Ankruks aegumatud väärtushinnangud

IGA inimühiskond on võtnud omaks mingit laadi moraalikoodeksi. Kas pole nii, et sellised omadused nagu ausus, lahkus, kaastunne ja omakasupüüdmatus on hinnas kõikjal maailmas ning meeldivad enamikule meist?

Kelle väärtushinnangud?

Esimesel sajandil elas haritud mees nimega Saulus kolme mõjurikka väärtussüsteemi – juudi, kreeka ja rooma moraalinormide – keskel. Saulus pani tähele, et lisaks neis  kultuurikeskkondades kehtivatele keerukatele tavadele ja seadustele on inimesi üldiselt juhtimas kaasasündinud moraalitaju. See on meie südametunnistus. Kui Saulusest oli saanud kristlik apostel Paulus, kirjutas ta: „Kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu [„loomupärase instinkti,” The New Testament in Modern Speech] poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda” (Roomlastele 2:14, 15).

Ent kas piisab vaid sellest, kui me, otsustades selle üle, mis on õige, mis vale, juhindume pelgalt „loomupärasest instinktist”? Nagu ilmselt täheldada võib, kubiseb inimajalugu üksikisikute ja rühmituste ebaõnnestumistest. See on veennud paljusid, et me vajame mingi kõrgema allika juhatust, kehtestamaks parimad väärtushinnangud, mille järgi elada. Paljud peavad õigeks seda, et selliste iganematute mõõdupuude parimaks andjaks saab olla inimkonna Looja. Dr Carl Jung täheldab oma raamatus „Gegenwart und Zukunft”: „Indiviid, kelle hinge ankruks pole Jumalat, ei suuda maailma füüsilistele ja moraalsetele ahvatlustele omal jõul vastu panna.”

See järeldus ühtib sellega, mida kirjutas muistne prohvet: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Meie Looja ütleb: „Mina olen ..., kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17).

Väärtushinnangute usaldusväärne allikas

Äsjatsiteeritud sõnad on kirjas moraaliväärtuste suurima levikuga allikas Pühakirjas. Sellest on otsinud tunnetust ja tarkust miljonid inimesed kõikjalt maailmast, ka mittekristlased ja üldse usuvõõrad inimesed. Saksa poeet Johann Wolfgang Goethe kirjutas: „Mina olen [Piiblit] armastanud ja hardalt austanud, sest ma võlgnen sellele kogu enda kõlbelise kultuuri arengu.” Hindu juht Mohandas Gandhi olevat öelnud: „Ammutagem tingimata tarkust sellest sügavast lättest, milleks meile on mäejutlus [osa Jeesuse õpetustest, mis on kirjas Piiblis] ... On ju mäejutluse õpetus mõeldud eranditult meile kõigile.”

Varem tsiteeritud apostel Paulus rõhutab, kui oluline osa on Pühakirjal kindlate moraaliväärtuste andmisel: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks” (2. Timoteosele 3:16). Kas see on tõepoolest nõnda?

Miks mitte selles ise veenduda. Uuri järgmisel leheküljel loetletud põhimõtteid. Pane tähele, milliseid häid väärtusi need rõhutavad. Mõtle sellele, kuidas neis õpetustes kätkevad ideed saavad anda sulle jõudu parandada oma elukvaliteeti ning suhteid teistega.

Kas saad sellest midagi endale ammutada?

Loetletud põhimõtted on vaid põgus näide Pühakirja praktilistest nõuannetest. Nende kõrval sisaldab Jumala Sõna hulgaliselt hoiatusi vältida kahjulikke mõtteid, kõnet ja tegusid, mis võivad meie elu halvas suunas mõjutada (Õpetussõnad 6:16–19).

Jah, Piibli õpetused pakuvad seda, millest inimühiskonnal üldiselt nii palju vajaka jääb – nõuandeid, mis võimaldavad inimestel omandada parimad moraalinormid, mis üldse olemas on. Neis, kes sellised õpetused omaks võtavad, toimub tähelepanuväärne ümberkujunemine. Leiavad aset positiivsed muutused nende mõtteviisis (Efeslastele 4:23, 24). Paranevad nende tegutsemisajendid. Paljud, kes on õppinud tundma Piiblisse kirja pandud Jumala  väärtushinnanguid, on saanud tõuke juurida oma südamest välja rassism, eelarvamuslik hoiak ja vihameelsus (Heebrealastele 4:12). Pühakiri ja selles välja toodud väärtushinnangud on ajendanud inimesi ütlema lahti mis tahes laadi vägivallast ja pahelisusest ning saama paremaks.

Tänu Piibli moraaliväärtustele on miljonid inimesed saanud lahti näiteks sellistest sügavalt juurdunud harjumustest ja kommetest, mis on rikkunud teiste inimeste elu (1. Korintlastele 6:9–11). Piibli õpetused on neid muutnud – muutnud mitte pelgalt nende elukombeid, vaid ka nende südant,  lootusi ja kodust elu. Ükskõik kui palju see maailm ka manduks, on kõikjal inimesi, kes end paremaks muudavad. Ja see protsess ei peatu. „Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!” (Jesaja 40:8).

Kuid kas ka sina saad ammutada endale midagi sellest „meie Jumala sõnast”? Jehoova tunnistajad on meeleldi nõus sulle näitama, kuidas omandada Piibli häid väärtushinnanguid. Elada kooskõlas nende väärtushinnangutega tähendab pälvida Jumala heakskiit, mis toob igikestva elu, kus suunanäitajaks on tema aegumatud printsiibid.

[Kast/pildid lk 6, 7]

AEGUMATUD PRINTSIIBID

Kuldne reegel. „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid” (Matteuse 7:12).

Armasta oma ligimest. „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:39). „Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine” (Roomlastele 13:10).

Osuta lugupidamist ja austust. „Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!” (Roomlastele 12:10).

Taotle rahu. „Pidage rahu isekeskis!” (Markuse 9:50). „Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega” (Roomlastele 12:18). „Taotlegem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks” (Roomlastele 14:19).

Ole andeksandja. „Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele” (Matteuse 6:12). „Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele” (Efeslastele 4:32).

Ole ustav. „Joo vett omast kaevust, voolavat vett omast allikast! ... Olgu õnnistatud su allikas ja tunne rõõmu oma nooreea naisest ... eksi alati tema kallistustesse! Miks peaksid, mu poeg, eksima võõra naise juurde, kaisutama võõramaa naise põue?” (Õpetussõnad 5:15–20). „Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures” (Luuka 16:10). „Majapidajailt nõutakse ... kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat” (1. Korintlastele 4:2).

Ole aus. „Kas ma peaksin õigeks mõistma väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures?” (Miika 6:11). „Me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]” (Heebrealastele 13:18).

Ole tõemeelne. „Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus” (Aamos 5:15). „Rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais tõelist rahu kohut!” (Sakarja 8:16). „Jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega” (Efeslastele 4:25).

Ole töökas ja hoolas. „Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate ... teenistuses!” (Õpetussõnad 22:29). „Ärge olge viitsimatud hoolsuses” (Roomlastele 12:11). „Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23).

Ole tasane, halastav ja lahke. „Riietuge ... südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega” (Koloslastele 3:12).

Võida kuri ära heaga. „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matteuse 5:44). „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!” (Roomlastele 12:21).

Anna Jumalale endast parim. „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk” (Matteuse 22:37, 38).

[Pildid]

Kui võtame omaks Piibli väärtushinnangud, kujuneb meie abielu õnnelikumaks ning paranevad pere- ja sõprussuhted