Lugejate küsimusi

Kas Õpetussõnad 22:6 osutab sellele, et kui kristlikke lapsi õigesti kasvatada, ei loobu nad Jehoova teenimisest?

See piiblisalm kõlab: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” Nii nagu võrse painutamine mõjutab seda, millise kujuga puu sellest kasvab, teenivad õigesti kasvatatud lapsed suure tõenäosusega Jehoovat ka täiskasvanuna. Nagu iga lapsevanem teab, nõuab laste kasvatamine märkimisväärselt aega ning vaeva. Vanemad peavad oma võsukesi hoolega suunama, korrale kutsuma, kiitma, neile nõu andma ning olema ise heaks eeskujuks, et lastest saaksid Jehoova teenijad. Seda tuleb teha aastaid järjekindluse ja armastusega.

Kui aga laps pöördub Jehoovast ära, siis kas on viga kasvatuses? Mõningal juhul ei ole ehk vanemad teinud piisavalt selleks, et juhatada ning manitseda lapsi Jehoova tahte järgi (Efeslastele 6:4). Teisest küljest ei tähenda see õpetussõna seda, et hea kasvatuse puhul jäävad lapsed kindlasti Jehoovale ustavaks. Vanemad ei saa vormida lapsi missuguseks vaid soovivad. Nagu täiskasvanutel, nii on ka lastel vaba tahe ning nad peavad lõppkokkuvõttes ise valima oma suuna elus (5. Moosese 30:15, 16, 19). Vanemate parimatest pingutustest hoolimata ei jää kõik lapsed siiski Jumalale ustavaks, nagu juhtus Saalomoniga, kes arutluse all oleva salmi kirja pani. Ka mõned Jehoova pojad osutusid talle truudusetuks.

Niisiis ei taheta selle salmiga öelda, et mitte ükski laps ei lahku Jehoova teelt, vaid et üldiselt on see nii. Vanematele on see kahtlemata innustuseks. Neile peaks lisama kindlust teadmine, et nende siirad pingutused kasvatada oma lapsi Jehoova õpetuse järgi, kannavad vilja. Kuna lapsevanemate roll on tähtis ja mõju suur, tuleks neil suhtuda oma ülesandesse täie tõsidusega (5. Moosese 6:6, 7).

Isegi kui lapsed peaksid loobuma Jehoova teenimisest, võivad oma lapsi hoolega kasvatanud vanemad loota, et nood muudavad oma meelt. Piibli tõde on vägev ning vanemate õpetus ei unune nii kiiresti (Laul 19:8).