„Hoiduge igasuguse ahnuse eest”

„Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (LUUKA 12:15)

1., 2. a) Mida sa oled märganud inimeste huvide ja pürgimuste kohta tänapäeval? b) Kuidas võib selline suhtumine meid mõjutada?

RAHA, vara, prestiiž, heapalgaline töö, perekond – need on mõned asjad, mida paljud inimesed peavad edukuse mõõdupuuks või turvalise tuleviku tagatiseks. On ilmne, et nii rikastes kui vaestes maades on paljude inimeste huvid ja pürgimused suunatud ainelisele kasule ja edukusele. Samas nende huvi vaimsete asjade vastu, kui seda üldse on, kahaneb kiiresti.

² See on täpselt nii, nagu Piiblis ennustatud: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge” (2. Timoteosele 3:1–5). Elades päevast päeva selliste inimeste keskel, on tõsikristlased pideva surve all võtta omaks säärane mõtteviis ja elustiil. Mis aitab meil seista vastu maailma püüetele ’suruda meid oma vormi’? (Roomlastele 12:2, J. B. Phillipsi The New Testament in Modern English.)

3. Missugust Jeesuse nõuannet me hakkame arutama?

³ Jeesus Kristus kui meie „usu alustaja ja täidesaatja” andis selle kohta mõjusad õppetunnid (Heebrealastele 12:2). Kord, kui Jeesus kõneles rahvahulgale vaimselt valgustavatel teemadel, katkestas üks mees teda palvega: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta minuga jagaks pärandi!” Vastuseks andis Jeesus sellele mehele ja kõigile kuulajatele mõned tõsised nõuanded. Ta hoiatas jõuliselt ahnuse eest ja ilmestas seda mõtlemapaneva näitega. Meiegi peaksime võtma kuulda neid Jeesuse sõnu ning panema tähele, kuidas need meile elus kasuks tulevad (Luuka 12:13–21).

Kohatu palve

4. Miks oli mehe sekkumine Jeesuse kõne ajal kohatu?

⁴ Enne mehe sekkumist oli Jeesus rääkinud oma jüngritele ja teistele, et tuleb olla valvas silmakirjalikkuse suhtes, julgelt tunnistada ühtsust Inimese Pojaga ning võtta vastu püha vaimu abi (Luuka 12:1–12). Need on kindlasti olulised teemad, millesse tema jüngrid pidid tõsiselt suhtuma. Keset sellist mõtlemapanevat kõnet sekkus aga järsku üks mees ja palus Jeesusel lahendada peretüli varanduse asjus. See juhtum annab meile ühe tähtsa õppetunni.

5. Mida mehe palve tema kohta näitas?

⁵ Ühes väljaandes öeldakse, et „inimese iseloomu näitab sageli see, missuguse suuna tema mõtted usulist manitsust kuulates võtavad”. Sel ajal kui Jeesus rääkis tõsistel vaimsetel teemadel, mõtles mees ilmselt sellele, kuidas ta võiks saada materiaalset  kasu. Kas tal oli õiguslikku alust nuriseda pärandi üle, seda pole öeldud. Võib-olla püüdis ta ära kasutada Jeesuse autoriteeti ja reputatsiooni targa kohtumõistjana inimeste tegemistes (Jesaja 11:3, 4; Matteuse 22:16). Igatahes näitas tema palve, et tema südames oli probleem – ta ei hinnanud sugugi vaimseid asju. Kas pole seega meilgi vaja end läbi uurida? Näiteks kristlikel koosolekutel võib kergesti juhtuda, et laseme oma mõtetel uitama minna või hakkame mõtlema sellele, mida pärastpoole ette võtame. Selle asemel peaksime kuulama, mida räägitakse, ja mõtlema, kuidas saaksime neid mõtteid isiklikult järgida, et parandada oma suhteid meie taevase Isa Jehoova Jumala ja kaaskristlastega (Laul 22:23; Markuse 4:24).

6. Miks Jeesus ei täitnud mehe palvet?

⁶ Mis iganes mehe palve põhjuseks ka polnud, Jeesus seda ei täitnud, vaid sõnas hoopis: „Inimene, kes on mind seadnud teile kohtumõistjaks või jagajaks?” (Luuka 12:14). Nõnda öeldes viitas Jeesus üldteada asjaolule, et Moosese Seaduse järgi määrati linnadesse selliseid küsimusi lahendama kohtumõistjad (5. Moosese 16:18–20; 21:15–17; Rutt 4:1, 2). Jeesus aga oli huvitatud palju tähtsamast – Kuningriigi tõdede kuulutamisest ja Jumala tahte õpetamisest (Johannese 18:37). Kui järgime Jeesuse eeskuju ega lase argimuredel end kõrvale kallutada, siis kasutame oma aega ja energiat selleks, et kuulutada head sõnumit ning teha „jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 24:14; 28:19).

Hoiduge ahnusest

7. Missuguse läbinägeliku märkuse Jeesus tegi?

⁷ Kuna Jeesus oli suuteline tajuma südame kõige sügavamaid mõtteid, teadis ta, et mehe palve taga on midagi enamat kui vaid soov, et Jeesus sekkuks isiklikku küsimusse. Seega, selle asemel et palve lihtsalt tagasi lükata, asus Jeesus asja tuuma juurde ja ütles: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15, P 1997).

8. Mis on ahnus ja milleni see võib viia?

⁸ Ahnus on midagi enamat kui lihtsalt soov omada raha või mõningaid asju, millel võib olla kohane kasutusviis ja eesmärk. Ühe sõnaraamatu järgi on see ülemäärane soov rikkuse või vara või kellegi teise omandi järele. See võib olla täitmatu, ablas tung omada asju, võib-olla midagi kellelegi teisele kuuluvat, lihtsalt omamise pärast, ilma et neid otseselt vajataks, või et teistele mõju avaldada. Ahne inimene laseb oma soovil valitseda enda mõtete ja tegude üle sel määral, et sellest saab lausa tema jumal. Tuletagem meelde, et apostel Paulus võrdsustas ahne inimese ebajumalateenijaga, kel pole osa Jumala Kuningriigis (Efeslastele 5:5; Koloslastele 3:5).

9. Mil moel võib ahnus avalduda? Too mõni näide.

⁹ On huvitav, et Jeesus hoiatas „igasuguse ahnuse eest”. Ahnus avaldub mitmel viisil. Kümnest käsust viimane nimetab neist mõningaid, öeldes: „Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” (2. Moosese 20:17.) Piibel on täis näiteid isikutest, kes tegid rängalt pattu, kuna neis ilmnes ühel või teisel viisil saamahimu. Saatan oli esimene himustama midagi sellist, mis kuulus kellelegi teisele – austust, au ja väge, mis on vaid Jehooval (Ilmutuse 4:11). Eeva himustas iseotsustusõigust, ning kuna ta  lasi end selles osas eksitada, viis see järeltuleva inimsoo patu ja surma teele (1. Moosese 3:4–7). Deemon-inglid ei hoidnud oma seisust, „vaid jätsid maha oma eluaseme”, et saada seda, milleks neil polnud õigust (Juuda 6; 1. Moosese 6:2). Mõtle ka Bileamile, Aakanile, Geehasile ja Juudale. Selle asemel et olla oma eluga rahul, viis ülemäärane soov ainelise vara järele nad usalduse kuritarvitamiseni ning tõukas nad hukatusse.

10. Mis mõttes me peaksime ’vaatama ette’, nagu manitses Jeesus?

¹⁰ On tõesti kohane, et Jeesus juhatas hoiatuse ahnuse eest sisse sõnadega „vaadake ette”! Mispärast? Sest nii kerge on näha, kui mõni teine on ahne või saamahimuline, kuid harva tunnistab keegi enda juures seda pahet. Paulus osutab aga sellele, et „rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur” (1. Timoteosele 6:9, 10). Jakoobus selgitab, et kui väär himu on „rasestunud, toob ta patu ilmale” (Jakoobuse 1:15). Jeesuse manitsuse kohaselt peaksime ’vaatama ette’ – mitte süüdistama teisi ahnuses, vaid uurima läbi oma südamesoovid, et hoiduda „igasuguse ahnuse eest”.

Elu külluses

11., 12. a) Millise hoiatuse andis Jeesus ahnuse kohta? b) Miks peaksime kuulda võtma Jeesuse hoiatust?

¹¹ On veel teinegi põhjus, miks peaksime hoiduma ahnuse eest. Pane tähele Jeesuse järgmisi sõnu: „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on” (Luuka 12:15). See pakub kindlasti mõtteainet, kuna elame materialistlikul ajastul, mil rikkust ja heaolu võrdsustatakse õnne ja eduga. Nende sõnadega osutas Jeesus sellele, et tõeliselt mõttekas ja rahuldustpakkuv elu ei tulene ega sõltu ainelisest varast, kui külluslikult seda ka poleks.

¹² Mõned ei pruugi sellega nõustuda. Nad võivad arutleda, et aineline vara teeb elu mugavamaks ja mõnusamaks, seega elamisväärsemaks. Seepärast pühenduvad nad karjäärile, mis võimaldab neil soetada kõiksugu kaupu ja seadeldisi, mida nad ihaldavad. See pakub nende arvates head elu. Säärane mõtteviis näitab, et nad ei taipa Jeesuse sõnade tuuma.

13. Missugune on tasakaalukas vaade elule ja omandile?

 ¹³ Jeesus ei keskendunud sellele, kas külluses elamine on õige või vale, vaid rõhutas, et inimese elu ei olene „sellest, mis tal on”. Tõepoolest, me kõik teame, et elamiseks piisab tegelikult väga vähesest. Me vajame vaid pisut toitu, riideid ja eluaset. Rikkal võib neid asju külluses olla, kuid vaesel tuleb ehk kõvasti rabelda, et saada hädavajalikku. Kui aga eluküünal kustub, oleme lõppkokkuvõttes kõik võrdsed – kõigel on kord ots (Koguja 9:5, 6). Seega ei anna elule mõtet ja väärtust pelgalt asjad, mida on võimalik soetada ja omada. Seda aitab mõista see, kui uurime, mis tähenduses elust rääkis Jeesus.

14. Mida tähendab sõna „elu” selles Piibli ülestähenduses?

¹⁴ Jeesuse mõtteavalduses ’kellegi elu ei olene sellest, mis tal on’ ei viita Luuka evangeeliumis selles kohas kasutatud sõna „elu” (kreeka keeles zo·eʹ) mitte eluviisile ega elustiilile, vaid elule enesele, elule absoluutses tähenduses. * Jeesus ütles sellega, et kas oleme rikkad või vaesed, kas elame luksuses või saame vaevu hakkama, pole meil täielikku kontrolli selle üle, kui kaua me elame või kas üldse oleme homme elus. Mäejutluses lausus Jeesus: „Kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?” (Matteuse 6:27, P 1997). Piibel osutab selgelt, et Jehoova üksi on „eluallikas” ja et vaid tema võib anda oma ustavatele „tõelise elu” ehk „igavese elu”, lõputa elu kas taevas või maa peal (Laul 36:10; 1. Timoteosele 6:12, 19).

15. Miks panevad paljud oma lootuse ainelisele varale?

¹⁵ Jeesuse sõnad viitavad sellele, kui kergesti võib juhtuda, et inimestel on moondunud või vildakas ellusuhtumine. Kõik inimesed, olgu siis rikkad või vaesed, on ebatäiuslikud ja neil on samasugune lõpp. Mooses täheldas ammu aega tagasi: „Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära.” (Laul 90:10; Iiob 14:1, 2; 1. Peetruse 1:24.) Sel põhjusel need, kes pole loonud häid suhteid Jumalaga, järgivad sageli mõtteviisi, millele viitas apostel Paulus – „söögem ja joogem, sest homme me sureme” (1. Korintlastele 15:32). Teised, tundes, et elu on üürike ja ebakindel, püüavad leida turvalisust ja stabiilsust materiaalsest varast. Võib-olla nad tunnevad, et kui neil on palju käegakatsutavat, ainelist vara, teeb see nende elu mõnes mõttes turvalisemaks. Seepärast rabavad nad kõvasti, et järelejätmatult rikkust ja varandust kokku kuhjata, võrdsustades sääraseid asju eksikombel turvalisuse ja õnnega (Laul 49:7, 12, 13).

Kindel tulevik

16. Millel ei põhine elu tõeline väärtus?

¹⁶ Võib küll olla tõsi, et kõrged elustandardid  – külluslik toit, palju riideid, korralik eluase ja igasugu mugavused – teevad elu mõnusamaks või isegi võimaldavad paremini tervise eest hoolitseda ja lisavad nõnda eluaastaid. Kuid kas selline elu on tõesti mõttekam ja turvalisem? Elu tõelist väärtust ei saa mõõta elatud aastate või sellega, kui suur varandus on kellegi käsutuses. Apostel Paulus osutas ohule, mis kaasneb sääraste asjade ületähtsustamisega. Ta kirjutas Timoteosele: „Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks” (1. Timoteosele 6:17).

17., 18. a) Millised silmapaistvad eeskujud ainelisse varandusse suhtumise osas väärivad järgimist? b) Missugust Jeesuse tähendamissõna vaatleme järgmises artiklis?

¹⁷ Rikkusele lootmine pole sugugi tark, sest see on „kaduv”. Patriarh Iiob oli äärmiselt jõukas mees, ent kui teda tabas õnnetus, polnud tal oma rikkusest mingit abi; ta kaotas selle üleöö. Kuid lähedased suhted Jumalaga aitasid tal kõigis katsumustes ja kannatustes püsima jääda (Iiob 1:1, 3, 20–22). Aabrahami rohke varandus ei takistanud tal vastu võtta rasket ülesannet Jehoovalt ning teda õnnistati sellega, et ta sai „paljude rahvaste isaks” (1. Moosese 12:1, 4; 17:4–6). Need ja teised eeskujud väärivad jäljendamist. Olgu me noored või vanad, tuleb meil end läbi uurida ja näha, mis on meie elus tõeliselt tähtis ja millele paneme oma lootuse (Efeslastele 5:10; Filiplastele 1:10).

¹⁸ Need mõned sõnad, mis Jeesus ütles ahnuse ja õige ellusuhtumise kohta, on tõepoolest tähendusrikkad ja õpetlikud. Kuid Jeesusel oli meeles veel midagi rohkemat ja ta jutustas ühe mõtlemapaneva tähendamissõna meeletust rikkast mehest. Kuidas puudutab see jutustus meie elu tänapäeval ja mida saame sellest õppida? Neile küsimustele vastab järgmine artikkel.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

• Mida võime õppida sellest, et Jeesus ei täitnud mehe palvet?

• Miks peaksime hoiduma ahnuse eest ja kuidas seda teha?

• Miks ei sõltu elu ainelisest varast?

• Mis annab elule tõelise väärtuse ja turvalisuse?

[Küsimused]

[Pilt lk 23]

Miks Jeesus ei täitnud mehe palvet?

[Pilt lk 23]

Ahnusel võivad olla hukatuslikud tagajärjed

[Pildid lk 25]

Kuidas ilmnes Aabrahami puhul õige suhtumine ainelisse varasse?