Kas etnilisele sallimatusele on lahendust?

HISPAANIAS katkestab kohtunik jalgpallimatši. Miks? Pealtvaatajad on külvanud solvangutega üle Kamerunist pärit mängija, nii et see ähvardab väljakult lahkuda. Venemaal on saanud tavaliseks nähtuseks ägedad rünnakud aafriklaste, asiaatide ja ladinaameeriklaste vastu. Aastal 2004 kasvasid sealsed rassistlikud ründed 55 protsenti ning aastal 2005 oli seal sedalaadi intsidente 394. Suurbritannias arvas kolmandik asiaatidest ja mustanahalistest küsitletutest, et nende töölt vallandamise põhjuseks oli rassiline diskrimineerimine. Neis näidetes kajastub üleilmne suundumus.

Etnilist sallimatust esineb mitmes tõsidusastmes alates haavavatest või mõtlematutest märkustest kuni etnilise rühmituse täieliku hävitamise püüeteni riikliku poliitika alusel. * Mis on etnilise sallimatuse süvapõhjus? Kuidas me saame sellisest sallimatusest hoiduda? Kas on alust loota, et saabub päev, mil kõik inimhõimud elavad rahumeeles koos? Piibel pakub sellekohast huviäratavat teemakäsitlust.

Rõhumine ja vihavaen

„Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale,” ütleb Piibel (1. Moosese 8:21). Seega valmistab teiste rõhumine mõnele naudingut. Lisaks tõdeb Piibel: „Vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim” (Koguja 4:1).

Samuti näitab Piibel, et etnilisel vihavaenul on pikk ajalugu. Näiteks 18. sajandil e.m.a kutsus Egiptuse vaarao heebrealase Jaakobi ja tema suure suguvõsa Egiptusesse elama. Ent hiljem arvas üks teine vaarao, et see suur immigrantide rühm kujutab endast ohtu. Piibliloos räägitakse, mis seejärel juhtus: „[Vaarao] ütles oma rahvale: „Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad! Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda!” ... Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga” (2. Moosese 1:9–11). Egiptlased andsid välja koguni korralduse, et kõik Jaakobi järglaste vastsündinud poisid tuleb tappa (2. Moosese 1:15, 16).

Mis on algpõhjus?

Maailma usundid on haruharva seisnud vastu etnilisele sallimatusele. Kuigi on tõsi, et rõhumisele on seisnud heroiliselt vastu mõningad üksikisikud, on uskkond tervikuna olnud küllaltki sageli rõhujate poolel. Nõnda oli see ka Ameerika Ühendriikides, kus mustanahaliste ikestamiseks võeti appi seadused ja lintšimine ning kus segaabielusid keelustav seadus kehtis kuni aastani 1967. Samasugune olukord oli ka Lõuna-Aafrika Vabariigis apartheidi ajal, mil rahva vähemus kaitses oma juhtpositsiooni seadustega, mis muu hulgas keelustasid rassidevahelised abielud. Mõlemal puhul olid osa sallimatust propageerivasse etnilisse rühmitusse kuulujaid sügavalt usklikud.

Kuid Piibel toob välja etnilise sallimatuse sügavama põhjuse, selgitades, miks mõningad rahvusrühmad teisi rõhuvad: „Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus. Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta  on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud” (1. Johannese 4:8, 20). See tõdemus osutab etnilise sallimatuse süvapõhjusele. Inimesed – väitku nad endid olevat usklikud või mitte – on sallimatud seepärast, et nad Jumalat ei tunne ega armasta.

Jumala tundmine – etnilise kooskõla alus

Mil kombel soodustab Jumala tundmine ja armastamine etnilist kooskõla? Mis on see Jumala Sõna jagatav tarkus, mis ei lase inimestel teha paha neile, kes tunduvad olevat teistsugused? Piibel näitab, et Jehoova on kõigi inimeste Isa, öeldes: „Meil [on] ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad” (1. Korintlastele 8:6). Lisaks mainib Piibel: „Ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna” (Apostlite teod 17:26). Nõnda siis on kõik inimesed tegelikult vennad.

Kõik etnilised rühmitused võivad tunda uhkust, et nad on saanud elu Jumalalt, ent kõik nad võivad tunda oma põlvnemise pärast ka kahetsust. Piiblikirjutaja Paulus täheldab, et „ühe inimese kaudu patt tuli maailma”. Niisiis, „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23; 5:12). Jehoova on mitmekesisuse Jumal – pole olemas kaht täpselt ühesugust loodut. Tema pole andnud mitte ühelegi rahvusrühmale alust tunda üleolekut. Laialtlevinud arvamus, et ühtede etnos on parem kui teiste oma, läheb vastuollu Pühakirja faktidega. Tarkus, mida me saame Jumalalt, edendab etnilist kooskõla.

Jumal hoolib kõigist rahvastest

On avaldatud arvamust, kas mitte ei propageerinud Jumal etnilist eelarvamuslikkust, kui ta soosis iisraellasi ja käskis neil hoida end teistest rahvastest eraldi (2. Moosese 34:12). Oli aeg, mil Jumal valis Iisraeli endale eriliseks omandrahvaks nende esiisa Aabrahami silmapaistva usu põhjal. Jumal ise oli muistse Iisraeli valitsejaks, otsustades, kes on nende juhid, ja andes neile käsuseaduse. Ajal, mil iisraellased sellele korraldusele allusid, võisid teised rahvad näha, mida toob kaasa Jumala valitsus erinevalt mujal kehtivatest inimvalitsustest. Lisaks õpetas Jehoova tolleaegsele Iisraelile, et selleks, et taastuksid inimsoo head suhted Jumalaga, tuleb tuua ohver. Seega tulid Jehoova suhted iisraellastega kasuks kõigile rahvastele. See on kooskõlas sellega, mida ta lausus Aabrahamile:  „Sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!” (1. Moosese 22:18).

Peale selle oli juutidel eesõigus kuulda Jumala pühasid ettekuulutusi ning olla rahvaks, kelle keskelt sündis Messias. Ent ka sellest pidid kõik rahvad kasu saama. Juutidele antud Heebrea Kirjades on südantsoojendav kirjeldus ajast, mil kõigile etnilistele rühmitustele saavad osaks suured õnnistused: „Paljud paganad lähevad ning ütlevad: „Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu” ... rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid” (Miika 4:2–4).

Olgugi et Jeesus Kristus ise tegi kuulutustööd juutide seas, ütles ta ka järgmist: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” (Matteuse 24:14). See hea sõnum ei jää mitte ühelgi rahval kuulmata. Niisiis annab Jehoova täiuslikku eeskuju võrdses suhtumises kõigisse etnilistesse rühmitustesse. „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35).

Samuti näitavad muistsele Iisraeli rahvale antud Jumala seadused, et ta hoolib kõigist rahvastest. Pangem tähele, et käsuseadus nõudis enamat kui vaid sallivat suhtumist sellel maal elavatesse mitteiisraellastesse: „Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal” (3. Moosese 19:34, meie kursiiv). Paljud Jumala käsud õpetasid iisraellastele lahkust sisserändajate vastu. Kui siis Jeesuse esiisa Boas nägi vaest võõramaa naist viljapäid noppimas, tegutses ta kooskõlas sellega, mida Jumal talle oli õpetanud, ning hoolitses selle eest, et tema viljakoristajad jätaksid naisele külluslikult vilja koguda (Rutt 2:1, 10, 16).

Jeesus õpetab lahkust

Jeesuses avaldus Jumala tundmine enam kui kelleski teises. Ta näitas oma järelkäijatele, kuidas olla lahke inimeste vastu, kes on teistsugused. Kord algatas ta keskustelu Samaaria naisega. Naine oli üllatunud, sest samaarlased olid rahvusrühm, keda paljud juudid põlgasid. Vestluse käigus aitas Jeesus lahkelt naist, et see hakkaks mõistma, kuidas saada igavest elu (Johannese 4:7–14).

Jeesus õpetas meile ka tähendamissõna abil halastajast samaarlasest, kuidas tuleks kohelda teise etnilisse rühmitusse kuulujaid. See samaarlane sattus juhuslikult peale tõsiselt haavatud juudile, keda olid rünnanud röövlid. Küllap oleks samaarlane võinud arutleda: „Miks ma peaksin juuti abistama? Juudid põlgavad ju minu rahvast.” Kuid  Jeesus näitas, et see samaarlane suhtus võõrastesse teisiti. Olgugi et teised teelised olid haavatud mehest mööda kõndinud, läks samaarlase „meel haledaks” ning ta hoolitses selle eest, et mees saaks tõhusat abi. Selle tähendamissõna võttis Jeesus kokku mõttega, et igaüks, kes taotleb Jumala heakskiitu, peaks tegema nõndasamuti (Luuka 10:30–37).

Apostel Paulus õpetas neid, kelle sooviks on olla Jumalale meelepärane, muutma oma isiksust ja jäljendama teisi inimesi koheldes Jumalat. Paulus kirjutas: „Te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi, kus ei ole kreeklast ega juuti, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, ei harimatut ega sküüti ... Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Koloslastele 3:9–14).

Kas Jumala tundmine muudab inimesi?

Kas Jehoova Jumala tundmine tõepoolest muudab seda, kuidas inimesed kohtlevad teistesse rahvusrühmadesse kuulujaid? Tutvugem ühe Kanadas elava aasia immigrandi looga. Kogetud diskrimineerimine valmistas sellele naisele pettumust. Ta kohtus Jehoova tunnistajatega, kes hakkasid koos temaga Piiblit uurima. Hilisemas tänukirjas ütleb ta: „Te olite äärmiselt kenad ja lahked valged inimesed. Kui tajusin, et te olete tõesti teistsugused kui teised valged, hakkas mind huvitama, miks. Mõtlesin sellele korduvalt ja tulin järeldusele, et te oletegi Jumala tunnistajad. Piiblis peab tõesti midagi väärtuslikku olema. Nägin teie koosolekutel valge, musta, pruuni ja kollase nahavärvusega inimesi, kelle kõigi süda oli sama värvi – kirgas –, sest nad olid vennad ja õed. Nüüd ma tean, miks nad sellised olid – põhjuseks on teie Jumal.”

Jumala Sõnas ennustatakse aega, mil „maa on täis Jehoova tundmist” (Jesaja 11:9). Juba praegu täitub Piibli prohvetiennustus selle kohta, kuidas õige jumalakummardamine ühendab miljonitesse ulatuvat suurt hulka rahvast „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilmutuse 7:9). Nad igatsevad näha seda, kuidas üleilmses ühiskonnas asendab vihkamist peagi armastus, misläbi täitub Aabrahamile avaldatud Jehoova eesmärk ’õnnistada kõiki suguvõsasid maa peal’ (Apostlite teod 3:25).

[Allmärkus]

[Pilt lk 4, 5]

Jumala käsuseadus õpetas iisraellasi armastama võõrast oma maal

[Pilt lk 5]

Mida õpetab meile tähendamissõna halastajast samaarlasest?

[Pildid lk 6]

Jumal pole andnud mitte ühelegi etnilisele rühmitusele alust tunda teiste suhtes üleolekut