Pidagem Jehoova päeva oodates vastu!
Pidagem Jehoova päeva oodates vastu!
„Lisage oma usule ... vastupidavust.” (2. PEETRUSE 1:5, 6, UM)
1., 2. Mis on vastupidavus ja miks on kristlastel seda vaja?
JEHOOVA suur päev on väga lähedal (Joel 1:15; Sefanja 1:14). Kristlastena oleme otsustanud jääda Jumala ees laitmatuks ja ootame pikisilmi aega, mil Jehoova tõestab, et temal on õigus olla kõrgeim valitseja. Selle ajani tuleb meil aga oma usu pärast kogeda viha, süüdistusi ja tagakiusamist ning meid võidakse isegi tappa (Matteuse 5:10–12; 10:22; Ilmutuse 2:10). Kõik see nõuab meilt vastupidavust, omadust, mis aitab taluda raskusi. Apostel Peetrus õhutab meid: „Lisage oma usule ... vastupidavust” (2. Peetruse 1:5, 6, UM). Vastupidavust läheb meil tõepoolest vaja, sest Jeesus ütles: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13).
2 Peale selle võivad meie elu raskeks teha haigused, lähedase surm või muud katsumused. Kuidas küll Saatanat rõõmustaks, kui kaotaksime oma usu! (Luuka 22:31, 32.) Siiski on meil võimalik Jehoova abiga mitmesugustes katsumustes vastu pidada (1. Peetruse 5:6–11). Vaadelgem nüüd tõsielukogemusi, mis kinnitavad, et võime Jehoova päevani vastu pidada ja säilitada usu.
Haigus pole neid peatanud
3., 4. Too näiteid, mis kinnitavad, et me võime haigustest hoolimata Jehoovat ustavalt teenida.
3 Jumal ei tervenda kedagi praegusel ajal ime läbi, kuid ta annab meile jõudu haigusi taluda (Laul 41:2–4). „Nii palju kui ma mäletan, on ratastool olnud mu alaline kaaslane. Sünnist saadik on mul olnud peaajukahjustus, mis röövis minult lapsepõlverõõmud,” ütles Sharon. Kui aga Sharon õppis tundma Jehoovat ja tema tõotusi täiuslikust tervisest, tärkas temas lootus. Kuigi ta räägib ja kõnnib vaevaliselt, toob kristlik teenistus talle rõõmu. Sharon ütles umbes 15 aastat tagasi: „Mu tervis võib edaspidigi kehvemaks minna, kuid lootus Jehoovale ja suhted temaga on mulle päästerõngaks. Kui õnnelik ma olen, et võin olla Jehoova rahva keskel ning saada Temalt lakkamatut toetust!”
4 Apostel Paulus innustas Tessaloonika kristlasi rääkima „lohutavalt masendunud hingedega” (1. Tessalooniklastele 5:14, UM). Depressiooni võib põhjustada näiteks selline tegur nagu sügav pettumustunne. Sharon kirjutas 1993. aastal: „Tundes end täielikult läbikukkununa ... langesin kolmeks aastaks sügavasse depressiooni. ... Kogudusevanemad lohutasid mind ja andsid nõu. ... „Vahitorni” kaudu aitas Jehoova hellalt mul raskest depressioonist paremini aru saada. Ta hoolitseb tõepoolest oma rahva eest ja mõistab meie tundeid.” (1. Peetruse 5:6, 7.) Sharon on Jehoova suurt päeva oodates talle ustavaks jäänud.
5. Mis kinnitab, et kristlased võivad äärmise pinge all vastu pidada?
5 Mõned kristlased elavad tohutu pinge all minevikusündmuste tõttu. Raskete üleelamiste pärast Teises maailmasõjas nägi Harley öösiti õudusunenägusid. Ta karjus magades tihti: „Ettevaatust!” Üles ärgates oli ta higist märg. Kui aga Harley hakkas Jumala nõuannete järgi elama, jäid niisugused unenäod aja jooksul harvemaks ning polnud enam nii painavad.
6. Kuidas on üks kristlane trotsinud emotsionaalseid probleeme?
6 Ühel kristlasel, kellel diagnoositi bipolaarne meeleoluhäire, oli väga raske teha ukselt uksele kuulutustööd. Siiski jätkas ta visalt kuulutamist, sest ta mõistis, et nii päästab ta enda ja need, kes teda kuulavad (1. Timoteosele 4:16). Mõnikord oli tal nii raske end kokku võtta, et helistada uksekella, kuid ta ütleb: „Natukese aja pärast suutsin oma tundeid ohjeldada ning minna järgmise ukse juurde, et uuesti proovida. Jätkuvalt kuulutustöös osaledes suutsin säilitada üsna hea vaimsuse.” Ka koosolekutel käimine oli sellele vennale raske, kuid ta teadis, kui oluline on seda teha. Seepärast tegi ta kõik endast oleneva, et käia koosolekutel (Heebrealastele 10:24, 25).
7. Milles ilmneb nende vastupidavus, kes kardavad avalikkuse ees kõneleda või koosolekutel käia?
7 Teistel kristlastel on jälle foobiad ehk nad kardavad midagi ülemäära. Näiteks kardavad mõned avalikkuse ees kõneleda või koguni koosolekule minna. Võid ette kujutada, kui raske on neil kristlikel koosolekutel vastata või teokraatlikus teenistuskoolis kõnesid teha. Ometi peavad nad vastu ja me oleme väga rõõmsad selle üle, et nad käivad koosolekutel ja võtavad neist ka osa.
8. Millest on eriti abi emotsionaalsete raskustega võideldes?
8 Emotsionaalseid raskusi aitab paremini taluda see, kui rohkem puhata ja magada. Soovitav on ka otsida arstiabi. Eriti tähtis on aga loota Jumala peale ja tema poole palvetada. „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” ütleb Laul 55:23. Niisiis „looda Jehoova peale kõigest südamest” (Õpetussõnad 3:5, 6).
Kaotusvalu talumine
9.–11. a) Mis aitab meil taluda lähedase surmaga kaasnevat kurbust? b) Kuidas aitab Anna eeskuju meil kaotusvaluga toime tulla?
9 Kui pereliikmeid lahutab surm, võib kaotus põhjustada sügavat kurbust. Aabraham nuttis taga oma armastatud naist Saarat (1. Moosese 23:2). Ka täiuslik mees Jeesus nuttis, kui tema sõber Laatsarus suri (Johannese 11:35). Kurbus on lähedase kaotuse puhul loomulik. Kuid kristlased teavad, et tuleb ülestõusmine (Apostlite teod 24:15). Seega pole nad „nõnda kurvad nagu teised, kellel ei ole lootust” (1. Tessalooniklastele 4:13).
10 Kuidas kaotusvaluga toime tulla? Mõelgem ühe näite peale. Tavaliselt ei ole me kaua kurvad, kui sõber läheb reisile, sest me loodame teda jälle näha. Kui suhtume nii ka ustava kristlase surma, aitab see leevendada kaotusvalu, sest me teame, et teda ootab ees ülestõusmine (Koguja 7:1).
11 Meil aitab kaotusvalu taluda see, kui loodame täielikult „kõige troosti Jumalale” (2. Korintlastele 1:3, 4). Samuti aitab meid, kui mõtleme lesknaise Anna peale. Ta kaotas oma mehe vaid seitse aastat pärast abiellumist. Kuid Anna oli Jehoova templis ka veel 84 aasta vanuselt (Luuka 2:36–38). Niisugune pühendumus aitas tal kahtlemata leina ja üksindusega toime tulla. Kaotusvalu aitab taluda korrapärane osalemine kristlikus tegevuses, sealhulgas Kuningriigi kuulutustöös.
Muude katsumustega toimetulek
12. Milliseid pereeluga seotud raskusi on mõned kristlased kogenud?
12 Mõned kristlased kogevad raskusi pereelus. Kui laastavalt mõjub küll perele abielurikkumine! Petetud abikaasal võivad šoki ja kurbuse tõttu tekkida unehäired ning ta võib lakkamatult nutta. Võib-olla käivad tal üle jõu isegi lihtsad asjad, nii et ta teeb midagi valesti või põhjustab õnnetuse. Ta võib kaotada söögiisu, võtta kaalus alla või sattuda emotsionaalsesse segadusse. Tal võib ka olla raske osaleda kristlikus tegevuses. Samuti mõjub abielurikkumine laastavalt lastele.
13., 14. a) Milliseid lohutavaid mõtteid leiad sina Saalomoni palvest templi pühitsemisel? b) Miks paluda püha vaimu?
13 Selliste raskustega silmitsi seistes saame Jehoovalt vajalikku abi (Laul 94:19). Seda, et Jumal kuulab oma rahva anumisi, on näha kuningas Saalomoni palvest, mille ta esitas templi pühitsemise ajal. Saalomon palus Jumalat: „Kui siis iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda ja sirutavad oma käed selle koja poole, siis kuule sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest sina üksi tunned kõigi inimlaste südameid, et nad kardaksid sind kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!” (1. Kuningate 8:38–40).
14 Eriti suurt abi saame sellest, kui palume raugematult püha vaimu (Matteuse 7:7–11). Vaimu vilja hulka kuuluvad niisugused omadused nagu rõõm ja rahu (Galaatlastele 5:22, 23). Millist kergendust me küll tunneme, kui taevane Isa vastab meie palvetele! Rõõm tõrjub eemale kurbuse ning ängistus asendub rahuga.
15. Millised piiblitekstid aitavad muremõtteid leevendada?
15 Kui elame tohutu pinge all, on selge, et tunneme mingil määral rahutust. Mõningaid muremõtteid on siiski võimalik vaigistada, kui peame meeles Jeesuse sõnu „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. ... Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:25, 33, 34). Apostel Peetrus õhutab meid heitma kõik oma mured Jumala peale, sest tema peab hoolt meie eest (1. Peetruse 5:6, 7). Muidugi tuleb midagi ette võtta, et probleeme lahendada. Ent kui oleme teinud kõik, mis suudame, ei ole muretsemisest mingit kasu, küll aga palvetamisest. „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” ütles laulik (Laul 37:5).
16., 17. a) Miks ei saa me oodata täiesti muretut elu? b) Mida me võime tunda, kui rakendame ellu Filiplastele 4:6, 7 nõuannet?
16 Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Muidugi mõista ei saa Aadama ebatäiuslikud järeltulijad elada nii, et nad üldse ei muretseks (Roomlastele 5:12). Näiteks olid Eesavi hetiiditaridest naised meelehärmiks tema jumalakartlikele vanematele Iisakile ja Rebekale (1. Moosese 26:34, 35). Kehv tervis põhjustas muret sellistele kristlastele nagu Timoteos ja Trofimos (1. Timoteosele 5:23; 2. Timoteosele 4:20). Paulus jällegi muretses oma usukaaslaste pärast (2. Korintlastele 11:28). Kuid Jumal, kes kuulab meie palveid, on alati olemas nende jaoks, kes teda armastavad (Laul 65:3).
17 Ajal mil ootame Jehoova päeva, saame „rahu Jumalalt” toetust ja lohutust (Filiplastele 4:9). „Jehoova on halastaja ja armuline”, ta on „hea ja andeksandja” ning „tal on meeles, et oleme põrm” (2. Moosese 34:6; Laul 86:5; 103:13, 14). Tehkem siis oma palved talle teatavaks, sest siis kogeme „Jumala rahu, mis ülem kõigest mõistusest”.
18. Kuidas on võimalik Jumalat näha kirjakoha Iiob 42:5 järgi?
18 Kui me saame oma palvetele vastuse, teame, et Jumal on meiega. Pärast seda, kui Iiob katsumustes vastu pidas, ütles ta Jehoovale: „Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!” (Iiob 42:5). Kui mõtleme selle üle, kuidas Jumal on meiega tegelenud, süveneb meie arusaamine ja kasvab tänulikkus ning me võime näha teda oma ususilmadega nii, nagu me pole näinud teda kunagi varem. Selline lähedus Jehoovaga annab meile südame- ja meelerahu.
19. Mis saab, kui heidame oma mured Jehoova peale?
19 Kui heidame Jehoova peale kõik oma mured, tunneme katsumustes sisemist rahu, mis valvab meie südant ja mõtteid. Sügaval piltliku südame põhjas tunneme, et oleme saanud lahti rahutusest, hirmust ja ärevusest. Nõutus ja muremõtted ei vii meid tasakaalust välja.
20., 21. a) Kuidas kinnitab Stefanose juhtum, et tagakiusamise ajal on võimalik jääda rahulikuks? b) Too näide tänapäevast, kuidas Jumala teenijad on katsumuste ajal rahulikuks jäänud.
20 Jünger Stefanos oli rahulik, kui seisis silmitsi ränga usukatsega. Enne, kui ta andis viimast korda tunnistust, nägid kõik süneedriumi liikmed „tema palge olevat otsekui ingli palge” (Apostlite teod 6:15). Tema nägu oli rahulik nagu ingli ehk Jehoova sõnumitooja nägu. Pärast seda, kui Stefanos oli süüdistanud kohtunikke Jeesuse surmas, „lõikas see neile südamesse ja nad kiristasid hambaid ta peale”. Stefanos „aga täis Püha Vaimu vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel”. Stefanosele andis see nägemus jõudu ning ta jäi surmani ustavaks (Apostlite teod 7:52–60). Kuigi meile ei anta tänapäeval nägemusi, võime tunda tagakiusamise ajal Jumala rahu.
21 Mõtle mõne kristlase mõtteavalduse peale, kelle hukkasid natsid Teise maailmasõja ajal. Jutustades sellest, mis toimus kohtusaalis, ütles üks neist: „Mulle määrati surmanuhtlus. Kui see oli öeldud ja ma laususin: „Ole ustav surmani”, ja ka mõned muud Issanda sõnad, oli kõik läbi. Aga mis sellest. Rahu, mida ma tunnen, on kirjeldamatu.” Noor kristlane, keda ootas ees pea otsast raiumine, kirjutas oma vanematele: „Südaöö on juba möödas. Mul on veel aega oma meelt muuta. Kas ma aga saaksin selles maailmas veel õnnelik olla, kui olen meie Issanda ära salanud? Kindlasti mitte. Teadke, et lahkun siit maailmast õnneliku ja rahulikuna.” Niisiis pole kahtlustki, et Jehoova toetab oma ustavaid teenijaid.
Ka sina võid vastu pidada
22., 23. Milles võid olla kindel, oodates vastupidavalt Jehoova päeva?
22 Võib-olla pole sinul olnud neid raskusi, mida oleme selles artiklis käsitlenud. Kuid jumalakartlikul mehel Iiobil oli õigus, kui ta ütles: „Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli!” (Iiob 14:1). Ehk oled sa pidanud palju vaeva nägema, et oma lapsi Piibli järgi kasvatada. Neil tuleb seista silmitsi usukatsetega koolis, ent kui rõõmsaks see sind küll teeb, kui nad võtavad kindla seisukoha Jehoova poolel ja otsustavad elada tema õigete normide järgi. Sul võib ka ette tulla raskusi ja kiusatusi töö juures. Sellistes raskustes on aga võimalik vastu pidada, sest Jehoova kannab „päevast päeva ... meie koormat” (Laul 68:20).
23 Sa võid ise arvata, et oled kõigest üks tavaline inimene, kuid pea meeles, et Jehoova ei unusta su tegusid ega armastust, mida oled osutanud tema nimele (Heebrealastele 6:10). Tema abiga võid usukatsetes vastu pidada. Niisiis ära unusta Jumala tahet oma palvetes ja plaanide tegemisel. Siis võid olla kindel Jumala õnnistuses ja toetuses, ajal mil pead Jehoova päeva oodates katsumustes vastu.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks läheb kristlastel tarvis vastupidavust?
• Mis aitab meil pidada vastu haiguse või lähedase kaotuse puhul?
• Kuidas aitab palvetamine katsumustes vastu pidada?
• Kust me teame, et meil on võimalik Jehoova päeva oodates vastu pidada?
[Küsimused]
[Pilt lk 29]
Lootus Jehoova peale aitab meil kaotusvalu taluda
[Pilt lk 31]
Südamesttulevad palved aitavad meil usukatsetes vastu pidada