Võitkem kuri ära heaga
Võitkem kuri ära heaga
„Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!” (ROOMLASTELE 12:21)
1. Miks me võime olla kindlad, et me võime kurja üle võitu saada?
KAS on võimalik seista kindlalt vastu neile, kes osutavad õigele jumalakummardamisele ägedat vastupanu? Kas on võimalik saada võitu jõududest, mis püüavad meid sellesse jumalatusse maailma tagasi tõmmata? Vastus mõlemale küsimusele on jah! Miks me nõnda ütleme? Selleks annavad alust apostel Pauluse sõnad kirjas roomlastele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!” (Roomlastele 12:21). Kui me loodame Jehoovale ning oleme kindlalt otsustanud mitte lasta maailmal meie üle võitu saada, ei saa selle kurjus meid vallutada. Lisaks osutab väljend „võida sina kuri ära” sellele, et me saame kurja ära võita, kui me selle vastu pidevalt vaimset võitlust peame. See kuri maailm ja selle õel valitseja Kurat-Saatan saavad võitu vaid nende üle, kes kaotavad valvsuse ja lakkavad võitlemast (1. Johannese 5:19).
2. Miks me asume uurima mõningaid seiku Nehemja elust?
2 Umbes 500 aastat enne Pauluse elupäevi tõendas üks Jeruusalemma jumalateenija, kui paikapidavad on Pauluse sõnad kurja vastu võitlemise kohta. See jumalamees nimega Nehemja sai hakkama nii jumalatute inimeste vastupanuga kui ka sellega, et võitis kurja ära heaga. Millistesse rasketesse olukordadesse ta sattus? Mis tõi talle edu? Kuidas me saame temast eeskuju võtta? Selleks, et saada neile küsimustele vastused, uurigem mõningaid seiku Nehemja elust. *
3. Milline oli Nehemja elukeskkond ja millise vägitükiga ta sai hakkama?
3 Nehemja teenis Pärsia kuninga Artaxerxese õukonnas. Olgugi et Nehemja elas uskmatute seas, ei saanud ta tolleaegse maailma sarnaseks (Roomlastele 12:2). Kui Juuda oli hädas, otsustas ta tuua ohvriks oma mugava elustiili, võttis ette vaevalise reisi Jeruusalemma ning asus linnamüüri taastamise hiigelsuure töö kallale (Roomlastele 12:1). Ehkki Nehemja oli Jeruusalemma valitseja, rügas ta iga päev külg külje kõrval oma kaasiisraellastega „koidu puhtest kuni tähtede ilmumiseni”. Tulemuseks oli see, et müür sai valmis kõigest kahe kuuga! (Nehemja 4:15; 6:15.) Tegemist oli hämmastava vägitükiga, sest ehitustöö ajal kohtasid iisraellased mitmes vormis vastupanu. Kes olid Nehemja vastased ja mis oli nende eesmärk?
4. Mis oli Nehemja vastaste eesmärk?
4 Peamised vastased olid Sanballat, Toobija ja Gesem – Juuda lähistel elanud mõjukad mehed. Kuna nad olid Jumala rahva vaenlased, „pahandas see neid väga, et [Nehemja] oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele” (Nehemja 2:10, 19). Nehemja vaenlased olid võtnud nõuks tema ehitusplaanid nurjata ning ei kohkunud tagasi ka õelatest salasepitsustest. Kas Nehemja lasi „kurjal võitu saada enese üle”?
„Ta vihastus ja oli väga pahane”
5., 6. a) Kuidas Nehemja vaenlased ehitustööle reageerisid? b) Miks ei lasknud Nehemja end vastastest heidutada?
5 Julgelt kutsus Nehemja oma rahvast üles: „Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür.” Rahvas vastas: „Ehitagem!” Nehemja kirjutab: „Nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks”, ent vastased „pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: „Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?”” Nehemjat nende pilked ja valesüüdistused ei heidutanud. Ta ütles vastastele: „Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame!” (Nehemja 2:17–20). Otsusekindlalt jätkas Nehemja „seda head tööd”.
6 Sanballat, üks vastastest, „vihastus ja oli väga pahane” ning külvas iisraellased üle sõnarahega. „Mida need väetid juudid teevad?” mõnitas ta. „Kas nad tahavad põlenud kivid rusuhunnikust teha kõlbavaks?” Toobijagi lõi pilkamises kaasa: „Peaks rebane minema nende kivimüüri peale, ta kisuks selle maha!” (Nehemja 3:33–35). Kuidas Nehemja sellele reageeris?
7. Kuidas reageeris Nehemja vastaste süüdistustele?
7 Nehemja lihtsalt ignoreeris mõnitamist. Ta pidas kinni Jumala käsust ega mõelnudki samaga vastata (3. Moosese 19:18). Selle asemel jättis ta asja Jehoova hooleks ja palvetas: „Kuule, meie Jumal, kuidas meid põlastatakse! Pööra nende teotus nende endi pähe” (Nehemja 3:36). Nehemja lootis Jehoova tõotusele: „Minu käes on kättemaks ja tasumine” (5. Moosese 32:35). Nehemja ja ta rahvas ehitas müüri edasi ega lasknud end häirida. „Kogu müür sai valmis pooles kõrguses. Ja rahvas oli südamega töö juures” (Nehemja 3:38). Õige jumalakummardamise vaenlastel ei õnnestunud ehitustööd peatada! Kuidas meie saame Nehemjat jäljendada?
8. a) Kuidas me saame jäljendada Nehemjat, kui vastased meile valesüüdistusi esitavad? b) Räägi isiklikult läbi elatud või teistelt kuuldud juhtumist, mis näitab, kui tark on hoiduda samaga vastamast.
8 Tänapäeval võivad vastased koolis, tööl ja ka kodus meid pilgata ning süüdistada. Ent üldjuhul on kõige etem reageerida sellistele valesüüdistustele, toetudes Pühakirja põhimõttele: „On ... aeg vaikida” (Koguja 3:1, 7). Niisiis, nagu Nehemja, hoidume ka meie teravate sõnadega vastamast (Roomlastele 12:17). Me pöördume palves Jumala poole, toetudes tema kinnitusele: „Mina tasun kätte!” (Roomlastele 12:19; 1. Peetruse 2:19, 20). Nõnda talitades ei luba me end vaenlastel juhtida kõrvale tööst, mis meil tänapäeval on teha: kuulutada Jumala Kuningriigi head sõnumit ja teha inimesi jüngriteks (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Iga kord, kui me osaleme kuulutustöös ega lase end vastupanust heidutada, ilmutame samasugust ustavuse vaimu, nagu oli Nehemjal.
’Me tapame nad’
9. Millise ägeda vastasseisu algatasid Nehemja vaenlased ja kuidas Nehemja sellele reageeris?
9 Kui Nehemja päevade õige jumalakummardamise vastased kuulsid, et „Jeruusalemma müüride parandus edenes”, haarasid nad mõõgad, et tulla „Jeruusalemma vastu sõdima”. Juudid näisid olevat sattunud täbarasse olukorda. Põhjast ähvardasid neid samaarlased, idast ammonlased, lõunast araablased ja läänest asdodlased. Jeruusalemm oli ümber piiratud, ehitajad lõksu jäänud. Mida pidid nad tegema? „Me palusime oma Jumalat,” ütleb Nehemja. Vaenlased ähvardasid: „[Me] tapame nad ning lõpetame töö!” Vastuseks sellele tegi Nehemja ehitajatele ülesandeks kaitsta linna „mõõkade, piikide ja ambudega”. On tõsi, et inimlikust seisukohast polnud sel juutide salgakesel mingit väljavaadet ülekaalukatest vaenujõududest jagu saada, ent Nehemja kutsus neid üles: „Ärge kartke ... Mõelge suurele ja kardetavale Issandale” (Nehemja 4:1–3, 5, 7, 8).
10. a) Milline ootamatu sündmuste pööre leidis aset seoses Nehemja vaenlastega? b) Millised abinõud võttis Nehemja tarvitusele?
10 Nüüd aga saabus sündmustesse ootamatu pööre. Vaenlased loobusid ründamast. Miks? Sest et „Jumal nende nõu oli tühistanud”, kirjutab Nehemja. Siiski mõistis Nehemja, et vaenlastelt tulev oht pole kadunud. Seetõttu tegi ta ehitajate töömeetodites ümberkorraldusi. Edaspidi tegid kõik ’ühe käega tööd ja hoidsid teisega viskoda’. Nehemja pani ametisse ka sarvepuhuja, kes pidi ehitajaid vaenlase rünnaku korral hoiatama. Kuid mis kõige tähtsam, Nehemja andis rahvale kindlust sõnadega „Meie Jumal sõdib meie eest!” (Nehemja 4:9–14). Saanud uut julgust ja valmistunud astuma relvastatud kallaletungile vastu, jätkasid ehitajad tööd. Mida me saame sellest loost õppida?
11. Mis võimaldab tõsikristlastel kurjale vastu seista maades, kus kuningriigitöö on keelustatud, ning kuidas nad võidavad kurja ära heaga?
11 Aeg-ajalt kohtavad tõsikristlased ägedat vastuseisu. Mõningates maades moodustavad õige jumalakummardamise õelad vastased ülekaaluka vaenujõu. Inimlikult võttes puudub meie usukaaslastel neis maades igasugune väljavaade eduks. Ometi on need tunnistajad kindlad, et ’Jumal sõdib nende eest’. Usu pärast tagakiusatud on tõepoolest kogenud ikka ja jälle, et Jehoova vastab nende palvetele ning teeb vägevate vaenlaste nõu tühjaks. Ka maades, kus kuningriigitöö on keelustatud, leiavad kristlased teid hea sõnumi kuulutamise jätkamiseks. Nii nagu Jeruusalemma ehitajad tegid oma töömeetodites ümberkorraldusi, teevad Jehoova tunnistajadki oma kuulutusmeetodites ümberkorraldusi, kui neid rünnatakse. Muidugi mõista ei kasuta nad sõnasõnalisi relvi (2. Korintlastele 10:4). Nende kuulutustegevust ei peata ka füüsilise vägivalla oht (1. Peetruse 4:16). Vastupidi, need vaprad vennad ja õed ’võidavad kurja ära heaga’.
„Tule, saame üksteisega kokku”
12., 13. a) Millise strateegia võtsid Nehemja vastased kasutusele? b) Miks lükkas Nehemja tagasi ettepaneku vastastega kokku saada?
12 Kui Nehemja vaenlased mõistsid, et nende otsesed rünnakud olid läbi kukkunud, võtsid nad appi kavalamad vastuseisumoodused. Nad üritasid rakendada kolme salaplaani. Mis need olid?
13 Esiteks püüdsid Nehemja vaenlased teda tüssata. Nad ütlesid talle: „Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!” Oono asus Jeruusalemma ja Samaaria vahel. Seega tegid vaenlased Nehemjale ettepaneku kohtuda poolel teel ja lahendada lahkmeelsused. Nehemja oleks võinud mõelda: „See tundub olevat mõistlik. Parem läbi rääkida kui tapelda.” Kuid Nehemja keeldus. Ta selgitas, miks: „Nad mõtlesid teha mulle kurja.” Ta nägi nende salasepitsuse läbi ega lasknud end petta. Neli korda ütles ta oma vastastele: „Ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juurde tulen.” Vaenlaste katsed panna Nehemja kompromissi tegema nurjusid. Tema pilk oli keskendunud ehitustööle (Nehemja 6:1–4).
14. Kuidas reageeris Nehemja valesüüdistustele?
14 Teiseks üritasid Nehemja vaenlased levitada valekuuldusi, süüdistades teda mässukavatsustes kuningas Artaxerxese vastu. Taas kord öeldi Nehemjale: „Peame üheskoos nõu!” Nehemja jällegi keeldus, sest ta nägi vaenlaste kavatsuse läbi. Nehemja selgitab: „Nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõeldes: „Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata!”” Ent seekord lükkas Nehemja vaenlaste süüdistuse ümber sõnadega: „Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa oled ise selle välja mõelnud!” Lisaks otsis Nehemja Jehoovalt tuge, paludes: ’Kinnita minu käsi!’ Ta lootis, et Jehoova abiga suudab ta nurjata selle õela salasepitsuse ning jätkata ehitustegevust (Nehemja 6:5–9).
15. Mida soovitas võltsprohvet ja miks Nehemja ei nõustunud tema soovitusega?
15 Kolmandaks kasutasid vaenlased reeturit – iisraellast Semajat –, et panna Nehemjat Jumala Seadust rikkuma. Semaja ütles Nehemjale: „Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma!” Semaja rääkis Nehemjale, et teda tahetakse mõrvata, kuid ta võib templisse peitudes oma elu päästa. Ent Nehemja ei olnud preester. End Jumala kotta peites oleks ta pattu teinud. Kas ta peaks oma elu päästa püüdes Jumala Seadust rikkuma? Nehemja kostis: „Kes minutaolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe!” Miks ei langenud Nehemja talle üles seatud lõksu? Sest ta teadis, et kuigi Semaja on samuti iisraellane, „Jumal ei olnud teda läkitanud”. Ei annaks ju õige prohvet talle eales nõu astuda üle Jumala Seadusest. Ka seekord ei lasknud Nehemja õelatel vastastel temast võitu saada. Peagi võis ta teatada: „Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga” (Nehemja 6:10–15; 4. Moosese 1:51; 18:7).
16. a) Kuidas me peaksime käituma valesõprade, valesüüdistajate ja valevendade suhtes? b) Kuidas sa näitad, et keeldud oma uskumuste suhtes kompromissi tegemast kodus, koolis, tööl?
16 Nagu Nehemja, võime ka meie kohata sõpra teesklevaid vaenlasi, valesüüdistajaid ning valevendi, kes tegutsevad meie vastastena. Mõni võib kutsuda meid üles kompromissi tegema. Meid võidakse üritada veenda, et kui me teeniksime Jehoovat veidi väiksema innuga, saaksime samal ajal ka ilmalike sihtide poole püüelda. Kuna aga Jumala Kuningriik on meie elus esikohal, me keeldume kompromissist (Matteuse 6:33; Luuka 9:57–62). Vastased levitavad meie kohta ka valesüüdistusi. Mõnel maal süüdistatakse meid riigi ohustamises, nii nagu Nehemjat süüdistati kuninga vastu mässamises. Mõningad süüdistused on kohtus edukalt kummutatud. Ent lahenegu iga konkreetne olukord kuidas tahes, me palvetame kindlas lootuses, et Jehoova juhib asju oma tahte kohaselt (Filiplastele 1:7). Vastupanu võivad avaldada ka need, kes teesklevad Jehoovat teenivat. Just nii, nagu kaasjuut üritas Nehemjat veenda elu päästmiseks Jumala Seadust rikkuma, võib ka endisest tunnistajast ärataganeja püüda meid mõjutada ühel või teisel moel kompromissi tegema. Kuid me peame seisma ärataganejatele vastu, sest me teame, et me ei päästa oma elu Jumala seadusi rikkudes, vaid hoopis neid täites! (1. Johannese 4:1.) Jah, Jehoova abiga suudame võita mis tahes vormis kurjuse.
Me kuulutame head sõnumit ka kurjaga silmitsi seistes
17., 18. a) Mida püüab Saatan koos oma käsilastega saavutada? b) Mida oled sina otsustanud teha ja miks?
17 Jumala Sõnas öeldakse Kristuse võitud vendade kohta: „Nemad on [Saatana] võitnud ... oma tunnistuse sõna tõttu” (Ilmutuse 12:11). Järelikult valitseb Saatana – kurjuse allika – võitmise ja kuningriigisõnumi kuulutamise vahel otsene seos. Seega pole midagi imestada, et Saatan ründab vastuseisu lõkkele puhudes järelejätmatult nii võitute jääki kui ka suurt rahvahulka (Ilmutuse 7:9; 12:17).
18 Nagu nägime, võib vastuseisu esineda sõnaliste rünnakute või füüsilise vägivallaga ähvardamise või ka varjatumate tegutsemisvormide kujul. Igal juhul on Saatanal alati üks ja sama siht – teha lõpp kuulutustööle. Ent tema püüded kukuvad haledalt läbi, sest Jumala rahvas on muistse aja Nehemja eeskujul võtnud kindlalt nõuks võita kuri ära heaga. Nad teevad seda, jätkates hea sõnumi kuulutamist, kuni Jehoova ütleb, et töö on tehtud (Markuse 13:10; Roomlastele 8:31; Filiplastele 1:27, 28).
[Allmärkus]
^ lõik 2 Nende sündmuste tagapõhja tutvustavad kirjakohad Nehemja 1:1–4; 2:1–6, 9–20; 3:33–4:17; 6:1–15.
Kas sa mäletad?
• Millist vastuseisu kohtasid jumalateenijad minevikus ning kohtavad kristlased tänapäeval?
• Mis oli Nehemja vaenlaste peamine siht ja mis on Jumala vaenlaste siht tänapäeval?
• Kuidas meie nüüdisajal saame võita kurja ära heaga?
[Küsimused]
[Kast/pilt lk 29]
Nehemja raamatust võime õppida
Jumalateenijad kohtavad
• naeruvääristamist
• ähvardusi
• pettust
Pettust rakendavad
• valesõbrad
• valesüüdistajad
• valevennad
Jumalateenijad võidavad kurja ära,
• täites vankumatult Jumala antud ülesannet
[Pilt lk 27]
Nehemja ja ta kaastöölised taastasid hoolimata ägedast vastupanust Jeruusalemma müüri
[Pilt lk 31]
Tõsikristlased kuulutavad kartmatult head sõnumit