Esiletõstetud kohti Hesekieli raamatust — I
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Hesekieli raamatust – I
ON AASTA 613 e.m.a. Juudas tegutseb prohvet Jeremija, kes kuulutab kartmatult lähenevat Jeruusalemma hukku ning Juudamaa laastamist. Babüloonia kuningas Nebukadnetsar on viinud vangi juba palju juute, nende seas noore Taanieli koos kolme kaaslasega, kes teenivad nüüd Kaldea õukonnas. Suurem osa juudi pagendatuid on aga „kaldealaste maal Kebari jõe ääres” (Hesekiel 1:1–3). Jehoova ei jäta neid vangistatuid ilma sõnumitoojata. Ta paneb 30-aastase Hesekieli prohvetiks.
Hesekieli raamat valmib aastal 591 e.m.a ja käsitleb 22 aasta pikkust perioodi. Hesekiel on kirjutades väga täpne. Ta paneb hoolikalt kirja, mis aastal, kuus ja koguni päeval ta prohvetikuulutuse on saanud. Hesekieli sõnumi esimene osa keskendub Jeruusalemma langemisele ja hävingule. Teine osa sisaldab kohtusõnumeid ümbritsevatele rahvastele ja viimane osa puudutab Jehoova teenimise taastamist. Selles artiklis arutame mõningaid Hesekieli 1:1–24:27 tähtsamaid mõtteid, sealhulgas nägemusi, prohvetikuulutusi ja näitlikke stseene selle kohta, mis pidi Jeruusalemma tabama.
„MA OLEN SIND PANNUD VAHIMEHEKS”
Pärast aukartust sisendavat nägemust Jehoova troonist tehakse Hesekielile teatavaks tema ülesanne. „Ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole!” ütleb Jehoova talle. „Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema!” (Hesekiel 3:17.) Kuulutades ette Jeruusalemma piiramist ja selle tagajärgi, tuleb Hesekielil seda kahel korral näitlikult esitada. Hesekieli kaudu ütleb Jehoova Juudamaa kohta: „Vaata, ma toon teie kallale mõõga ja hävitan teie ohvrikünkad!” (Hesekiel 6:3). Maa elanikele sõnab ta: „Järg [õnnetus] tuleb sinu kätte” (Hesekiel 7:7).
Aastal 612 e.m.a viiakse Hesekiel nägemuses Jeruusalemma. Kui häbiväärseid asju ta näeb küll sündimas Jumala templis! Kui Jehoova saadab oma taevased hävitusjõud (keda kujutavad „kuus meest”), et ärataganejad saaksid tunda tema viha, pääsevad ainult need, kelle laubale on ’tehtud märk’ (Hesekiel 9:2–6). Kõigepealt tuleb linna peale pilduda „tuliseid süsi”, Jumala tulist hävingusõnumit (Hesekiel 10:2). Kuigi Jehoova paneb kurjade eluviisid „nende oma pea peale”, tõotab ta koguda kokku Iisraeli pillutatud rahva (Hesekiel 11:17–21).
Jumala vaim toob Hesekieli tagasi Kaldeasse. Hesekiel mängib ette kuningas Sidkija ja rahva põgenemise Jeruusalemmast. Valeprohvetid mõistetakse hukka. Ebajumalakummardajate vastu väljendatakse põlgust. Juudat võrreldakse väärtusetu viinapuuga. Tähendamissõna kotkast ja viinapuust näitab, kui rängad tagajärjed toob kaasa see, et Jeruusalemm otsib abi Egiptuselt. Tähendamissõna lõpeb tõotusega, et Jehoova istutab õrna võsu kõrgele mäele (Hesekiel 17:22). Juudas aga ei ole „valitsuskeppi” (Hesekiel 19:14).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:4–28 – Mida kujutab taevane sõjavanker? Sõjavanker kujutab Jehoova organisatsiooni taevast osa, kuhu kuuluvad ustavad vaimolendid. Jehoova püha vaim on selle jõuallikas. Vankril Sõitja, kes kujutab Jehoovat, on kirjeldamatult auline. Tema rahulikkust piltlikustab kena vikerkaar.
1:5–11 – Kes on need neli olendit? Hesekieli teisest vankri-nägemusest selgub, et need neli olendit on keerubid (Hesekiel 10:1–11; 11:22). Hilisemas kirjelduses nimetab ta härja nägu „keerubi näoks” (Hesekiel 10:14). See on väga sobilik, sest härg sümboliseerib jõudu ja tugevust, ning keerubid on võimsad vaimolendid.
2:6 – Miks nimetatakse Hesekieli korduvalt „inimesepojaks”? Jehoova pöördus niimoodi Hesekieli poole, et tuletada prohvetile meelde, et ta on vaid lihast ja verest inimene, rõhutades seega suurt kontrasti inimese kui sõnumitooja ja Jumala kui Sõnumiandja vahel. Niisamuti on evangeeliumides kutsutud umbes 80 korral Jeesus Kristust, mis näitab selgelt, et Jumala Poeg oli tulnud siia inimesena, mitte inimeseks kehastunud vaimolendina.
2:9–3:3 – Miks oli nutulaule ja halinaid täis rullraamat Hesekieli suus magus? Hesekielile tundus rullraamat magus tänu tema suhtumisele oma ülesandesse. Hesekielil oli hea meel teenida Jehoova prohvetina.
4:1–17 – Kas Hesekiel etendas kujundlikult lähenevat Jeruusalemma ümberpiiramist? See, et Hesekiel palus vahetada välja kütteaine ja et Jehoova tema soovi täitis, viitab sellele, et prohvet tõesti mängis selle stseeni läbi. Vasaku külje peal tuli lamada kümnest suguharust koosneva kuningriigi 390 süüaasta pärast alates kuningriigi algusest aastal 997 e.m.a kuni Jeruusalemma hävinguni aastal 607 e.m.a. Parema külje peal tuli lamada Juuda 40 aastat väldanud patusüü pärast, mis algas Jeremija määramisega prohvetiks aastal 647 e.m.a ja lõppes aastal 607 e.m.a. Kogu 430 päeva pikkuse ajaperioodi vältel oli Hesekielil toitu ja vett kasinalt, mis osutas prohvetlikult sellele, et Jeruusalemma piiramise ajal on nälg.
5:1–3 – Mida tähendas see, et Hesekiel pidi tuulde (P 1968) puistatavatest karvadest võtma vähesel määral karvu ja siduma need oma hõlmadesse? See pidi näitama, et pärast 70-aastast mahajäetusperioodi pöördub jääk tagasi Juudasse ja hakkab jälle Jehoovat õigel viisil teenima (Hesekiel 11:17–20).
17:1–24 – Kes on kaks suurt kotkast, kuidas katkutakse ära seedri võsud ja kes on „kõige õrnem”, keda Jehoova istutab? Kaks kotkast kujutavad Babüloonia ja Egiptuse valitsejaid. Esimene kotkas tuleb seedri latva ehk Taaveti kuninglikust soost valitseja juurde. Kotkas katkub ära võsude tipu, asendades Juuda kuninga Joojakini Sidkijaga. Kuigi Sidkija on andnud truudusevande, otsib ta abi teiselt kotkalt, Egiptuse valitsejalt, aga sellest pole kasu. Teda ootab vangistus ja surm Babülonis. Samuti katkub Jehoova ära „kõige õrnema”, Messias-Kuninga. Ta istutatakse „kõrgele ja järsule mäele”, taevasele Siioni mäele, kus ta saab „toredaks seedriks”, tõeliseks õnnistuseallikaks maailmale (Ilmutuse 14:1).
Õpetus meile:
2:6–8; 3:8, 9, 18–21. Me ei tohiks õelaid karta ega hoiduda rääkimast Jumala sõnumit, sealhulgas ka hoiatussõnumit õelaile. Kui seisame silmitsi ükskõiksuse või vastupanuga, peame olema tugevad kui teemant. Ent tuleks hoolikalt jälgida, et me ei muutuks kalgiks, tundetuks ega halastamatuks. Jeesus tundis kaasa inimestele, kellele ta kuulutas, ja meiegi peaksime inimestele kuulutama kaastundest ajendatuna (Matteuse 9:36).
3:15. Kui Hesekiel oli saanud ülesande, elas ta Tel-Abibis ning oli seal „vaikides ... seitse päeva” (P 1997), seedides sõnumit, mida tal tuli kuulutada. Kas ei peaks meiegi võtma aega hoolikaks uurimiseks ja mõtisklemiseks, et mõista sügavaid vaimseid tõdesid?
4:1–5:4. Kahe prohvetliku pildi etendamine nõudis Hesekielilt alandlikkust ja julgust. Niisamuti tuleks meil olla alandlikud ja julged, et täita Jumalalt saadud ülesannet, olgu see milline tahes.
7:4, 9; 8:18; 9:5, 10. Meil pole vaja kurvastada nende pärast, kellele saab osaks Jumala hukkamõist, ega tunda neile kaasa.
7:19. Kui Jehoova viib täide oma kohtuotsuse selle maailma üle, kaotab raha igasuguse väärtuse.
8:5–18. Ärataganemine on vaimselt hukutav. „Suuga hävitab jumalatu [„ärataganeja”, UM] oma ligimese” (Õpetussõnad 11:9). Meil oleks tark isegi mitte mõelda ärataganejate kuulamisele.
9:3–6. „Suures viletsuses” ellujäämiseks on oluline saada märk – tõend selle kohta, et me oleme pühendunud ja ristitud jumalateenijad ning et meil on kristlik isiksus (Matteuse 24:21). Võitud kristlased, keda kujutab kirjutustarvetega mees, juhatavad märgistustööd: Kuningriigi kuulutamist ja inimeste jüngriteks tegemist. Kui tahame, et meie märk säiliks, tuleb meil neid innukalt selles töös aidata.
12:26–28. Hesekiel pidi ka neile, kes tema sõnumit halvustasid, ütlema: „Ei viibi enam ükski ... [Jehoova] sõna!” Meil tuleks teha kõik, mis meie võimuses, et aidata inimestel loota Jehoova peale, enne kui ta toob lõpu sellele maailmale.
14:12–23. Meie ise vastutame pääste saamise eest. Keegi ei saa seda meie eest teha (Roomlastele 14:12).
18:1–29. Igaüks vastutab oma tegude tagajärgede eest.
„VAREMEIKS, VAREMEIKS, VAREMEIKS TEEN MA SELLE!”
Seitsmendal pagenduseaastal, aastal 611 e.m.a, tulevad Iisraeli vanemad Hesekieli juurde „Jehoovalt nõu küsima”. Nad kuulevad Iisraeli vastuhakkamise pikka ajalugu ja hoiatust, et Jehoova ’tõmbab oma mõõga’ välja nende vastu (Hesekiel 20:1; 21:8). Jehoova suunab oma sõnad Iisraeli juhile (Sidkijale), öeldes: „Heida ära peakate, võta ära kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse! Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle kohta [Jeesus Kristus], ja mina annan selle temale!” (Hesekiel 21:31, 32).
Jeruusalemma süü tehakse teatavaks. Ohola (Iisraeli) ja Oholiba (Juuda) süü paljastatakse. Ohola on juba antud tema „armastajate kätte, Assuri poegade kätte” (Hesekiel 23:9). Oholiba laastamine on juba silmapiiril. Aastal 609 e.m.a algab Jeruusalemma piiramine, mis kestab 18 kuud. Kui linn viimaks langeb, on juudid liiga löödud, et leinata. Hesekiel ei tohi pagendatutele rääkida Jumala sõnumit enne, kui saab „põgenikult” teate linna hävingust (Hesekiel 24:26, 27).
Vastused piiblilistele küsimustele:
21:8 – Mis on „mõõk”, mille Jehoova tupest tõmbab? „Mõõk”, millega Jehoova viib täide oma kohtuotsuse Jeruusalemma ja Juuda üle, on Babüloonia kuningas Nebukadnetsar ja tema sõjavägi. Samuti võib see hõlmata ka vägevatest vaimolenditest koosnevat Jumala organisatsiooni taevast osa.
24:6–14 – Mida kujutab rooste poti küljes? Ümberpiiratud Jeruusalemma võrreldakse potiga. Rooste kujutab linna moraalset roojasust – ebapuhtust, häbitut käitumist ja temal lasuvat veresüüd. Linna ebapuhtus on nii suur, et isegi tühja poti kuumutamine süte peal ei eemalda roostet.
Õpetus meile:
20:1; 21:5. Iisraeli vanemate vastusest selgub, et nad kahtlesid Hesekieli sõnades. Ärgem kunagi hakakem suhtuma kahtlevalt Jumala hoiatustesse.
21:23–27. Nebukadnetsar heitis küll liisku, aga Jehoova hoolitses selle eest, et see paganarahvast pärit valitseja läheks Jeruusalemma alla. See näitab, et isegi deemonid ei saa peatada Jehoova hävitusjõude viimast täide tema eesmärki.
22:6–16. Jehoova ei salli laimamist, häbitut käitumist, võimu kuritarvitamist ja altkäemaksu võtmist. Meil tuleks otsusekindlalt neist väärtegudest hoiduda.
23:5–49. Poliitiliste liitude sõlmimine viis selleni, et Iisrael ja Juuda võtsid omaks oma liitlaste ebajumalakummardamise. Hoidugem sõlmimast ilmalikega sidemeid, mis võivad hävitada meie usu (Jakoobuse 4:4).
Elav ja vägev sõnum
Kui õpetlikud on küll esimesed 24 peatükki Hesekieli raamatust Piiblis! Neis esile tulevad põhimõtted näitavad, mis toob kaasa Jumala ebasoosingu, kuidas me võime kogeda tema halastust ja miks me peaksime hoiatama õelaid. Prohvetlik ettekuulutus Jeruusalemma hävingu kohta toob selgelt välja, et Jehoova on Jumal, kes annab oma rahvale teada uusi sündmusi, enne kui need hakkavad arenema (Jesaja 42:9).
Ennustused, mis on kirjas Hesekieli 17:22–24 ja 21:31, 32, viitasid Messia Kuningriigi rajamisele taevas. Tänu sellele valitsusele täidetakse juba varsti maa peal Jumala tahet (Matteuse 6:9, 10). Kui meil on tugev usk ja kindel veendumus, võime innuga oodata Kuningriigi õnnistusi. Jah, „Jumala sõna on elav ja vägev” (Heebrealastele 4:12).
[Pilt lk 12]
Mida kujutab taevane vanker?
[Pilt lk 14]
Innukas osalemine kuulutustöös aitab meil säilitada oma „märki”