„Su kavatsused lähevad korda”

LAULUKIRJUTAJA Taavet palvetas enda loodud viisil: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!” (Laul 51:12, 14). Taavet oli Batsebaga patustanud ning anus kahetsedes, et Jehoova Jumal puhastaks tema südame ja uuendaks tema vaimu ehk meelelaadi tegema seda, mis on õige.

Kas Jehoova loob meile tegelikult uue südame ning paneb meisse koguni uue ja heameelse vaimu? Või on puhas süda midagi sellist, mille saavutamiseks ja kaitsmiseks tuleb endal tööd teha? „Jehoova katsub südamed läbi”, kuid mil määral sekkub ta sellesse, mis toimub meie sees? (Õpetussõnad 17:3; Jeremija 17:10.) Kuivõrd ta mõjutab meie elu, ajendeid ja tegusid?

Õpetussõnade 16. peatüki üheksa esimest salmi, kus kaheksa korda esineb Jehoova nimi, näitavad, kuidas me saame lasta Jumalal juhtida meie elu nii, et kõik meie „kavatsused lähevad korda” (Õpetussõnad 16:3). Salmid 10–15 keskenduvad kuninga või valitseja vastutusele.

Kes kujundab meie „südamesoove”?

„Inimesel on küll südamesoovid,” öeldakse Õpetussõnades 16:1a. On selge, et me ise vastutame selle eest, millised on meie „südamesoovid”. Jehoova ei kujunda ime läbi meie südant ega anna meile heameelset vaimu. Me peame andma endast parima, et õppida tema Sõna Piiblit täpselt tundma, mõtiskleda õpitu üle ning viia oma mõtteviis Jumala omaga kooskõlla (Õpetussõnad 2:10, 11).

Taaveti palve saada endale puhas süda ja uuendatud vaim näitab aga, et ta tunnistas oma patuseid kalduvusi ja vajadust Jumala abi järele, puhastamaks oma südant. Ebatäiuslikena võib ka meil olla kiusatusi teha „liha tegusid” (Galaatlastele 5:19–21). Selleks et surmata „oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus”, vajame Jehoova abi (Koloslastele 3:5). Kuivõrd tähtis on palvetada tema poole, et hoiduda kiusatusele järele andmast ja kõrvaldada oma südamest patused kalduvused!

Kas saame aidata ka teistel kujundada oma südamesoove? Piibel ütleb: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!” (Õpetussõnad 12:18.) Millal on meie keelel tervistav mõju? Ainult „Jehoovalt tuleb, mida keel peab kostma”, seega vaid siis, kui räägime õigeid tõesõnu (Õpetussõnad 16:1b).

„Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud,” ütleb Piibel (Jeremija 17:9, P 1997). Meie piltlik süda kipub end õigustama ja petma. Muistne Iisraeli kuningas Saalomon hoiatas selle ohu eest: „Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Jehoova katsub vaimud läbi!” (Õpetussõnad 16:2).

 Enesearmastus võib panna meid õigustama oma eksimusi, varjama halbu iseloomujooni ja teha pimedaks enda pahede suhtes. Jehoovat aga petta ei saa. Tema uurib hindavalt läbi iga inimese vaimu – valitseva meelelaadi, mis on seotud südamega. Suurel määral sõltub inimese vaimu kujunemine piltliku südame tegevusest, mis on seotud meie mõtete, emotsioonide ja ajenditega. Sellele vaimule annabki „südamete uurija” täiesti erapooletu hinnangu. Teeme targasti, kui kaitseme oma südant.

„Veereta oma tööd Jehoova peale”

Plaanide tegemine eeldab mõttetegevust, mis on seotud meie südamega. Kavandamisele järgnevad tavaliselt teod. Kas meie püüdeid saadab edu? Saalomon ütleb: „Veereta oma tööd Jehoova peale, siis su kavatsused lähevad korda!” (Õpetussõnad 16:3). Oma tööde Jehoova peale veeretamine tähendab seda, et usaldame teda, loodame temale ja laseme tal end juhtida – otsekui veeretaksime koorma oma õlult tema õlule. Laulukirjutaja ütles: „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” (Laul 37:5).

Et aga meie kavatsused läheksid kindlalt korda, peavad need olema kooskõlas Jumala Sõnaga ning neil peavad olema head ajendid. Lisaks peaksime palvetama Jehoova poole abi ja toetuse saamiseks ning tegema kohusetundlikult oma parima, et järgida Piibli nõuandeid. Iseäranis tähtis on katsumustes või raskustes ’heita Jehoova peale oma koorem’, sest „tema hoolitseb sinu eest”. Tõepoolest, „ta ei lase iialgi kõikuda õiget” (Laul 55:23).

„Jehoova on kõik teinud otstarbekohaselt”

Mis tulemused on sellel veel, kui veeretame oma tööd Jehoova peale? „Jehoova on kõik teinud otstarbekohaselt,” sõnab tark kuningas (Õpetussõnad 16:4a). Universumi Looja on Jumal, kellel on eesmärk. Kui veeretame oma tööd tema peale, siis meie elu pole tühine ega mõttetu, vaid täis eesmärgipärast ja mõttekat tegevust. Jehoova eesmärk maa ja sellel elavate inimestega on igavene (Efeslastele 3:11). Tema kujundas ja lõi maa selleks, et „seal elataks” (Jesaja 45:18). Tema algne eesmärk seoses maa peal elavate inimestega saab täiesti kindlalt teoks (1. Moosese 1:28). Tõelisele Jumalale pühendatud elu on lõputu ja see on mõttekas igavesti.

Jehoova on teinud „ka õela õnnetuspäeva jaoks” (Õpetussõnad 16:4b). Ta ei loonud õelaid, sest „tema töö on täiuslik” (5. Moosese 32:4). Kuid Jumal on lubanud neil olemasollu tulla ja elada niikaua, kuni on tema meelest õige aeg viia täide oma hukkamõistvad kohtuotsused. Näiteks ütles Jehoova Egiptuse vaaraole: „Ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja  teha kuulsaks oma nime kogu maailmas” (2. Moosese 9:16). Kümme nuhtlust ning vaarao ja tema vägede hävitamine Punases meres näitas tõepoolest, kui erakordne on Jumala mõõtmatu vägi.

Jehoova võib olukordi ka nõnda ära kasutada, et kurjad inimesed teenivad enese teadmata tema eesmärki. Laulukirjutaja ütles: „Inimeste vihaleek peab sulle andma tänu; viimsegi vihaleegi jätte sa paned oma vööle!” (Laul 76:11). Jehoova võib lubada vaenlastel väljendada viha oma teenijate vastu – kuid vaid sel määral, mis on vajalik tema rahva distsiplineerimiseks ja sel viisil suunamiseks. Kõik mis üle selle, võtab Jumal enda kanda.

Jehoova toetab oma alandlikke teenijaid. Kuidas on aga lood uhkete ja ülbetega? Iisraeli kuningas ütleb: „Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus, käsi selle peale – seesugune ei jää karistuseta!” (Õpetussõnad 16:5). Need, kes on „südamest ülbed”, võivad üksteist küll vastastikku toetada (UM), kuid nad ei pääse karistusest. Toimime seega targalt, kui arendame alandlikkuse vaimu, hoolimata sellest, kui taibukad ja võimekad me ka poleks ning sõltumata meie teenistuseesõigustest.

„Jehoova kartus”

Kuna oleme patus sündinud, siis kaldume eksima (Roomlastele 3:23; 5:12). Mis aitab meil vältida tegemast selliseid plaane, mis juhiksid meid halvale teele? Õpetussõnades 16:6 öeldakse: „Helduse ja tõe läbi lepitatakse ülekohus” (P 1938–40) „ja Jehoova kartuse tõttu hoidutakse kurjast.” Kui Jehoova heldus ja tõesus lepitavad meie patud, siis Jehoova kartus aitab meil hoiduda patustamast. Kuivõrd tähtis on lisaks sellele, et armastame Jumalat ja oleme tänulikud tema helduse eest, arendada kartust talle mitte meelepaha valmistada.

Jumalakartus tuleb meie südamesse, kui süvendame aukartust ja lugupidamist Jumala kartustäratava väe vastu. Kui vaid mõelda, millist väge läks tarvis maailma loomiseks! Jumala loomistöödes avalduva väe meenutamine aitas patriarh Iiobil parandada oma mõtteviisi (Iiob 42:1–6). Kas ei mõjuta see samamoodi meid, kui loeme Piiblist jutustusi Jehoova tegutsemisest oma rahvaga ja mõtiskleme nende üle? Laulukirjutaja ütleb: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures!” (Laul 66:5). Jehoova heldust ei tohi võtta endastmõistetavalt. Iisraellased „tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu” (Jesaja 63:10). Teisest küljest, „kui mehe teed meeldivad Jehoovale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema” (Õpetussõnad 16:7). Missugust kaitset küll pakub Jehoova kartus!

„Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga!” sõnab tark kuningas (Õpetussõnad 16:8, P 1997). Õpetussõnades 15:16 on kirjas: „Parem pisut Jehoova kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures!” Aukartus Jumala vastu on kindlasti oluline, et püsiksime õigel kursil.

„Inimese süda kavandab oma teed”

Inimene on loodud vaba tahtega isikuks, võimega teha vahet õige ja vale vahel (5. Moosese 30:19, 20). Meie piltlik süda on võimeline kaaluma erisuguste võimaluste vahel ning keskenduma neist ühele või ka mitmele. Saalomon osutab sellele, et valikute tegemine on meie endi vastutus, öeldes: „Inimese süda kavandab oma teed.” Kui inimene on selle sammu astunud, siis „Jehoova juhib tema sammu” (Õpetussõnad 16:9). Kuna Jehoova võib juhtida meie samme, siis toimime targalt, kui  otsime abi tema käest, et kõik meie ’kavatsused läheksid korda’.

Nagu eespool öeldud, on süda petlik ja võib panna meid valesti arutlema. Näiteks, kui inimene teeb pattu, võib ta hakata oma südames end õigustama. Selle asemel et hüljata oma patune tee, võib ta mõelda, et Jumal on armastav, lahke, armuline ja andestav. Selline inimene arutleb oma südames: „Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!” (Laul 10:11). Kuid on väär ja ka ohtlik Jumala halastust kuritarvitada.

„Õige margapuu ja vaekausid on Jehoovalt”

Minnes nüüd tavainimese südame ja tegude vaatlemise juurest kuningate juurde, ütleb Saalomon: „Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi!” (Õpetussõnad 16:10). See käib kahtlemata troonile seatud kuninga Jeesus Kristuse kohta. Tema valitsus kogu maa üle tegutseb kindlasti kooskõlas Jumala tahtega.

Näidates, mis on õiguse ja õigluse allikas, ütleb tark kuningas: „Õige margapuu ja vaekausid on Jehoovalt, kõik vihid kukrus on tema tehtud!” (Õpetussõnad 16:11). Õige margapuu ja vaekausid on kehtestanud Jehoova. Selliseid standardeid ei määra kuningas oma äranägemise järgi. Kui Jeesus oli maa peal, ütles ta: „Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.” Seega võime oodata täiuslikku õiglust Pojalt, kellele Isa on „andnud kohtumõistmise” (Johannese 5:22, P 1997; 5:30).

Mida võib veel oodata kuningalt, kes esindab Jehoovat? Iisraeli kuningas ütleb: „Ülekohut teha on kuningate meelest hirmus, sest aujärg kinnitatakse õigluses!” (Õpetussõnad 16:12). Messia Kuningriiki juhitakse Jumala õiglaste põhimõtete järgi. Sellel pole midagi ühist „õnnetuse kohtujärjega” (Laul 94:20; Johannese 18:36; 1. Johannese 5:19).

Kuninga poolehoiu saavutamine

Kuidas peaksid majesteetliku kuninga alamad toimima? Saalomon ütleb: „Õiglased huuled on kuningale meelepärast ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb! Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada!” (Õpetussõnad 16:13, 14). Jehoova kummardajad tänapäeval võtavad neid sõnu kuulda ning kuulutavad aktiivselt Kuningriiki ja õpetavad uusi jüngreid (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Nad teavad, et saavad sel moel valmistada oma huultega rõõmu Messias-Kuningale Jeesus Kristusele. Kindlasti on tark otsida võimsa inimkuninga soosingut ning püüda hoiduda tema meelepaha alla sattumast. Kui palju arukam on siis taotleda Messias-Kuninga heakskiitu!

Saalomon jätkab: „Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv!” (Õpetussõnad 16:15). „Kuninga lahke nägu” tähendab tema soosingut, nii nagu Jehoova „palge valgus” tähendab tema jumalikku soosingut (Laul 44:4; 89:16). Nii nagu vihmapilved toovad vihma, mis aitab viljal küpseda, nii on kuninga poolehoid tõend heade olukordade tulekust. Elu Messias-Kuninga valitsuse all on täis õnnistusi ja heaolu, nii nagu oli ka kuningas Saalomoni valitsusajal väiksemas ulatuses (Laul 72:1–17).

Oodates aega, mil Jumala Kuningriik hakkab valitsema kõige üle päikese all, otsigem ikka abi Jehoovalt, et ta puhastaks meie südant. Pangem oma lootus Jehoovale ja kasvatagem jumalakartust. Siis võime olla täiesti kindlad, et meie „kavatsused lähevad korda” (Õpetussõnad 16:3).

[Pilt lk 18]

Mis mõttes on Jehoova teinud „õela õnnetuspäeva jaoks”?