Võit Euroopa Inimõiguste Kohtus

EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS Prantsusmaal Strasbourg’is kuulutas 2007. aasta 11. jaanuaril välja ühehäälse otsuse Venemaa Jehoova tunnistajate kasuks kaasuses Venemaa Föderatsiooni vastu. Otsus kinnitas Jehoova tunnistajate usuvabadust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Vaadelgem, mis viis selle kohtuasjani.

Venemaal Tšeljabinski linnas on Jehoova tunnistajate viipekeelne kogudus. Nad käisid koos ühelt kutsekoolilt üüritud hoones. Pühapäeval, 2000. aasta 16. aprillil katkestas nende koosoleku regionaalse inimõiguste komisjoni naisjuhataja koos kahe kõrgema miilitsaohvitseri ja ühe tsiviilriietes miilitsaga. Koosolek peatati iseäranis juhataja eelarvamuste tõttu ning valesüüdistuste alusel, et koosolekuid peetakse ilma seadusliku loata. 2000. aasta 1. mail lõpetati auditooriumi kasutamise üürileping.

Jehoova tunnistajad esitasid Tšeljabinski prokurörile kaebuse, kuid ilma mingite tulemusteta. Kuna Venemaa põhiseadus ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon tagavad usu- ja kogunemisvabaduse, esitati tsiviilkaebus ringkonnakohtusse ja seejärel kaevati edasi piirkonnakohtusse. Juba varem, 1999. aasta 30. juulil oli ülemkohus ühe teise kohtuasjaga seoses otsustanud, et „vastavalt Venemaa seaduses sätestatud südametunnistuse ja usuliste kooskäimiste vabadusele tähendab väljend „ilma takistamata”, et ilmalikelt võimudelt ei pea küsima luba või nõusolekut, et kasutada usutalituste pidamiseks [sel eesmärgil] saadud paika” (sulud nende lisatud). Hoolimata sellest pretsedendist lükati ringkonna- ja piirkonnakohtule esitatud kaebused tagasi.

2001. aasta 17. detsembril viidi see juhtum Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlus toimus 2004. aasta 9. septembril. Järgnevalt toome ära väljavõtted kohtu lõppotsusest.

„Kohus leiab, et on rikutud hageja õigust usuvabadusele, kui 2000. aasta 16. aprillil lõpetasid riigiametnikud enneaegselt nende usukogunemise.”

„Seaduslikult üüritud ruumides peetud usukoosoleku lõpetamiseks puudus igasugune seaduslik alus.”

„[Kohus] viitab Venemaa ülemkohtu järjepidevale kohtupraktikale, et usukoosolekute pidamiseks ei pea eelnevalt võimukandjaid teavitama ega neilt luba küsima.”

„Seega on rikutud konventsiooni 9. artiklit [usuvabadusest], kui juhataja koos oma abilistega katkestas 2000. aasta 16. aprillil hageja usukoosoleku.”

„Kohus leiab, et siseriiklikud kohtud ei täitnud oma ülesannet ... kuulata mõlemad pooled üle ausatel ja võrdsetel tingimustel. Seega on ... rikutud konventsiooni 6. artiklit [õigus õiglasele kohtulikule arutamisele].”

Jehoova tunnistajad on tänulikud Jumalale võidu eest Euroopa Inimõiguste Kohtus (Laul 98:1). Kui laiaulatuslik mõju on sellel kohtuotsusel? Religiooni ja Avaliku Poliitika Instituudi president Joseph K. Grieboski teatab: „See on järjekordne tähelepanuväärselt tähtis otsus usuvabadusele terves Euroopas, sest see mõjutab usulisi õigusi kõikides riikides, mis alluvad Euroopa Inimõiguste Kohtule.”