Kas sa käid vaimus?
Kas sa käid vaimus?
„Käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid.” (GALAATLASTELE 5:16)
1. Kuidas on võimalik hajutada kartust, et võime teha pattu püha vaimu vastu?
KUIDAS hajutada kartust, et võime teha pattu Jehoova püha vaimu vastu? Paulus andis nõu: „Käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid” (Galaatlastele 5:16). Kui laseme Jumala vaimul end juhtida, ei luba me kõlbmatutel liha himudel enda üle võitu saada (Roomlastele 8:2–10).
2., 3. Kuidas mõjutab meie elu vaimus käimine?
2 Vaimus käimine aitab Jumalale kuuletuda, jäljendada tema omadusi teenistuses, koguduses, kodus ja mujal. Vaimu mõju on näha sellest, kuidas kohtleme oma abikaasat, lapsi, kaasusklikke ja teisi.
3 Jumala vaimus elamine aitab meil hoiduda patustamisest (1. Peetruse 4:1–6). Kui oleme selle vaimu mõju all, ei tee me kindlasti andestamatut pattu. Kuidas on aga vaimus käimine meile veel abiks?
Jää Jumala ja Kristuse ligi
4., 5. Kuidas mõjutab vaimus käimine seda, mida me usume seoses Jeesusega?
4 Tänu pühas vaimus käimisele on võimalik säilitada lähedasi suhteid Jumala ja tema Pojaga. Kirjutades vaimuannetest, ütles Paulus oma usukaaslastele Korintoses, kellest mõned olid varem ebajumalaid teeninud: „Ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: „Neetud on Jeesus!” Ja ükski ei või öelda: „Jeesus on Issand!” kui vaid Pühas Vaimus” (1. Korintlastele 12:1–3). Igasugune vaim, mis paneb inimest Jeesust needma, on Saatanast. Kristlastena, kes käime vaimus, oleme aga veendunud, et Jehoova äratas Jeesuse surnuist üles ja andis talle teistest loodolevustest kõrgema positsiooni (Filiplastele 2:5–11). Meil on usk Kristuse lunastusohvrisse ja me tunnustame, et Jumal on määranud Jeesuse meie Issandaks.
5 Mõned, kes end esimesel sajandil kristlasteks pidasid, eitasid seda, et Jeesus tuli maa peale lihaliku kehaga (2. Johannese 7–11). Sellise vale seisukoha omaksvõtt pani mõningaid lahti ütlema Jeesuse ehk Messia kohta käivatest õigetest õpetustest (Markuse 1:9–11; Johannese 1:1, 14). Vaimus käimine hoiab meid langemast niisugusesse ärataganemisse. Ainult vaimselt valvsana püsides võime alati Jehoova armu kogeda ning käia tões edasi (3. Johannese 3, 4). Hoidugem siis otsusekindlalt igasugusest ärataganemisest, et säilitada oma taevase Isaga häid suhteid.
6. Milliseid omadusi aitab Jumala vaim arendada neis, kes käivad vaimus?
6 Paulus liigitas niisuguse ebajumalakummardamise ja lahkõpetused selliste liha tegude hulka nagu hoorus ja kõlvatus (P 1997). Kuid ta selgitas: „Kes on Kristuse Jeesuse päralt, need on oma liha risti löönud ühes tema ihalduste ja himudega. Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus” (Galaatlastele 5:19–21, 24, 25). Milliseid omadusi aitab Jumala vaim arendada neis, kes elavad ja käivad vaimus? „Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine,” kirjutas Paulus (Galaatlastele 5:22, 23, UM). Vaadelgem nüüd lähemalt, mida kujutavad endast need vaimu vilja tahud.
Armastagem üksteist
7. Mis on armastus ning millised on mõned selle tunnusjooned?
7 Üks vaimu vilja tahk on armastus. Kui armastame kedagi, oleme temasse kiindunud, tunneme tema vastu siirast huvi ja oleme temaga lähedased. Pühakiri ütleb, et „Jumal on armastus”, sest ta on armastuse kehastus. Jumala ja tema Poja suurt armastust inimkonna vastu tõendab Jeesus Kristuse lunastusohver (1. Johannese 4:8; Johannese 3:16; 15:13; Roomlastele 5:8). Jeesuse järelkäijatena tuntakse meid armastusest, mis meil on isekeskis (Johannese 13:34, 35). Meile on tegelikult antud lausa käsk üksteist armastada (1. Johannese 3:23). Ja Paulus kirjutas, et armastus on pikameelne ja täis heldust. See ei ole kade ega hoople, ei käitu näotult ega otsi omakasu. Armastus ei ärritu ega pea meeles paha. See rõõmustab tõe, mitte ülekohtu üle. Armastus talub, usub ja loodab kõike. Ja mis veel, see ei lõpe kunagi (1. Korintlastele 13:4–8).
8. Miks peaksime armastama neid, kes teenivad Jehoovat?
8 Kui laseme Jumala vaimul end mõjutada, nii et meis kasvaks armastus, on seda omadust näha nii meie suhetest Jumala kui ka inimestega (Matteuse 22:37–39). „Kes venda ei armasta, see jääb surmasse. Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 3:14, 15). Inimesetapja leidis Iisraeli pelgulinnas varju üksnes sel juhul, kui ta polnud tapetut vihanud (5. Moosese 19:4, 11–13). Lastes end pühal vaimul juhtida, armastame Jumalat, usukaaslasi ja ka teisi inimesi.
„Rõõm Jehoovast on teile kindlaks linnaks”
9., 10. Mis on rõõm ja mille üle on meil põhjust rõõmsad olla?
9 Rõõm on õnneseisund. Jehoova on õnnelik Jumal (1. Timoteosele 1:11; Laul 104:31). Jeesus tunneb rõõmu oma Isa tahte täitmisest (Laul 40:9; Heebrealastele 10:7–9). Ja rõõm Jehoovast on meile kindlaks linnaks (Nehemja 8:10).
10 Jumalik rõõm aitab meil tunda Jehoova tahte täitmisest sügavat rahulolu isegi raskel ja kurval ajal ning siis, kui meid taga kiusatakse. Millist rõõmu toob küll meile see, et tunneme Jumalat! (Õpetussõnad 2:1–5.) Selline rõõm põhineb õigetel teadmistel Jumalast ning usul temasse ja Jeesuse lunastusohvrisse (1. Johannese 2:1, 2). Ka see, et kuulume ainsa tõelise rahvusvahelise vennaskonna hulka, teeb meid rõõmsaks (Sefanja 3:9; Haggai 2:7). Samuti rõõmustab meid Kuningriigi lootus ja au kuulutada head sõnumit (Matteuse 6:9, 10; 24:14). Rõõmu toob ka teadmine, et meid ootab ees igavene elu (Johannese 17:3). Kuna meil on niisugune imeline lootus, on tõepoolest põhjust rõõmsad olla (5. Moosese 16:15).
Olgem rahu- ja pikameelsed
11., 12. a) Kuidas sa defineeriksid rahu? b) Millist mõju avaldab meile Jumala rahu?
11 Rahu, mis on veel üks vaimu vilja tahk, on rahutuse ja ärevuse vastand. Meie taevane Isa on rahu Jumal ning meile on kinnitatud: „Jehoova õnnistab oma rahvast rahuga” (Laul 29:11; 1. Korintlastele 14:33). Jeesus ütles oma jüngritele: „Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile” (Johannese 14:27). Kuidas aitab rahu Jeesuse järelkäijaid?
12 Rahu, mis Jeesus oma jüngritele jättis, vaigistas nende südant ning hajutas kartusi. Eriti suurt rahu tundsid nad siis, kui nende peale valati välja püha vaim (Johannese 14:26). Ka meie võime tänu Jumala vaimule ja palvetele tunda võrreldamatut Jumala rahu, mis vaigistab meie südant (Filiplastele 4:6, 7). Peale selle aitab Jehoova vaim meil olla rahumeelsed nii oma usukaaslaste kui ka teiste inimestega (Roomlastele 12:18; 1. Tessalooniklastele 5:13).
13., 14. Mis on pikameelsus ja miks peaksime olema pikameelsed?
13 Rahuga on seotud pikameelsus, sest see aitab kannatlikult taluda provokatsiooni või ebaõiglust ning loota, et olukord paraneb. Jumal on pikameelne (Roomlastele 9:22–24). Ka Jeesus on pikameelne. Me võime Jeesuse eeskujust õppida, sest Paulus kirjutas: „Sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks temasse igaveseks eluks” (1. Timoteosele 1:16).
14 Pikameelsus aitab meil taluda ka seda, kui teised ütlevad või teevad midagi lahkusetut ja mõtlematut. Paulus õhutas kaaskristlasi: „Olge pika meelega kõikide vastu” (1. Tessalooniklastele 5:14). Kuna me kõik oleme ebatäiuslikud ja teeme vigu, tahame kindlasti, et teised oleksid ka meiega kannatlikud ja pikameelsed, kui eksime nende vastu. Püüdkem siis rõõmuga pikameelsed olla (Koloslastele 1:9–12).
Olgem lahked ja head
15. Mis on lahkus ja kes on seda omadust ilmutanud?
15 Lahkus ilmneb sellest, kui tunneme teiste vastu huvi ning oleme sõbralikud ja abivalmid. Jehoova ja tema Poeg on lahked (Matteuse 5:45; 2. Korintlastele 10:1, UM). Lahkust oodatakse ka Jumala ja Kristuse teenijatelt (2. Timoteosele 2:24; Miika 6:8, UM). Isegi need inimesed, kes ei teeni Jumalat, võivad olla teiste vastu väga lahked (Apostlite teod 27:3; 28:2). Kindlasti võib siis Jumala vaim aidata ka meil lahked olla.
16. Millises olukorras tuleks lahke olla?
16 Lahke on võimalik olla ka siis, kui meil on põhjust kellegi valusate sõnade või mõtlematute tegude pärast vihastuda. „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle ja ärge andke maad kuradile! ... Olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud,” ütles Paulus (Efeslastele 4:26, 27, 32). Eriti tähtis on olla lahke nende vastu, kellel on elus katsumusi. Muidugi ei tähenda lahkus seda, et kogudusevanem ei anna Pühakirjal põhinevat nõu lihtsalt sellepärast, et ta ei taha riivata kellegi tundeid, kes on ilmselgelt lahkumas „headuse ja õiguse ja tõe” teelt (Efeslastele 5:9).
17., 18. Mis on headus ja millist rolli peaks see omadus mängima meie elus?
17 Headus on voorus, moraalne laitmatus. Jumal on hea absoluutses mõttes (Laul 25:8; Sakarja 9:17, UM). Jeesus on vooruslik ja moraalselt laitmatu. Ometi ei olnud ta nõus kandma tiitlit Hea, kui teda heaks õpetajaks kutsuti (Markuse 10:17, 18). Tõenäoliselt oli põhjuseks see, et ta pidas sellise tiitli vääriliseks üksnes Jumalat.
18 Kuna oleme pärinud ebatäiuse, ei suuda me alati head teha (Roomlastele 5:12). Meile on aga abiks see, kui palume, et Jumal „õpetaks meile headust” (Laul 119:66, UM). Paulus ütles usukaaslastele Roomas: „Mina isiklikult olen teie suhtes veendunud selles, et teie isegi olete täis headust, täidetud kõige teadmisega” (Roomlastele 15:14). Kristlik ülevaataja peab olema „headuse armastaja” (Tiitusele 1:7, 8). Kui laseme end Jumala vaimul juhtida, tuntakse meid headuse poolest ning Jehoova peab meeles head, mida teeme (Nehemja 5:19; 13:31).
„Silmakirjatsematu usk”
19. Defineeri usku kooskõlas tekstiga Heebrealastele 11:1.
19 Usk, mis on samuti osa vaimu viljast, „on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta [„nähtamatute asjade olemasolu tõestus”, UT 1989]” (Heebrealastele 11:1). Kui meil on niisugune usk, siis oleme kindlad, et kõik, mida Jehoova on tõotanud, on sama hästi kui täitunud. Nähtamatute asjade olemasolu tõestus on nii veenev, et usk ise öeldakse olevat see tõestus. Näiteks nii nagu loodu olemasolu veenab meid selles, et on olemas Looja. Just säärane ongi meie usk, kui käime vaimus.
20. Mis on „meid nii hõlpsasti takerdav patt” ning kuidas võime hoiduda nii sellest kui ka liha tegudest?
20 Usupuudus on aga „meid nii hõlpsasti takerdav patt” (Heebrealastele 12:1). Me peame toetuma Jumala vaimule, et hoiduda liha tegudest, materialismist ja valeõpetustest, mis võivad meie usu hävitada (Koloslastele 2:8; 1. Timoteosele 6:9, 10; 2. Timoteosele 4:3–5). Jumala vaim aitab meil kasvatada niisugust usku, mis oli ka enne Kristust elanud Jumala teenijatel ja teistel, kellest Piibel räägib (Heebrealastele 11:2–40). Meiegi „silmakirjatsematu usk” võib teiste usku kinnitada (1. Timoteosele 1:5; Heebrealastele 13:7).
Olgem tasased ja valitsegem end
21., 22. Mis on tasadus ja miks olla tasane?
21 Tasadus on loomuse ja selle väljenduste leebus. Ka Jumala üks omadusi on tasadus. Me teame seda, kuna Jeesus, kes oli loomult tasane, peegeldas täiuslikult Jehoova isiksust (Matteuse 11:28–30; Johannese 1:18; 5:19). Mida oodatakse siis meilt kui Jumala teenijatelt?
22 Meilt kui kristlastelt oodatakse, et osutaksime „kõike tasadust kõigi inimeste vastu” (Tiitusele 3:2). Tasane tuleb olla teenistuses. Neile, kes on vaimselt pädevad, antakse nõu parandada eksinud kristlasi tasase vaimuga (Galaatlastele 6:1). Kõik me saame omalt poolt „kõige alanduse ja tasadusega” midagi kristliku ühtsuse ja rahu heaks ära teha (Efeslastele 4:1–3). Tasane on võimalik olla siis, kui käime lakkamatult vaimus ja valitseme end.
23., 24. Mis on enesevalitsemine ja kuidas see meid aitab?
23 Enesevalitsus aitab meil kontrollida oma mõtteid, sõnu ja käitumist. Jehoova valitses enda üle, kui tal oli tegemist Jeruusalemma vallutanud babüloonlastega (Jesaja 42:14). Tema Poeg jättis meile eeskuju, valitsedes end kannatustes. Ja apostel Peetrus andis kaaskristlastele nõu „lisada oma ... teadmistele enesevalitsust” (UM) (1. Peetruse 2:21–23; 2. Peetruse 1:5–8).
24 Kristlikelt kogudusevanematelt oodatakse, et nad ennast valitseksid (Tiitusele 1:7; 1:8, UM). Tegelikult kõigil, keda juhib püha vaim, on võimalik end valitseda ja hoiduda seega ebamoraalsusest, labasest kõnest ning kõigest muust, mis Jehoovale ei meeldi. Kui laseme Jumala vaimul arendada endas enesevalitsemist, on seda näha meie kõnest ja käitumisest.
Käigem ikka vaimus
25., 26. Kuidas mõjutab vaimus käimine meie suhteid teistega ja meie tulevikku?
25 Kui käime vaimus, oleme innukad Kuningriigi kuulutajad (Apostlite teod 18:24–26). Sel juhul oleme teistele meeldivad kaaslased ning eriti tunnevad meie seltsist rõõmu need, kes teenivad pühendunult Jumalat. Lastes pühal vaimul end juhtida, saame ka teisi Jehoova teenijaid vaimselt toetada (Filiplastele 2:1–4). Kas pole see mitte kõigi kristlaste soov?
26 Praeguses maailmas, mida valitseb Saatan, pole kerge vaimus käia (1. Johannese 5:19). Siiski teevad seda miljonid inimesed. Kui loodame Jehoova peale kogu südamest, võime nautida elu praegu ning käia igavesti meie armastava Jumala õigetel teedel ja saada temalt püha vaimu (Laul 128:1; Õpetussõnad 3:5, 6).
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas mõjutab vaimus käimine meie suhteid Jumala ja tema Pojaga?
• Millistest omadustest koosneb vaimu vili?
• Millised on mõned võimalused, kuidas ilmutada vaimu vilja?
• Kuidas mõjutab vaimus käimine nii meie praegust elu kui ka tulevikku?
[Küsimused]
[Pilt lk 23]
Jehoova püha vaim aitab meil kaasusklikke armastada
[Pilt lk 24]
Olgem lahked nii oma sõnades kui ka tegudes