Keele vägi

KAELKIRJAKU keel on 45 sentimeetrit pikk ning piisavalt nobe ja tugev, et rebida puuokstelt lehti. Sinivaala keel kaalub sama palju kui elevant. Võib ette kujutada, millist jõudu on vaja ainuüksi selle liigutamiseks!

Suuruse, kaalu ja jõu poolest näib inimese keel nende kõrval väetike. Kuid mingis mõttes on see palju vägevam. „Surm ja elu on keele võimuses,” öeldakse Piiblis selle väikese kehaliikme kohta (Õpetussõnad 18:21). Kui palju kordi me küll oleme kuulnud keele surmatoovast väest, sellest, kuidas laim ning valetunnistused on rikkunud või lausa hävitanud süütute ohvrite elu.

Samuti on keele väärkasutus purustanud pikaajalisi sõprussuhteid. Valusad sõnad on sügavalt haavanud tundeid. „Kui kaua te piinate mu hinge ja jahvatate mind sõnadega?” küsis Iiob, keda ta kaaslased laimasid (Iiob 19:2). Jünger Jakoobus maalib värvika pildi taltsutamata keele hävitavast väest: „Nõnda on ka keel pisuke liige ja kiitleb suurist asjust. Vaata, kui pisuke tuli süütab suure metsa! Samuti on keel tuli” (Jakoobuse 3:5, 6).

Keele vägi võib aga olla ka eluandev. Empaatilised ja lohutavad sõnad on aidanud mõne välja depressioonist ning hoidnud ära enesetapu. Kuulda võetud tark nõuanne on päästnud paljud narkomaanid ja kurjategijad enneaegsest surmast. Õige inimese keel on tõesti „elupuu” ning „õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail” (Õpetussõnad 15:4; 25:11).

Parim viis oma keelt kasutada on aga kiita Jehoovat, kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist ning õpetada teistele väärtuslikke piiblitõdesid. Miks just nii? Jeesus lausus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3; Matteuse 24:14; 28:19, 20).