Kaks imet ühel Gruusia konvendil

AASTAL 2006 toimus Gruusias unustamatu sündmus, mis on märkimisväärne kahe ime poolest. Üle kogu riigi peeti kuues paigas 7.–9. juulini kolmepäevane piirkonnakonvent „Vabastus on lähedal!”. See oli vaimne pidusöök rohkem kui 17 000 osavõtjale.

2006. aasta jaanuaris hakati Gruusia pealinnas Thbilisis, peamises konvendilinnas, otsima paika, mis mahutaks tuhandeid inimesi. Teised kokkutulekupaigad oli plaanis ühendada sellega sidekanalite kaudu.

Viimaste aastate jooksul on Gruusias usuvabadus järjest suurenenud. Hoolimata varasemast laialdasest vastuseisust, asusid Jehoova tunnistajad hoogsalt asja kallale, olles kindlad, et leiavad pealinnas konvendipaiga. Kuigi Gruusia elanikud on loomult sõbralikud ja külalislahked, on mõnel ametnikul tugevaid usulisi eelarvamusi. Kas nad saavad üle oma tunnetest ja lubavad tunnistajatel üürida mõne rajatise?

Vennad konvendikomiteest käisid erisuguseid staadione ja suuri spordihalle vaatamas. Juhatajad olid nõus rajatisi üürima, kuid soovitud aeg ei sobinud kellelegi. Seepärast oli komitee üllatunud, kui Thbilisi filharmoonia juhtkond nõustus Jehoova tunnistajatele oma saali üürima. Kontserdisaal asub otse südalinnas ning seal toimub palju tähtsaid üritusi.

Indu täis sellest, et nende pingutused kandsid lõpuks vilja, asus komitee korraldama konventi Thbilisis ning ka teistes linnades: Tsnoris, Khuthaisis, Zugdidis, Kaspis ja Goris. Palju tööd tehti selleks, et  neis konvendipaigus saaks telefoniühenduse kaudu samaaegselt programmi kuulata. Viimaks oli kõik valmis. Siis aga, kõigest nädal enne konvendi algust, tühistas Thbilisi filharmoonia juhtkond kontserdisaali kasutamislepingu – ja seda ilma mingite selgitusteta.

Esimene ime

Mida saaksid vennad nii hilja veel ette võtta? Nende ainus võimalus oli minna Marneulisse, põllumajanduspiirkonda 40 kilomeetri kaugusel Thbilisist. Seal oli ühe Jehoova tunnistajate perekonna maalapil palju konvente peetud. Varem oli seal suur aed. Viimase kümne aasta jooksul on see olnud ainus paik, kus Thbilisi linna kogudused on saanud konvente pidada. Samas on Jehoova tunnistajad pidanud Marneulis taluma vihaste rahvahulkade ägedaid rünnakuid.

Üks selline juhtum toimus 2000. aasta 16. septembril. Marneuli linna politsei paigaldas teetõkked, et takistada Jehoova tunnistajaid konvendipaika jõudmast. Siis saabus kohale bussitäis usufanaatikuid, keda juhatas õigeusu preestri seisusest tagandatud Vasil Mkalavišvili. Nad peatasid autod ja bussid, mis olid teel konvendile Marneulisse, tirisid mitu delegaati sõidukitest välja, peksid neid armutult, samal ajal kui teistelt sõitjatelt rööviti nende asjad, sealhulgas Piiblid ja piibliline kirjandus.

Ka Marneuli konvendipaika ründas umbes 60-pealine jõuk. Ligi 40 Jehoova tunnistajat sai vigastada. Üks vend sai noahoobi rindu. Mõned ründajad ähvardasid kärbikpüssidega ja tulistasid vihaselt õhku. Üks neist sihtis relvaga õde, kellele maa kuulus, ning nõudis talt raha ja ehteid. Jõuk rüüstas tema maja, mis asus maa ühes servas, ning varastas tema väärisasjad. Maja aknad löödi segi, piibliline kirjandus ja pingid, mis olid valmistatud spetsiaalselt konvendi jaoks, pandi põlema. Hävitati poolteist tonni kirjandust. Selle asemel et kurjategijaid peatada, osales politsei tunnistajatevastases vägivallas. *

 Konvendikomitee pidi arvestama nii vägivallaohu kui ka sellega, kuidas mahutada 5000 inimest paika, kus normaalselt on ruumi umbes 2500-le. Kuidas saaks selle probleemi lahendada nii lühikese ajaga? Näis lausa imena, kui kaks kõrvaloleva krundi omanikku tulid vendade juurde ja olid valmis rentima oma maalappi.

Nende maalappide konvendiks kohandamine oli omaette kunst. Ilm tegi olukorra väga keeruliseks – terve konvendieelne nädal sadas vihma. Naabrite põldudel kasvasid kartulid ja need tuli ära korjata. Kõigepealt asusid vabatahtlikud paduvihmaga kartuleid võtma. Seejärel eemaldati aiatarad ning ehitati toestik katetele, et kuulajaskonda päikese ja vihma eest kaitsta. Tuli meisterdada lisaks puupinke ning paigaldada juurde helivõimendusseadmeid. Vabatahtlikud saagisid, tagusid naelu ja puurisid hommikust õhtuni, mõned isegi uneajast.

„Mis siis saab, kui ka konvendi ajal sajab,” muretsesid kõik. „Kas delegaadid vajuvad põlvini porri?” Märja pinnase katmiseks osteti põhku. Lõpuks tuli päike välja! Kõigil kolmel konvendipäeval oli kogu ümbruskond täis kaunist ja sooja päikesepaistet.

Delegaate tervitas kohale jõudes kena vaatepilt. Vaikne maakoht tundus kui pilguheit uude maailma. Delegaadid istusid mõnusasti keset viigipuid ja teisi viljapuid ning maisi- ja tomatipõlde. Lava tagaosa ehtisid viinamarjapõõsad. Programmi ajal võis aeg-ajalt kuulda kuke kiremist ja kanade kaagutamist, kui mune korjati. Kostis ka teisi maaelu hääli, kuid kohalviibijate kõrvus oli see kui meeldiv serenaad. Selle asemel et lasta oma tähelepanu hajutada, pani kuulajaskond seda vaevu tähele, sest jälgis süvenenult oivalisi Piiblil põhinevaid kõnesid. Kuid need polnud ainsad unustamatud hetked sel konvendil.

Teine ime

Reedel ootas hommikupoolse programmi lõpus delegaate üllatus, kui Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige Geoffrey Jackson andis teada täieliku „Pühakirja uue maailma tõlke” ilmumisest gruusia  keeles. * Paljud olid lausa hämmingus ja nende silmad täitusid pisaratega. Üks tänumeelne perekond märkis: „Meil ei jätku sõnu, et väljendada tänu selle ime eest – Jehoova ime eest. Nii lühikese ajaga tehti ära selline tohutu töö!”

Üks õde Tsalendžihha linnast, kes oli kuulanud programmi telefoniühenduse kaudu, ütles: „On raske väljendada, millist rõõmu tundsin, kui saime täieliku Piibli. Tahan teid tänada selle erakordse kolmepäevase konvendi eest. See oli tõesti ajalooline sündmus.” Üks perekond Lääne-Gruusiast, Musta mere äärsest piirkonnast, ütles: „Kuni praeguseni oli meie peres vaid üks Piibel, kuid nüüd on kõigil neljal oma „Uue maailma tõlge”. Nüüd saab igaüks iseseisvalt Piiblit uurida.”

Kõik ettevalmistused ei läinud sugugi nii libedalt, kui paistis. Näiteks, kuigi täielik „Uue maailma tõlge” trükiti ja saadeti Gruusiasse teele piisavalt vara, et see konvendiks kohale jõuaks, ei lasknud tolliametnikud saadetist üle piiri. Vennad pöördusid kodanike huve kaitsva ametiasutuse poole. Õigusvahemehe abiga jõudsid Piiblid piirkonnakonvendile täpselt õigeks ajaks. Ta saatis isegi oma abi Marneuli konvendile, et see tooks mõned Piiblid nende asutuse jaoks.

Gruusiapärane soe vastuvõtt

Marneuli piirkonnakonvent oli Gruusia Jehoova tunnistajatele märkimisväärne sündmus veel ühel põhjusel. Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikme kohalolek tekitas delegaatides nii suurt elevust, et kõik tahtsid teda isiklikult soojal traditsioonilisel viisil tervitada. Vend Jackson seisis ning tervitas vendi ja õdesid mitu tundi ka enne ja pärast konventi, kuid ta tegi seda suurima heameelega.

Minnes ajas tagasi, sõnas üks vend aastal 1903 pärast konvendi lõppu: „Kuigi ma olen lihtsalt üks vaene mees, ei vahetaks ma kõike seda head, mida olen siit konvendilt saanud, isegi tuhande dollari vastu.” Rohkem kui sajand hiljem tundsid Gruusia Jehoova tunnistajad sel 2006. aasta erakordsel suvekonvendil täpselt sedasama.

[Allmärkused]

[Kast lk 19]

„Kõige pisem” on kasvanud

Gruusias on osutunud tõeks kirjakoha Jesaja 60:22 sõnad: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” Umbes 20 aastaga on Gruusias Kuningriigi kuulutajate arv kasvanud vähem kui 100-lt ligi 16 000–ni. Need Jumala Sõna innukad kuulutajad juhatavad iga nädal peaaegu 8000 kodust piibliuurimist, mis viitab suurepärasele kasvupotentsiaalile Gruusias.

[Joonis/kaardid lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

VENEMAA

GRUUSIA

⇨ Zugdidi

⇨ Khuthaisi

Marneuli ⇨ Gori

⇨ Kaspi

⇨ Tsnori

THBILISI

TÜRGI

ARMEENIA

ASERBAIDŽAAN

[Allikaviide]

Maakera: Based on NASA/Visible Earth imagery

[Pilt lk 16]

Monument Thbilisis

[Pildid lk 17]

Marneulis peetud konvent edastati viide paika mobiiltelefonide kaudu

[Pildid lk 18]

Täieliku „Uue maailma tõlke” ilmumine gruusia keeles oli delegaatide jaoks suur üllatus