Ernst Glücki ääretult raske ettevõtmine

ENAM kui 300 aastat tagasi alustas Ernst Glück tõsise ettevõtmisega, mida kogu ajaloo vältel vaid üksikud olid söandanud teha. Ta võttis nõuks tõlkida Piibli talle veel tundmatusse keelde.

Glück sündis umbes aastal 1654 Saksamaal Halle lähedal Wettini linnakeses. Tema isa oli luteri pastor, nii et tänu kodus valitsenud religioossele atmosfäärile huvitasid ka noort Ernsti usulised küsimused. Ta lõpetas 21-aastaselt Saksamaal teoloogiaõpingud ning siirdus praegusesse Lätti. Tol ajal üldiselt polnud kohalikel elanikel võimalik omandada kooliharidust ning saadaval oli vaid mõni üksik omakeelne raamat. Glück kirjutas: „Kui ma noorpõlves sellele maale saabusin, märkasin esimese puudusena seda, et läti kirikul pole Piiblit. ... See ajendas mind tegema Jumala ees otsuse hakata seda keelt õppima, nii et ma valdaksin seda täielikult.” Ta oli võtnud nõuks anda läti rahvale omakeelne Piibel.

Tõlkimiseks valmistumine

Piirkonda, kuhu Glück elama asus, tunti tol ajal Liivimaana, mis kuulus Rootsi võimu alla. Rootsi kuninga esindajaks kohapeal oli Johann Fischer. Ta oli huvitatud nii selle maa haridustaseme tõstmisest kui rahateenimisest. Glück kõneles Fischerile Piibli tõlkimisest läti keelde. Fischeril oli pealinnas Riias trükikoda. Lätikeelset Piiblit trükkides  saaks ta edendada oma tööd hariduse vallas ning samal ajal teenida loodetavasti ka priske rahasumma. Fischer taotles kuningas Karl XI-lt tõlkele heakskiitu. Kuningas andiski ettevõtmiseks loa ning tõotas seda ka rahaliselt toetada. Kuninga otsusega 1681. aasta 31. augustist võis tõlkimistöö alata.

Glück oli selleks juba ettevalmistusi teinud. Saksa päritolu tõttu kasutas ta lätikeelse Piibli alusmaterjalina ilmselt Martin Lutheri tõlget. Ent Glück ihkas teha parimat võimalikku tõlget, mis viis ta otsusele, et see eeldab tõlkimist heebrea ja kreeka algkeeltest. Glücki teadmised piiblikeelte vallas olid puudulikud, mistõttu ta läks Saksamaale Hamburgi heebrea ja kreeka keelt õppima. Tõenäoliselt aitas tal seal nii läti keelt kui ka Piibli kreeka keelt õppida Liivimaa vaimulik Jānis Reiters.

Aastad tööd ja ootust

Lõpetanud aastal 1680 keeleõppe, naasis Glück Lätti ning asus pastoriametisse. Peagi tegi ta tõlketööga algust. 1683. aastal määrati ta pastoriks suurde Alūksne kihelkonda, mis saigi tuntuks kohana, kus ta piiblitõlke tegi.

Tolleaegses läti keeles puudusid paljude piibliterminite ja -mõistete kohta sõnad. Seetõttu kasutas Glück oma tõlkes ka saksa sõnu. Kuid ta andis Jumala Sõna läti keelde tõlkides oma parima, nii et ekspertide ühisel hinnangul on tegemist igati heatasemelise tõlkega. Glück mõtles välja ka uusi sõnu, millest paljud on praeguseks läti keelde kinnistunud. Nende seas on lätikeelsed terminid sõnade „eeskuju”, „pidusöök”, „hiiglane”, „maad kuulama” ja „tunnistama” kohta.

Johann Fischer hoidis Rootsi kuningat tõlketöö edenemisega kursis ning nende kirjavahetusest ilmneb, et aastaks 1683 oli Glückil Uus Testament tõlgitud. Tervikpiibli sai ta valmis aastal 1689, nõnda et selle ääretult raske ettevõtmisega oli ta saanud hakkama kõigest kaheksa aastaga. * Seoses väljaandmisega tekkis suuri viivitusi, ent aastal  1694 jõudis ta eesmärgile – valitsus kiitis heaks lätikeelse Piibli levitamise.

Mõningad ajaloolased on kahevahel, kas Glücki piiblitõlge on ikka päris tema töö. Kahtlemata tugines ta Lutheri tõlkele ning lülitas oma teksti piibliosasid, mis juba olid läti keeles olemas. Kuid nende osakaal pole tema tõlkes kuigi suur. Kas osales ka teisi tõlkijaid? Glückil oli tõlketööd tehes tõepoolest abiline. Samuti osutati talle abi korrektuuri tegemisel ja tõlkekvaliteedi kontrollimisel. Ent siiski võib arvata, et nende abi ei hõlmanud otsest tõlkimist. Seega paistab, et Glück oli ainutõlkija.

Glücki tõlge oli oluline verstapost läti kirjakeele arengus, ent sel oli veel kaugelt tähtsam panus. Viimaks ometi sai läti rahvas Jumala Sõna omas keeles lugeda ning selle eluandvaid õpetusi vastu võtta. Lätlased pole unustanud seda, mida Ernst Glück nende heaks tegi. Üle 300 aasta on Alūksne elanikud hoolitsenud kahe tammepuu eest, mida tuntakse nime all Glika ozoli ehk Glücki tammed. Glück istutas need lätikeelse Piibli valmimise tähistamiseks. Alūksnes on väike muuseum, kus võib näha mitmeid piiblitõlkeid, nende seas ka Glücki tõlke esmatrükki. Alūksne vapil aga on Piibel ja aastaarv 1689, mil Glück oma töö valmis sai.

Tema hilisem töö

Varsti pärast Lätti saabumist asus Glück õppima vene keelt. Aastal 1699 kirjutas ta, et on teostamas oma teist suurt soovi – tõlkida Piibel vene keelde. Kirjas aastast 1702 mainib ta, et on hakanud lätikeelset Piiblit redigeerima. Ent Piibli tõlkimiseks soodsad tingimused olid kadumas. Pärast pikki rahuaastaid sai Lätist sõjatanner. Aastal 1702 said rootslased lüüa Vene armee käest, kes võttis Alūksne enda valdusse. Glück koos perega saadeti Venemaale sundasumisele. * Neil tormilistel aegadel läksid Glückil kaduma uue lätikeelse Piibli ja venekeelse piiblitõlke käsikirjad. Glück suri Moskvas aastal 1705.

Nendest uutest läti- ja venekeelsetest tõlgetest ilmajäämine oli suur kaotus. Tänapäevani saavad kõik, kes loevad lätikeelset Piiblit, kasu Glücki algsest tõlkest.

Ernst Glück on üks neist paljudest, kes võtsid ette tohutu suure töö tõlkida Piibel lihtrahva keelde. Tulemuseks on see, et peaaegu kõik keelerühmad maakeral saavad Jumala Sõna lugeda ja sellest hindamatut tõevett ammutada. Jah, tänu sellele, et Piiblit on antud välja rohkem kui 2000 keeles, teeb Jehoova end inimestele tuntuks igas paigas.

[Allmärkused]

[Pilt lk 13]

Glücki piiblitõlge

[Pilt lk 14]

Jehoova tunnistajad õpetamas Piiblit linnakeses, kus Glück seda tõlkis