Kurjuse põhjus pole saladus
Kurjuse põhjus pole saladus
ESIMESEL sajandil ootasid paljud juudid tõotatud Messia tulekut (Johannese 6:14). Kui Jeesus tuli, lohutas ta inimesi ning aitas neil paremini mõista Jumala sõna. Ta tervendas haigeid, toitis näljaseid, vaigistas tormi ning isegi äratas surnuid üles (Matteuse 8:26; 14:14–21; 15:30, 31; Markuse 5:38–43). Ta rääkis Jehoova sõnu ning tõotas igavest elu (Johannese 3:34). Oma sõnade ja tegudega kinnitas ta, et on Messias, kes vabastab inimkonna patust ja selle halbadest tagajärgedest.
Muidugi oleksid juudi usujuhid pidanud olema esimesed, kes Jeesuse vastu võtavad, teda kuulavad ning rõõmsal meelel tema juhtimisele alluvad. Kuid seda nad ei teinud. Nad hoopis vihkasid Jeesust, kiusasid taga ning pidasid plaani ta ära tappa (Markuse 14:1; 15:1–3, 10–15).
Õigustatult mõistis Jeesus need laiduväärsed mehed hukka (Matteuse 23:33–35). Kuid ta tunnustas ka seda, et on veel keegi, kellel lasub osaline süü nende meeste südames pesitseva kurjuse pärast. Ta ütles neile: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!” (Johannese 8:44). Kuigi Jeesus möönis, et inimesed ise on võimelised kurja tegema, juhtis ta tähelepanu kurjuse allikale – Kurat Saatanale.
Kui Jeesus ütles, et Saatan ei „ole jäänud püsima tõesse”, andis ta teada, et see vaimolend oli kord Jumala ustav teenija, kuid ta hülgas õige tee. Miks hakkas Saatan Jehoova vastu mässama? Kuna ta muutus aina uhkemaks, soovis ta ühel hetkel, et Jumala asemel hakataks kummardama hoopis teda * (Matteuse 4:8, 9).
Saatana mässumeelsus sai ilmsiks Eedeni aias, kui ta ahvatles Eevat sööma keelatud vilja. Temast sai „vale isa”, sest ta lausus esimese vale, mis kunagi räägitud, ning laimas Jehoovat. Kuna ta meelitas Aadamat ja Eevat sõnakuulmatusele, hakkas nende üle valitsema patt, mis tõi neile ja ka tulevastele põlvedele surma. Seega sai Saatanast kõigi aegade kõige koletum „inimese tapja” (1. Moosese 3:1–6; Roomlastele 5:12).
Saatan avaldas halba mõju isegi vaimumaailmas, kus ta meelitas endaga mässus ühinema veel teisigi ingleid (2. Peetruse 2:4). Nagu Saatan, hakkasid ka need kurjad inglid inimeste vastu kohatut huvi tundma. Nende puhul oli aga tegu väärastunud seksuaalse himuga, millel olid rasked ja hukutavad tagajärjed.
Kurjus täidab maa
Piiblis öeldakse: „Kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid” (1. Moosese 6:1, 2). Kes olid need „Jumala pojad”? Need polnud inimesed, vaid vaimolendid (Iiob 1:6; 2:1). Kust me seda teame? Tolleks ajaks, kui need sõnad lausuti, olid inimesed abiellunud juba umbes 1500 aasta jooksul ning polnud põhjust seda eriliselt ära märkida. Järelikult kui öeldakse, et need „Jumala pojad” võtsid endale inimkeha ja olid seksuaalsuhetes inimeste tütardega, oli tegu millegi ennekuulmatu ja tavatuga.
Nende suhete ebanormaalsust kinnitab ka see, millised lapsed neile paaridele sündisid. Need olid hübriidid, kellest kasvasid hiiglased. Samuti olid nad jõhkardid. Neid nimetati algkeeles neefiliteks, mis tähendab ’langetajad’ või ’need, kes teisi langema panevad’. Piiblis kirjeldatakse neid türanne kui „vägimehi, kes muistsest ajast on kuulsad mehed” (1. Moosese 6:4).
Hiiglased ja nende isad muutusid enneolematult kurjaks. „Maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad,” öeldakse piiblikohas 1. Moosese 6:11. Inimesed võtsid omaks nende keskel elavate uustulnukate vägivaldse ja pahelise eluviisi.
Kuidas õnnestus hiiglastel ja nende isadel inimesi nii tugevalt kurjusele õhutada? Nad rõhusid inimeste patustele kalduvustele ja ihadele. Milline oli tagajärg? „Kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud!” Lõpuks Jehoova hävitas tolle maailma üleilmses veeuputuses, ainult Noa ja ta pere pääsesid (1. Moosese 6:5, 12–22). Inglid aga pöördusid autult vaimumaailma tagasi. Alandatud deemonitena võitlesid nad ka edaspidi Jumala ning tema ustava ja õiglase ingelpere vastu. Paistab, et tollest ajast alates keelas Jumal neil kurjadel vaimudel endale inimkeha võtta (Juuda 6). Siiski avaldavad Saatan ja deemonid inimestele tugevat mõju.
Kurjuse põhjus pole saladus
Seda, kui suur on Saatana mõju, öeldakse kirjakohas 1. Johannese 5:19: „Kõik maailm on tigeda võimuses” (meie kursiiv). Kurat juhib inimesi väga osavalt üha keerulisematesse hädadesse. Ta on praegu kurja tegemises otsusekindlam kui kunagi varem. Miks? Sest pärast Jumala Kuningriigi rajamist taevas aastal 1914 visati Saatan koos deemonitega sealt välja. Piiblis ennustati: „Häda maale ..., sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:7–12). Kuidas siis Saatan inimesi tänapäeval mõjutab?
Eeskätt sel viisil, et ta õhutab vaimu, mis juhib inimeste mõtlemist ja tegemisi. Efeslastele 2:2 nimetab Saatanat kohaselt õhuvalla ehk selles maailmas leviva vaimu vürstiks. Selle asemel et tuua inimestes esile jumalakartust ja headust, külvab see deemonlik vaim mässumeelsust Jumala ja tema põhimõtete vastu. Seega võimendavad Saatan ja ta deemonid kurja, mida inimesed teevad.
„Hoia oma südant”
Üks valdkond, milles selline vaim avaldub, on pornograafia, mis sütitab kohatuid seksuaalseid himusid ning näitab ebanormaalset tegevust normaalsena (1. Tessalooniklastele 4:3–5). Vägistamist, sadismi, sodoomiat ning laste seksuaalset kuritarvitamist esitatakse kui meelelahutust. Pornograafia, isegi kergemat sorti, võib tekitada sõltuvust ning kahjustab selle vaatajaid või lugejaid ning muudab need inimesed teiste suguühtest rahulduse saajateks. * See rikub suhted nii teiste inimeste kui ka Jumalaga. Pornograafia peegeldab selle tagant õhutajate, deemonite väärastunud mõtteviisi. Nende kohatu seksuaaliha ulatub tagasi Noa päevadesse, veeuputuseelsesse aega.
Põhjusega andis tark kuningas Saalomon nõu: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23). Oma südame kaitsmine pornograafia eest tähendab muu hulgas seda, et kui ekraanile ilmuvad rõvedad pildid, vahetad televiisori kanalit või lülitad arvuti välja. Väga tähtis on tegutseda kiiresti ja otsustavalt! Kujutle, et oled sõdur ja püüad eemale põigata kuuli eest, mis on sihitud otse sinu südamesse. Saatan on võtnud sihikule sinu piltliku südame, kust lähtuvad ajendid ja soovid, ning ta püüab seda rikkuda.
Samuti peaksid sa kaitsma oma südant vägivalla armastamise eest, sest Kurat teab hästi, et „õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta [Jehoova] hing” (Laul 11:5, meie kursiiv). Sinust võib saada Jumala vaenlane, ilma et sa ise teeksidki vägivalla tegusid. Piisab vaid sellest, et sulle meeldib vägivald. Pole juhus, et julmus, mis on sageli seotud okultismiga, lausa vohab massimeedias. Hiiglased on ammuilma surnud, kuid nende loomus ja käitumismall pole kuhugi kadunud. Kas see, kuidas sa meelt lahutad näitab, et seisad Saatana salasepitsustele vastu? (2. Korintlastele 2:11.)
Kuidas seista vastu Saatana kurjale mõjule
Kurjadele jõududele võib olla päris raske vastu seista. Piibel annab meile teada, et neil, kes soovivad meeldida Jumalale, on lisaks iseenda ebatäiusega võitlemisele veel ka „maadlemist ... kurjuse vaimudega”. Et seda heitlust võita ja saavutada Jumala heakskiit, tuleb meil võtta vastu Jumala poolt pakutud abi (Efeslastele 6:12; Roomlastele 7:21–25).
Selleks abiks on muu hulgas Jumala püha vaim, mis on universumi võimsaim jõud. Apostel Paulus kirjutas esimese sajandi kristlastele: „Meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast” (1. Korintlastele 2:12). Need, keda juhib Jumala vaim, õpivad armastama ja vihkama seda, mida Jumalgi (Aamos 5:15). Kuidas aga püha vaimu saada? Eelkõige palve ning Piibli uurimise kaudu – on ju Piibel püha vaimu väel kirja pandud – ning samuti Jumalat sügavalt armastavate inimestega läbi käies (Luuka 11:13; 2. Timoteosele 3:16; Heebrealastele 10:24, 25).
Kui võtame Jumala poolt pakutud abi vastu, on see esimeseks sammuks, et varustada end „kogu Jumala sõjavarustusega”, mis on ainsaks kindlaks kaitseks „kuradi kavalate rünnakute vastu” (Efeslastele 6:11–18). Praegu on seda teha pakilisem kui kunagi varem. Miks?
Kurjusele tehakse peagi lõpp!
„Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti!” sõnas laulukirjutaja (Laul 92:8). Nagu Noa päevil, nii on ka tänapäeval kurjuse levik kinnituseks sellele, et Jumala kohtumõistmisaeg läheneb kiiresti. See ei puuduta üksnes kurje inimesi, vaid ka Saatanat ja deemoneid, kes visatakse sügavikku, millele järgneb nende lõplik häving (2. Timoteosele 3:1–5; Ilmutuse 20:1–3, 7–10). Kes selle kohtuotsuse täide viib? See on Jeesus Kristus, kelle kohta öeldakse: „Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et ta tühistaks kuradi teod” (1. Johannese 3:8).
Kas sa igatsed aega, mil kurjust enam pole? Kui nii, siis võid leida tuge Piiblis toodud tõotustest. Mitte ükski teine raamat ei paljasta kurjuse allikat Saatanat ning mitte ükski teine raamat ei näita, kuidas temale ja ta kurjadele tegudele lõpp tehakse. Innustame sind Piiblit uurima, et saada täpseid teadmisi, mis kaitsevad sind Saatana kurja mõju eest juba praegu ning tugevdavad sinus lootust elada maailmas, kus kurjust enam pole (Laul 37:9, 10).
[Allmärkused]
^ lõik 5 Ingli nimi, kellest sai Saatan, pole teada. Sõnad „Saatan” ja „Kurat” tähendavad vastavalt ’vastupanija’ ning ’laimaja’. Mingis mõttes võib Saatanat võrrelda vanaaja Tüürose kuningaga (Hesekiel 28:12–19). Mõlemad olid alguses laitmatud, kuid langesid siis omaenda uhkuse lõksu.
^ lõik 17 Vaata artiklisarja „Kas pornograafia on ohtlik?”, mis ilmus ajakirjas „Ärgake!” 22. juuli 2003. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.
[Kast/pilt lk 6]
Legendid, milles peitub tõetera
Lugusid pooljumalatest, hiiglastest ning hävitavast veeuputusest võib leida muistsetest müütidest kogu maailmas. Akadikeelne eepos „Gilgameš” mainib veeuputust, laeva ning ellujääjaid. Peategelast Gilgameši kirjeldatakse kui iharat, vägivaldset pooljumalat-poolinimest. Asteegi mütoloogia räägib muistsest maailmast, kus elasid hiiglased, ning ka suurest veeuputusest. Vananorra legendid jutustavad hiiglastest ning targast nimega Bergelmir, kes ehitas suure laeva ning päästis enda ja oma naise. Need legendid kinnitavad üheskoos Piibli väidet, et kõik inimesed põlvnevad neist, kes elasid üle muistse kurja maailma hävitanud veeuputuse.
[Pilt]
Tahvlid, millele on kirjutatud Gilgameši eepos
[Allikaviide]
The University Museum, University of Pennsylvania (neg. # 22 065)
[Pilt lk 5]
Hiiglaste iseloomujooni võib näha inimestel ka nüüdisajal
[Pilt lk 7]
Täpsed teadmised aitavad kurjale mõjule vastu seista