Jehoova hindab kuulekust
Jehoova hindab kuulekust
„Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant.” (ÕPETUSSÕNAD 27:11)
1. Milline vaim on praeguses ühiskonnas üldlevinud?
SÕLTUMATUSE vaim ja sõnakuulmatus on praeguses maailmas üldlevinud. Apostel Paulus selgitab kirjas Efesose kristlastele, mis on selle põhjus: „Te käisite enne selle maailma ajastu järgi, õhuvalla vürsti järgi, vaimu järgi, kes nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees” (Efeslastele 2:1, 2). Jah, võib öelda, et „õhuvalla vürst” Kurat-Saatan on nakatanud kogu maailma sõnakuulmatuse vaimuga. Ta tegi seda esimesel sajandil ja on seda veelgi intensiivsemalt teinud pärast taevast väljaheitmist Esimese maailmasõja ajal (Ilmutuse 12:9).
2., 3. Miks me peaksime Jehoovale kuuletuma?
2 Kristlastena me seevastu mõistame, et Jehoova Jumal väärib meie siirast kuulekust, sest ta on meie Looja, elu Alalhoidja, armastav Suverään ja Päästja (Laul 148:5, 6; Apostlite teod 4:24; Koloslastele 1:13; Ilmutuse 4:11). Moosese päevil elanud iisraellased teadsid, et Jehoova on nende Eluandja ja Vabastaja. Seepärast ütles Mooses neile: „Täitke siis neid [Jehoova käske] hoolsasti, nagu Jehoova, teie Jumal teid on käskinud” (5. Moosese 5:32). Jah, Jehoova vääris nende kuulekust. Ometi olid nad juba õige pea oma Suveräänile sõnakuulmatud.
3 Kui oluliseks peab universumi Looja meie kuulekust? Kord laskis Jumal prohvet Saamuelil öelda kuningas Saulile: „Sõnakuulmine on parem kui tapaohver” (1. Saamueli 15:22, 23). Miks see nõnda on?
Mis mõttes on „sõnakuulmine ... parem kui tapaohver”
4. Mis mõttes on meil midagi Jehoovale anda?
4 Kuna Jehoova on Looja, kuulub talle niigi kõik aineline, mis meil on. Kas on siis midagi, mida me saaksime talle anda? On küll. Me võime anda talle midagi väga väärtuslikku. Mida? Vastuse leiame järgnevast innustusest: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11). Me võime anda Jumalale oma kuulekuse. Kuigi meie taust ja olud on erinevad, saame kuulekaks jäädes igaüks anda vastuse Kurat-Saatana õelale süüdistusele, et inimesed ei jää katsumustes Jumalale ustavaks. Milline eesõigus see küll on!
5. Kuidas sõnakuulmatus Loojat puudutab? Too näide.
5 Jumal on huvitatud meie otsustest. Meie sõnakuulmatus puudutab teda. Kuidas? Tal on valus vaadata, kui keegi valib sellise ebamõistliku tee (Laul 78:40, 41). Kujutlegem, et suhkruhaige ei pea kinni tervislikust dieedist, mis on talle ette kirjutatud tema heaolu silmas pidades, ja sööb muudkui talle halvasti mõjuvaid toite. Mida tema hooliv arst tunneks? Inimeste sõnakuulmatus valmistab kahtlemata Jehoovale valu, sest ta teab, milliste tagajärgedeni see viib, kui ei järgita tema ettekirjutusi eluks.
6. Mis aitab meil olla Jumalale sõnakuulelikud?
6 Mis aitab meil olla sõnakuulelikud? On kohane paluda Jumalalt endale „sõnakuulelikku südant”, nagu palus kuningas Saalomon. Ta palus sellist südant, et „vahet teha hea ja kurja vahel”, mõistmaks õigesti kohut oma kaasmaalastele iisraellastele (1. Kuningate 3:9). Me vajame „sõnakuulelikku südant”, kui tahame teha vahet heal ja halval maailmas, kus lokkab sõnakuulmatuse vaim. Et võiksime omandada „sõnakuuleliku südame”, on Jumal andnud meile oma Sõna, Piibli uurimise abivahendid, kristlikud koosolekud ja hoolivad kogudusevanemad. Kas me kasutame kõiki neid armastusega antud võimalusi?
7. Miks rõhutab Jehoova pigem sõnakuulelikkust kui ohvreid?
7 Tuletagem siinjuures meelde, et Jehoova teatas oma muistsele rahvale, et sõnakuulelikkus on palju tähtsam kui loomohvrid (Õpetussõnad 21:3, 27; Hoosea 6:6; Matteuse 12:7). Miks nii? Oli ju Jehoova ise käskinud oma rahval selliseid ohvreid tuua. Seda küll, kuid mis ajendil tuuakse ohver? Kas selleks, et Jumalale meelepärane olla? Või lihtsalt mõne kombetalituse täitmiseks? Kui inimene soovib siiralt valmistada Jumalale heameelt, püüab ta hoolikalt kuuletuda kõigile tema käskudele. Loomohvreid pole Jumalale vaja, ent meie kuulekus on midagi väga väärtuslikku, mis me talle anda saame.
Hoiatav eeskuju
8. Miks kaotas Saul Jumala soosingu?
8 Piiblisse üles tähendatud lugu kuningas Saulist toonitab, kui tähtis on olla sõnakuulelik. Saul oli algul tagasihoidlik ja alandlik, „iseenese silmis pisuke” valitseja. Ajapikku aga hakkasid tema otsuseid juhtima uhkus ja vale mõtteviis (1. Saamueli 10:21, 22; 15:17). Kord seisis Saulil ees lahing vilistidega. Saamuel palus kuningal teda oodata, kuni ta tuleb Jehoovale ohverdama ja annab edasisi juhtnööre. Kuid Saamuel ei ilmunud välja oodatud ajal ja rahvas hakkas laiali minema. Seda nähes Saul „ohverdas põletusohvri”. Jehoovale oli see vastumeelt. Kui Saamuel lõpuks saabus, õigustas kuningas oma sõnakuulmatust, öeldes, et kuna Saamuel hilines, söandas ta ohverdada põletusohvri, leevendamaks Jehoova palet. Kuningas Sauli meelest oli tähtsam tuua ohver kui kuuletuda talle antud käsule oodata ära, mil Saamuel tuleb ja ohvri toob. Saamuel ütles talle: „Sa oled talitanud mõistmatult: sa ei ole pidanud Jehoova, oma Jumala käsku, mis ta sulle andis.” Kuna Saul oli sõnakuulmatu, kaotas ta kuningana Jumala soosingu (1. Saamueli 10:8; 13:5–13).
9. Millest ilmnes taas Sauli sõnakuulmatus?
9 Kas kuningas võttis sellest kogemusest õppust? Ei! Hiljem käskis Jehoova Saulil hävitada amalekid, kes olid kunagi varem Iisraeli ilma põhjuseta rünnanud. Saul ei tohtinud isegi nende koduloomi säästa. Ta kuuletus nii palju, et „lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni”. Kui Saamuel läks kuningaga kokku saama, rõõmutses see võidu üle ja ütles: „Jehoova õnnistagu sind! Mina olen Jehoova käsku täitnud!” Ometi, vastupidi varasematele selgetele juhenditele andis Saul ja rahvas armu kuningas Agagile ja „parimaile pudulojustest ja veistest, nuumloomadele ja talledele, ja kõigele, mis oli hea”. Kuningas Saul õigustas sõnakuulmatust sõnadega: „Rahvas säästis parimad pudulojused ja veised, et neid ohverdada Jehoovale, su Jumalale” (1. Saamueli 15:1–15).
10. Mida Saul ei olnud õppinud?
10 Selle peale kostis Saamuel Saulile: „Ons Jehooval hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jehoova hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” (1. Saamueli 15:22). Kuna Jehoova oli määranud need loomad hävitamisele, ei sobinud neid tuua ohvriks.
Olgem kuulekad kõiges
11., 12. a) Millised on Jehoova silmis meie pingutused, kui püüame olla teda kummardades talle meelepärased? b) Kuidas võib keegi end petta mõttega, et ta täidab Jumala tahet, kuigi tegelikult on ta sõnakuulmatu?
11 Kui suurt rõõmu tunneb küll Jehoova oma ustavatest teenijatest, kui need jäävad talle kindlaks tagakiusamisest hoolimata, kuulutavad Kuningriiki, kuigi inimesed on ükskõiksed, ja käivad kristlikel koosolekutel, ehkki peavad palju pingutama, et teenida elatist. Sõnakuulelikkus sellistes meie usuelu puudutavates tähtsates valdkondades rõõmustab Jumala südant! Jehoova peab meie vaevanägemist tema teenistuses kalliks, kui selle aluseks on armastus. Inimesed ei pruugi meie kõva tööd tähelegi panna, aga Jumal märkab meie südamesttulevaid ohvreid ja peab neid meeles (Matteuse 6:4).
12 Et olla Jumalale kõigiti meelepärane, tuleb meil jääda kuulekaks igas eluvaldkonnas. Me ei tohiks end kunagi petta, arvates, et võime mingitest Jehoova nõuetest kõrvale hiilida, juhul kui me muudes eluvaldkondades tema nõudeid täidame. Näiteks võib keegi end petta mõttega, et kui ta teeb oma vormikohase osa teenistuses, ei pane Jehoova talle ebamoraalsust või mõnd muud rasket väärtegu süüks. See oleks viga! (Galaatlastele 6:7, 8.)
13. Kuidas võidakse meie kuulekus proovile panna, kui oleme omaette?
13 Seetõttu võiksime endalt küsida: kas ma kuuletun Jehoovale igapäevategevustes, isegi pealtnäha puhtisiklikes asjades? Jeesus teatas: „Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures” (Luuka 16:10). Kas me käime „vaga südamega” isegi „oma kojas”, kus teised meid ei näe? (Laul 101:2.) Tõepoolest, koduseinte vahel võidakse meie laitmatus läbi katsuda. Paljudes riikides, kus peaaegu igas kodus on olemas arvuti, on siivutud pildid kõigest paari hiirekliki kaugusel. Aastaid tagasi oleks millegi niisuguse nägemiseks pidanud minema ebamoraalset meelelahutust pakkuvatesse kohtadesse. Kas võtame südamest kuulda Jeesuse sõnu: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames”? Jah, kas me hoidume ebamoraalseid pilte vaatamast? (Matteuse 5:28; Iiob 31:1, 9, 10; Laul 119:37; Õpetussõnad 6:24, 25; Efeslastele 5:3–5.) Kuidas on vägivallaga teleekraanil? Kas oleme sama meelt Jumalaga, kelle hing ’vihkab vägivalla armastajat’? (Laul 11:5.) Kuidas on lugu alkoholi kuritarvitamisega omaette olles? Piibel mõistab purjutamise hukka ning hoiatab kristlasi ka selle eest, et neil ei oleks kalduvust „liigselt veini” juua (Tiitusele 2:3, P 1997; Luuka 21:34, 35; 1. Timoteosele 3:3).
14. Millest ilmneb, et me kuuletume rahaasjades Jumalale?
14 Teine valdkond, kus peame valvsad olema, puudutab rahaasjade käsitlemist. Kas me näiteks laseme end tõmmata äkkrikastumise plaani, mis on pettuse piirimail? Kas tunneme kiusatust hiilida ebaseaduslike võtetega maksudest kõrvale? Või kuuletume selle asemel kohusetundlikult käsule ’tasuda kõigile, mis meie kohus on: maksu, kellele maksu’? (Roomlastele 13:7.)
Kuulekus, mis lähtub armastusest
15. Miks sina kuuletud Jehoova käskudele?
15 Kuuletumine Jumala juhenditele toob õnnistusi. Näiteks kui me ei suitseta, elame moraalselt ja peame lugu vere pühadusest, võime vältida mõningaid haigusi. Peale selle tuleb muudes valdkondades Piibli tõega kooskõlas elamine kasuks nii majanduslikult, suhetes teiste inimestega kui ka perekonnaringis (Jesaja 48:17). Niisugust kasu võib õigustatult pidada õnnistuseks, mis tõestab Jumala seaduste praktilisust. Peamine põhjus, miks me Jehoovale kuuletume, on siiski armastus tema vastu. Me ei teeni Jumalat isekatel põhjustel (Iiob 1:9–11; 2:4, 5). Jumal andis meile vabaduse ise otsustada, kellele me tahame kuuletuda. Me oleme otsustanud kuuletuda Jehoovale, sest soovime talle heameelt valmistada ja teha seda, mis on õige (Roomlastele 6:16, 17; 1. Johannese 5:3).
16., 17. a) Millest oli näha, et Jeesus kuuletus Jehoovale südamest lähtuvast armastusest? b) Kuidas me saame Jeesust jäljendada?
16 Jeesus jättis täiusliku eeskuju Jehoovale kuuletumises, aluseks südamest lähtuv armastus (Johannese 8:28, 29). Maa peal „õppis ta sõnakuulmist sellest, mida ta kannatas” (Heebrealastele 5:8, 9). Kuidas? Jeesus „alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani” (Filiplastele 2:7, 8). Ehkki Jeesus oli juba olnud kuulekas taevas, pandi tema kuulekus proovile ka maa peal. Jeesus on kahtlemata igas mõttes sobiv Ülempreester, et teenida oma vaimseid vendi, samuti ülejäänud usklikke inimkonna hulgast (Heebrealastele 4:15; 1. Johannese 2:1, 2).
17 Kuidas on meiega? Me võime jäljendada Jeesust, kui peame kõige tähtsamaks kuuletumist Jumala tahtele (1. Peetruse 2:21). Me leiame rahuldust sellest, kui armastus Jehoova Jumala vastu ajendab meid tegutsema tema nõuete järgi koguni siis, kui meile avaldatakse survet või kui me tunneme kiusatust käituda teisiti (Roomlastele 7:18–20). See tähendab ka seda, et me kuuletume meeleldi juhtnööridele, mis tulevad nende käest, kes juhatavad õiget jumalateenimist, kuigi nad on ebatäiuslikud (Heebrealastele 13:17). Kui kuuletume Jumala käskudele isiklikku elu puudutavates asjades, on see tema silmis väga kallis.
18., 19. Millised tulemused on südamest lähtuval kuulekusel?
18 Tänapäeval võib Jehoovale kuuletumine tähendada ka seda, et meil tuleb laitmatuse säilitamiseks taluda tagakiusamist (Apostlite teod 5:29). Samuti nõuab kuuletumine Jehoova käsule teha kuulutus- ja õpetustööd seda, et peaksime vastu kuni praeguse maailma-ajastu lõpuni (Matteuse 24:13, 14; 28:19, 20). Me vajame vastupidavust, et jätkuvalt vendadega kokku tulla, kuigi meid rõhub tugevalt see maailm. Meie armastav Jumal teab täpselt, mida nõuab meilt kuuletumine neis valdkondades. Et olla kõigiti kuulekad, tuleb meil võidelda oma patuse lihaga ja pöörduda ära kurjast ning kasvatada hindamist selle vastu, mis on hea (Roomlastele 12:9).
19 Kui teenime Jehoovat armastusest ja tänutundest lähtuvalt, siis võime oodata, et „ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Sobivad ohvrid on vajalikud ja Jehoovale meelt mööda, kuid kõige enam rõõmu valmistab talle meie täielik ja armastusest lähtuv sõnakuulelikkus (Õpetussõnad 3:1, 2).
Kuidas sa vastaksid?
• Miks võib öelda, et meil on midagi Jehoovale anda?
• Milliseid vigu tegi Saul?
• Mismoodi saad sa väljendada oma usku sellesse, et sõnakuulmine on parem kui ohver?
• Mis ajendab sind Jehoovale kuuletuma?
[Küsimused]
[Pilt lk 26]
Mida tunneb hooliv arst, kui patsient ei järgi tema soovitusi?
[Pilt lk 28]
Miks sattus kuningas Saul Jehoova ebasoosingusse?
[Pildid lk 30]
Kas sina kuuletud Jumala käskudele ka koduseinte vahel?