–44, 53; 12:9–11.) Tõepoolest, me võime ülestõusmises täiesti kindlad olla. Jumal on lasknud meie jaoks kirja panna minevikus toimunud ülestõusmised, et meid lohutada ja tugevdada meie usku.

Ülestõusmislootus pakub lohutust

10. Mis aitab meil Piibli ülesäratamislugudest lohutust ammutada?

10 Kas ei vaja sa lohutust, kui seisad surmaga silmitsi? Üks kindel lohutuse allikas on Piibli ülesäratamislood. Nende lugemine, nende üle mõtisklemine ja vaimusilmas ettekujutamine teeb ülestõusmislootuse sinu jaoks veelgi reaalsemaks (Roomlastele 15:4). Need lood pole pelgalt väljamõeldised. Need on tõesti aset leidnud meiesarnaste reaalsete inimestega, kes elasid reaalsel ajal reaalses paigas. Keskendugem lühidalt ühele näitele – esimesele ülesäratamisele Piiblis.

11., 12. a) Mis tragöödia tabab Sarepta lesknaist ning milline on tema esimene reaktsioon? b) Kirjelda, mida prohvet Eelija Jehoova väe abil lese heaks tegi.

11 Kujuta ette järgmist lugu. Prohvet Eelija on olnud paar nädalat külas Sarepta lesknaisel, elades tema ülakambris. On kurb ajajärk. Sealses piirkonnas valitseb põud ja nälg. Paljud surevad. Jehoova on juba Eelija kaudu teinud pikka aega kestva ime, et tasuda selle alandliku lese usu eest. Lesknaine ja ta väike poeg olid näljasurma äärel. Neile oli jäänud toitu ainult üheks korraks, kui Jumal andis Eelijale väe sooritada ime, mille tulemusel ei lõppenud naisel jahu ja õli. Siis aga juhtub suur õnnetus. Last tabab äkitselt haigus ning ta sureb peagi. Lesk on täiesti meeleheitel! Elu ilma mehe abi ja toeta on niigi raske, ja nüüd kaotas ta veel oma ainsa lapse. Kaotusvalus ta isegi süüdistab Eelijat ja tema Jumalat Jehoovat. Mida teeb prohvet?

12 Eelija ei noomi leske valesüüdistuse pärast. Selle asemel ta ütleb: „Anna mulle oma poeg!” Eelija kannab surnud lapse ülakambrisse ja palvetab korduvalt, et laps uuesti ellu ärkaks. Lõpuks Jehoova vastabki talle! Kujutle, missugune rõõm valdab Eelijat, kui ta näeb, et poiss hakkab jälle hingama. Laps avab silmad ja neis kiirgab elu. Eelija viib poisi alla ema juurde ja ütleb: „Vaata, su poeg elab!” Naise rõõm on kirjeldamatu. Ta ütleb: „Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!” (1. Kuningate 17:8–24.) Lese usk Jehoovasse ja tema esindajasse on tugevam kui kunagi varem.

13. Miks jutustus sellest, kuidas Eelija äratas üles lesknaise poja, meid tänapäeval lohutab?

13 Sellise jutustuse üle mõtisklemine on kindlasti suureks lohutuseks. On täiesti ilmne, et Jehoova suudab lüüa meie vaenlast surma! Kujutle vaid päeva, mil selle lesknaise rõõm on veel tuhandeid kordi suurem – päeva, kui saabub üleüldine surnute ülestõusmine! Samuti valitseb siis suur rõõm taevas, kui Jehoova volitab oma Poega teostama üleilmset ülesäratamist (Johannese 5:28, 29). Kas surm on võtnud mõne sinu lähedase? On tõesti imepärane teada, et Jehoova suudab ja tahab surnud ellu äratada!

Sinu lootus ja sinu praegune elu

14. Kuidas võib ülestõusmislootus mõjutada sinu elu?

14 Kuidas võib ülestõusmislootus mõjutada sinu elu praegu? Sa võid ammutada sellest lootusest jõudu, kui sinu ette kerkivad raskused või probleemid, kui sind kiusatakse taga või satud ohtu. Saatan soovib tekitada sinus sellist surmahirmu, et oleksid valmis vahetama oma laitmatuse mõne tühipalja turvalisust tõotava lubaduse vastu. Tuleta meelde Saatana sõnu Jehoovale: „Mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!” (Iiob 2:4). Seda öeldes laimas Saatan meid kõiki, kaasa arvatud sind. Kas sa tõesti lõpetaksid Jumala teenimise, kui satud ohtu? Kui mõtled ülestõusmislootusele, suudad otsusekindlalt jätkata oma taevase Isa tahte täitmist.

15. Kuidas võivad Jeesuse sõnad, mis on kirjas Matteuse 10:28, meid ohuga silmitsi seistes lohutada?

15 Jeesus ütles: „Ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus [„Gehennas”, UM]” (Matteuse 10:28). Me ei pea kartma Saatanat ega tema maiseid käsilasi. Tõsi küll, mõnel võib olla väge põhjustada meile kahju, isegi meie surma. Kuid ka halvim, mida nad teha saavad, on vaid ajutine. Jehoova suudab heastada ja heastabki igasuguse kahju, mis on tehtud tema ustavatele teenijatele, kas või äratada nad üles. Jehoova üksi on väärt, et me teda kardaksime ning meil oleks tema vastu sügav aukartus ja lugupidamine. Ainult tema saab võtta ära elu ja kogu tulevase elu väljavaate – hävitada nii keha kui hinge Gehennas. Õnneks ei soovi Jehoova sulle seda (2. Peetruse 3:9). Tänu ülestõusmislootusele võime meie kui Jumala teenijad tunda end alati kindlalt kaitstuna. Kuni oleme ustavad, ootab meid ees igavene elu, ning Saatan ja tema käsilased ei saa selle vastu mitte midagi teha (Laul 118:6; Heebrealastele 13:6).

16. Kuidas mõjutab meie suhtumine ülestõusmisse meie prioriteete?

16 Kui ülestõusmislootus on meile reaalne, kujundab see meie ellusuhtumist. Me mõistame, et „kas me siis elame või sureme, oleme Issanda omad” (Roomlastele 14:7, 8). Kui seame prioriteedid paika, rakendame ellu Pauluse nõuannet: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Paljud inimesed rabelevad pööraselt, et rahuldada iga oma soovi, ambitsiooni ja tuju. Kuna nad näevad oma elu vaid lühiajalisena, jahivad nad peagu meeleheitlikult naudinguid, ja isegi kui nad osalevad mingis jumalateenistuses, siis igatahes mitte kooskõlas Jumala „täieliku tahtmisega”.

17., 18. a) Kuidas Jehoova Sõna tunnistab inimelu lühidust, kuid mida Jumal meile soovib? b) Mis ajendab meid Jehoovat iga päev ülistama?

17 On tõsi, et elu on lühike. Meie elupäevad, umbes 70 või 80 aastat, „mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära” (Laul 90:10). Inimesed tulevad ja lähevad nagu rohi, nagu mööduv vari, nagu tuuleõhk (Laul 103:15; 144:3, 4). Kuid Jumala eesmärgi kohaselt ei pidanud inimesel mõni aastakümme mööduma ainuüksi selleks, et kasvada suureks ning omandada pisut tarkust ja kogemusi, et siis mõne järgmise aastakümnega manduda, haigestuda ja lõpuks surra. Jehoova lõi inimesed sooviga elada igavesti. „Ta on nende südamesse pannud ka igaviku,” ütleb Piibel (Koguja 3:11). Kas Jumal on tõesti nii julm, et ta annab meile sellise soovi ja seejärel muudab võimatuks selle täitumise? Kindlasti mitte, sest „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Ülestõusmise kaudu teeb ta igavese elu võimalikuks nende jaoks, kes on surnud.

18 Tänu ülestõusmislootusele on meil kindel tulevik. Me ei pea praegu meeleheitlikult püüdma arendada kõiki oma võimeid. Me ei pea tarvitama seda kaduvat maailma „täiel määral” (UM) (1. Korintlastele 7:29–31; 1. Johannese 2:17). Võrreldes nendega, kellel pole tõelist lootust, on meil suurepärane kingitus: me teame, et kui jääme Jehoova Jumalale ustavaks, saame kogu igaviku vältel teda ülistada ja nautida elu. Igal juhul, kiitkem iga päev Jehoovat, tänu kellele meil on kindel ülestõusmislootus!

Kuidas sa vastaksid?

• Mis tundeid peaks meis tekitama ülestõusmine?

• Mis tegurid teevad ülestõusmislootuse kindlaks?

• Kuidas sa võid ülestõusmislootusest lohutust ammutada?

• Kuidas võib ülestõusmislootus sinu praegust elu mõjutada?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Iiob teadis, et Jehoova igatseb õiglased üles äratada

[Pilt lk 29]

„Vaata, su poeg elab!”