Vaimselt viljakad ka vanas eas

„Kes Jehoova kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes! Veel vanas eas nad kannavad vilja.” (LAUL 92:14, 15)

1., 2. a) Mida vanaduspäevadega tihtipeale seostatakse? b) Mida tõotab Pühakiri seoses Aadama patu tagajärgedega?

MIS seostub sinule vanadusega? Kas kortsus nahk? Vilets kuulmine? Lihaste nõrkus? Või midagi muud, mis on seotud nende „kurjade päevadega”, mida kirjeldatakse nii tõetruult tekstis Koguja 12:1–7? Siiski ei plaaninud Looja Jehoova Jumal alguses inimestele niisugust vananemise vaeva, mida Koguja 12. peatükk kirjeldab, vaid see on Aadama patu tagajärg (Roomlastele 5:12).

² Vanemaks saamine pole iseenesest needus, sest eksistents eeldabki ju aja kulgu. Kasv ja küpsuse saavutamine on kõigi elusolendite puhul igati loomulik. Kuus tuhat aastat kestnud patu ja ebatäiuse tekitatud kahju, mida me kõikjal enda ümber näeme, on peagi möödanik ning kõik Jumalale kuulekad inimesed võivad siis elada niisugust elu, nagu see oli alguses kavandatud, ilma et keegi vananeks või sureks (1. Moosese 1:28; Ilmutuse 21:4, 5). Siis ei ole enam ükski inimene haige (Jesaja 33:24). Eakad pöörduvad tagasi „oma nooreea päevadesse” ning nende ihu muutub noorusvärskeks (Iiob 33:25). Seni aga tuleb meil kõigil võidelda Aadamalt päritud patuga. Vaatamata sellele kogevad Jehoova teenijad vanemaks saades õnnistusi.

3. Kuidas võivad kristlased olla viljakad ka vanas eas?

³ Jumala Sõna kinnitab, et „kes Jehoova kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes! Veel vanas eas nad kannavad vilja” (Laul 92:14, 15). Laulik kirjeldas piltlikus keeles, et ustavad Jumala teenijad võivad hoolimata füüsilisest mandumisest vaimselt kasvada ja õitseda. Seda tõendavad näited nii Piibli aegadest kui ka meie ajast.

Ta oli alati kohal

4. Millest oli näha Anna pühendumust Jumalale ning kuidas talle tasuti?

⁴ Mõtle näiteks prohvet Anna peale. Pühakiri ütleb, et see 84-aastane naine „ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad”. Anna, kelle isa ei olnud Leevi, vaid Aaseri suguharust, ei saanud otseselt templis elada. Kujuta ette, mida nõudis temalt see, et olla iga päev templis alates hommikusest ohverdamisest kuni õhtuse ohvri  toomiseni! Anna pühendumus sai rikkalikult tasutud. Kui Joosep ja Maarja tõid Seaduse nõuete kohaselt Jeesuse templisse Jehoova ette, avanes Annal võimalus teda näha. Jeesust nähes hakkas Anna Jumalat ülistama ning „kõneles temast kõikidele, kes ootasid Jeruusalemma lunastust” (Luuka 2:22–24, 36–38; 4. Moosese 18:6, 7).

5., 6. Mil moel sarnanevad paljud tänapäeva eakad Annaga?

⁵ Annaga sarnanevad paljud meie keskel olevad eakad, kes käivad korrapäraselt koosolekutel, palvetavad südamest Jumala töö eest ning püüavad tulihingeliselt head sõnumit kuulutada. Üks 80-ndates aastates kristlik vend, kes käib oma naisega usinalt koosolekutel, ütles: „Koosolekutel käimine on meile nii sisse juurdunud, et me ei tahagi sel ajal kuskil mujal olla. Seal, kus on Jumala rahvas, soovime olla ka meie. Just seal tunneme end hästi.” Milline suurepärane eeskuju meile kõigile! (Heebrealastele 10:24, 25.)

⁶ „Ma tahan võtta osa kõigest, mis on seotud vaimse tegevusega.” See on 80-ndates aastates lese Jeani moto. „Muidugi olen ma taoti kurb, aga miks peaksid sellepärast veel teised minu ümber kurvad olema?” Silmad säramas, jutustas Jean, millist rõõmu on ta saanud sellest, kui on käinud teistes riikides Jehoova tunnistajatel külas. Ühel hiljutisel reisil sõnas ta oma kaaslastele: „Mulle aitab juba nende losside vaatamisest, ma tahaks hoopis kuulutama minna.” Kuigi Jean ei osanud kohalikku keelt, suutis ta äratada inimeste huvi Piibli sõnumi vastu. Jean toetas ka aastaid üht abivajavat kogudust, kuigi see tähendas uue keele õppimist ning kahetunnist sõitu koosolekutele ja tagasi.

Hoia mõistust aktiivsena

7. Kuidas väljendas Mooses ka vanas eas soovi Jumalaga aina lähedasemaks saada?

⁷ Elukogemusi saadakse ajapikku (Iiob 12:12). Vaimne areng ei kaasne aga vanemaks saamisega automaatselt. Niisiis, selle asemel et toetuda varem omandatud teadmistele, püüavad ustavad Jumala teenijad võtta „veelgi enam õpetust” (Õpetussõnad 9:9). Kui Jehoova andis Moosesele ühe ülesande täita, oli too 80 aastat vana (2. Moosese 7:7). Noil päevil peeti sellisesse ikka jõudmist tõenäoliselt ebatavaliseks, sest Mooses ise kirjutas: „Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat” (Laul 90:10). Kuid Mooses ei tundnud kunagi, et ta on õppimise jaoks liiga vana. Pärast seda, kui ta oli aastakümneid Jumalat teeninud, saanud Jehoovalt erilisi ülesandeid ja kandnud suurt vastutust, palus ta Jumalat: „Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind” (2. Moosese 33:13). Mooses soovis alati Jehoovaga aina lähedasemaks saada.

8. Kuidas hoidis Taaniel oma mõistust aktiivsena ka kõrges eas ja mida head see kaasa tõi?

⁸ Prohvet Taaniel ei lakanud mõtisklemast pühade kirjade üle ka mitte siis, kui ta oli juba 90-ndates aastates. See, mida ta nende raamatute (tõenäoliselt 3. Moosese, Jesaja, Jeremija, Hoosea ja Aamose raamat) uurimise kaudu teada sai, pani teda härdas palves Jumalat otsima (Taaniel 9:1, 2). Jumal vastas Taanieli palvele, andes talle teadmisi Messia tuleku ja selle kohta, mis saab õigest jumalateenistusest tulevikus (Taaniel 9:20–27).

9., 10. Mida on mõned teinud, et oma mõistust aktiivsena hoida?

⁹ Nagu Mooses ja Taaniel, võime ka meie hoida oma mõistust aktiivsena nii kaua kui võimalik, keskendudes vaimsetele asjadele.  Paljud just seda teevadki. Kristlik kogudusevanem Worth, kes on 80-ndates aastates, püüab olla pidevalt kursis õpetusega, mida annab ustav ja mõistlik sulane (Matteuse 24:45). Ta ütleb: „Ma tõesti armastan tõde, olen vaimustuses sellest, kuidas tõevalgus aina kirkamaks muutub.” (Õpetussõnad 4:18.) Fred, kes on olnud enam kui 60 aastat täisajalises teenistuses, tunneb, kuidas teda ergutab usukaaslastega piibliliste vestluste alustamine. „Tahan hoida Piiblit oma mõistuses elavana,” ütleb ta. „Kui teha Piibel enda jaoks elavaks ehk mõttekaks ja kui seostada õpitut eelnevate teadmistega, siis pole meil lihtsalt üksikud infokillud, vaid tervikpilt. Siis võib näha, kuidas iga tükike oma õigel kohal särab.” (2. Timoteosele 1:13, P 1997.)

¹⁰ Kõrge iga ei välista tingimata uute ja keerukate asjade õppimist. Nii 60-ndates, 70-ndates kui ka isegi 80-ndates eluaastates inimesed on õppinud lugema ja kirjutama või saanud selgeks uue keele. Mõned Jehoova tunnistajad on hakanud õppima uut keelt, et kuulutada head sõnumit teistest rahvustest inimestele (Markuse 13:10). Harry ja tema naine olid jõudmas 70-ndate aastate künnisele, kui otsustasid aidata portugali keelt kõnelevaid inimesi. „Pean tunnistama, et iga uue asja õppimine muutub vanemaks saades järjest raskemaks,” ütleb Harry. Ent tänu vaevanägemisele ja püsivusele suutsid nad juhatada portugali keeles piibliuurimisi. Nüüdseks on Harry juba mitu aastat selles keeles ka piirkonnakonvendil kõnesid pidanud.

11. Miks mõtiskleda ustavate eakate Jumala teenijate saavutuste üle?

¹¹ Muidugi ei võimalda vilets tervis või muud tegurid mitte kõigil niisuguseid väljakutseid vastu võtta. Miks siis üldse mõtiskleda selle üle, mida mõned eakad on saavutanud? Mitte selleks, et just samu sihte seada, vaid et arendada vaimu, millest apostel Paulus kirjutas heebrea kristlastele seoses ustavate kogudusevanematega: „Pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku!” (Heebrealastele 13:7). Kui mõtleme nende eakate innule, võib meil tekkida soov jäljendada nende tugevat usku, mis annab neile jumalateenistuses uut hoogu. Harry, kes on 87-aastane, räägib, mis on tema ajendiks, öeldes: „Tahan kasutada oma järelejäänud aastaid targalt ja teha Jehoova teenistuses nii palju kasulikku kui võimalik.” Fred, keda varem mainiti, tunneb suurt rõõmu oma Peeteli tööst. Ta märgib: „Igaüks peab leidma oma koha Jehoova teenistuses ja siis selle juures püsima.”

Pühendunud, hoolimata muutuvatest oludest

12., 13. Kuidas ilmnes Barsillai pühendumus Jumalale veel tema vanaski eas?

¹² Füüsiliste muutustega leppimine ja nendega toimetulek võib olla raske. Niisugustest muutustest hoolimata on ikka  võimalik olla Jumalale pühendunud. Selles on meile heaks eeskujuks gileadlane Barsillai. Olles 80-aastane, osutas ta erakordset külalislahkust Taavetile ja tema sõjameestele, pakkudes neile Absalomi mässu ajal nii söögipoolist kui ka peavarju. Kui Taavet pöördus Jeruusalemma tagasi, saatis Barsillai teda ja ta mehi kuni Jordani jõeni. Taavet kutsus vastutasuks Barsillaid oma õukonda. Mida see eakas mees vastas? „Ma olen nüüd kaheksakümmend aastat vana; ... kas tunneb su sulane enam selle maitset, mida söön ja mida joon? Kas ma kuulen enam lauljate või lauljannade häält? ... vaata, siin on su sulane Kimham, mingu tema ühes mu isanda kuningaga, ja tee temale, mis su silmis hea on!” (2. Saamueli 17:27–29; 19:32–41).

¹³ Olenemata oma east, tegi Barsillai, mis suutis, et toetada Jehoova poolt ametisse määratud kuningat. Kuigi tema maitsmismeel ja kuulmine polnud enam see mis enne, ei olnud ta kibestunud. Selle asemel soovitas ta isetult võtta kaasa Kimham, et tema saaks pakutud au osaliseks. Nii ilmnes Barsillai tõeline loomus. Samamoodi on ka tänapäeval paljud eakad omakasupüüdmatud ja heldekäelised. Nad teevad, mis suudavad, et toetada Jehoova teenimist, teades, et „sellised ohvrid on Jumala meele järgi”. Milline õnnistus on küll see, kui meie keskel on ustavad Jumala teenijad! (Heebrealastele 13:16.)

14. Kuidas lisab vihje Taaveti eale tähendust neile sõnadele, mis on kirjas tekstis Laul 37:23–25?

¹⁴ Kuigi Taaveti olud muutusid aastate jooksul korduvalt, oli ta kindel, et Jehoova hoolitseb oma ustavate teenijate eest ikka ühtmoodi. Oma elupäevade lõpul lõi Taavet laulu, mille numbriks on Piiblis 37. Võib ette kujutada, kuidas Taavet, käes kannel, laulis mõtliku ilmega: „Jehoova kinnitab selle mehe sammud, tema tee on ta meele järgi! Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Jehoova toetab ta kätt! Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!” (Laul 37:23–25). Jehoova arvas heaks lisada sellesse laulu ka vihje Taaveti vanuse kohta. Kui palju tundeid see küll lisab neile südamest tulevatele sõnadele!

15. Millise hea eeskuju jättis meile Johannes oma ustavusega, hoolimata muutuvatest oludest ja kõrgest east?

¹⁵ Veel üheks suurepäraseks eeskujuks on apostel Johannes, kes jäi hoolimata muutuvatest oludest ja kõrgest east Jehoovale ustavaks. Pärast seda, kui Johannes oli teeninud Jumalat ligi 70 aastat, saadeti ta „Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast” Patmose saarele pagendusse (Ilmutuse 1:9, P 1997). Ent tema töö polnud veel lõppenud. Tegelikult kõik Piibli raamatud, mis Johannes kirjutas, pani ta kirja oma elu viimastel aastatel. Patmose saarel anti talle aukartustäratav ilmutus, mille ta hoolikalt üles tähendas (Ilmutuse 1:1, 2). Arvatakse, et Johannes lasti Patmoselt minema Rooma keisri Nerva valitsusajal. Seejärel, umbes aastal 98, mil Johannes oli 90-ndates eluaastates või koguni 100-aastane, kirjutas ta evangeeliumi ning kolm läkitust, mis kannavad tema nime.

 Vastupidavus

16. Kuidas võivad näidata Jehoovale oma pühendumust need, kelle kõnevõime on kahjustunud?

¹⁶ Takistusi võib tekkida mitmesuguseid, nii väikseid kui suuri. Mõnel inimesel on kahjustunud isegi kõnevõime. Siiski on neil ilusad mälestused Jumala armastusest ja headusest. Kuigi nende võimalus rääkida on piiratud, ütlevad nad Jehoovale oma südames: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97). Jehoova tunneb neid, kes „austavad tema nime”, ning teab, kui palju nad erinevad suuremast osast inimkonnast, kel pole mingit huvi tema õpetuste vastu (Malakia 3:16; Laul 10:4). Kui lohutav on küll teada, et Jehoova tunneb rõõmu meie südame mõtlemistest (1. Ajaraamat 28:9; Laul 19:15).

17. Mida erilist on saavutanud Jehoova kauaaegsed teenijad?

¹⁷ Tähtis on meeles pidada ka seda, et need, kes on aastakümneid ustavalt Jehoovat teeninud, on saavutanud midagi, mis on tõeliselt ainulaadne ja mida pole võimalik saada mingil muul moel kui aastatega. See on vastupidava kristlase maine. Jeesus ütles: „Oma püsivusega kannatustes te päästate oma hinged” (Luuka 21:19). Vastupidavust on vaja selleks, et saada igavest elu. Need, kes on täitnud Jumala tahet ja olnud talle ustavad, võivad oodata tõotuse kätte saamist (Heebrealastele 10:36).

18. a) Mis rõõmustab Jehoovat eakate juures? b) Mida käsitleme järgmises artiklis?

¹⁸ Jehoova hindab seda, kui teenime teda kogu hingest, ükskõik kui palju või vähe saame tema heaks teha. Hoolimata sellest et „meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt” (2. Korintlastele 4:16). Jehoova hindab kahtlemata seda, mida oleme teinud minevikus, kuid ta väärtustab kõrgelt ka seda, mida teeme tema nime heaks praegu (Heebrealastele 6:10). Järgmisest artiklist saame uurida ustavuse kaugeleulatuvat mõju.

Kuidas sa vastaksid?

• Milles on Anna eeskujuks tänapäeva eakatele kristlastele?

• Milles ei pruugi kõrge iga olla takistuseks?

• Kuidas võivad eakad näidata Jumalale pühendumust?

• Kuidas suhtub Jumal eakate teenistusse?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Aastates mees Taaniel uuris raamatutest Juuda vangipõlve kestust

[Pildid lk 25]

Paljud eakad on suurepäraseks eeskujuks korrapärases koosolekutel käimises, innukas kuulutustöös ja uute asjade õppimises