Kas sa oled „rikas Jumalas”?

„Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (LUUKA 12:21)

1., 2. a) Mille nimel on inimesed valmis tooma suuri ohvreid? b) Missuguse raskuse ja ohuga seisavad kristlased silmitsi?

AARETEJAHT pole lihtsalt mäng, mis meeldib lastele. See on ka tõsieluline draama, mida on mängitud paljudel ajastutel ja mitmel maal. Võtame näiteks kullapalaviku 19. sajandil Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, mis haaras inimesi lähedalt ja kaugelt. Nad olid valmis maha jätma oma kodu ja lähedased, et otsida õnne võõrastes ning vahel üsnagi vaenulikes maades. Tõepoolest, paljud inimesed on valmis riskeerima viimse piirini ja tooma tohutuid ohvreid, et järgida oma südamesoovi rikkaks saada.

² Kuigi paljud inimesed tänapäeval ei osale sõnasõnalises aaretejahis, tuleb neil elatise teenimiseks ikka kõvasti tööd teha. Praeguses maailmas võib see olla raske, vaevanõudev ja koormav. Inimene võib väga hõlpsasti olla niivõrd hõivatud toidu, riietuse ja peavarju eest hoolitsemisega, et tähtsamad asjad jäävad unarusse või unuvad päris ära (Roomlastele 14:17). Jeesus rääkis ühe tähendamissõna, mis kirjeldab täpselt seda inimlikku kalduvust. See on kirjas Luuka 12:16–21.

3. Jutusta lühidalt Jeesuse tähendamissõna, mis on kirjas Luuka 12:16–21.

³ Jeesus rääkis selle tähendamissõna samal korral, kui ta kõneles vajadusest hoiduda ahnuse eest, mida uurisime lähemalt eelmises artiklis. Pärast ahnuse eest hoiatamist rääkis Jeesus rikkast mehest, kes polnud  rahul oma vara täis aitadega, vaid kiskus need maha ja ehitas suuremad, et mahutada veelgi rohkem vara. Just siis, kui ta mõtles, et saab hakata puhkama ja mõnusat elu nautima, lausus Jumal talle, et tema elu on lõpukorral ja et kõik see hea, mis ta on kogunud, läheb kellelegi teisele. Seejärel ütles Jeesus kokkuvõtteks: „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:21). Mida see tähendamissõna meile õpetab? Kuidas saame seal leiduvat õppetundi oma elus rakendada?

Keerulises olukorras mees

4. Mida võime öelda mehe kohta, keda Jeesus oma tähendamissõnas kujutas?

⁴ Tähendamissõna, mille Jeesus jutustas, on paljudele tuttav. Jeesus juhatas loo sisse väga lihtsalt: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.” Jeesus ei öelnud, et mees oleks saanud rikkaks pettuse teel või seadusevastaselt toimides. Teisisõnu, ta ei kujutanud meest halva inimesena. Tegelikult võib Jeesuse sõnadest järeldada, et mees oli tublisti tööd teinud. Igal juhul on näha, et see mees tegi plaane ja kogus vara tuleviku tarvis, vahest silmas pidades oma perekonna heaolu. Seepärast ilmalikust seisukohast vaadatuna võib ta kujutada üht töökat meest, kes võttis oma kohustusi tõsiselt.

5. Missuguse probleemiga seisis silmitsi mees Jeesuse tähendamissõnas?

⁵ Igatahes ütles Jeesus oma tähendamissõnas, et see mees on rikas, mis viitab sellele, et tal oli juba külluslikult ainelist vara. Kuid nagu Jeesus olukorda kirjeldas, oli sel rikkal mehel üks probleem. Tema maa kandis palju rohkem vilja, kui ta oli oodanud, kõvasti üle selle, mida ta vajas või mille eest ta oleks suutnud hoolt kanda. Mida ta oleks pidanud ette võtma?

6. Millised valikud on paljude jumalateenijate ees tänapäeval?

⁶ Paljudel nüüdisaja Jehoova teenijatel on selle rikka mehega vägagi sarnane olukord. Tõsikristlased püüavad olla ausad, tublid ja kohusetundlikud töötegijad (Koloslastele 3:22, 23). Kas töötavad nad siis kellegi alluvuses või on neil oma firma, on nad sageli edukad ja saavutavad silmapaistvaid tulemusi. Kui neid edutatakse või kui neile pakutakse uusi tööülesandeid, peavad nad langetama otsuse: kas võtta pakkumine vastu ja teenida rohkem raha? Ka paljudel Jehoova tunnistajatest noortel läheb koolis väga hästi. Seepärast võidakse neile pakkuda stipendiumi, et õppida edasi mõnes prestiižses õppeasutuses. Kas nad peaksid lihtsalt minema tavapärast rada ja pakkumise vastu võtma?

7. Kuidas lahendas mees Jeesuse tähendamissõnas oma probleemi?

⁷ Kui tulla tagasi Jeesuse tähendamissõna juurde, siis mida tegi rikas mees, kui ta põld kandis nii külluslikult vilja, et tal polnud saaki kuskile panna? Ta otsustas olemasolevad aidad lammutada ja uued suuremad ehitada, et mahuks ära kogu vili ja muu  vara. See plaan andis talle ilmselt säärase turvatunde ja rahulolu, et ta mõtles endamisi: „Ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!” (Luuka 12:19).

Miks ta oli „meeletu”?

8. Millise olulise tõiga jättis mees Jeesuse tähendamissõnas tähelepanuta?

⁸ Nagu Jeesus välja tõi, pakkusid rikka mehe plaanid talle vaid petlikku turvatunnet. Kui praktiline see plaan ka ei paistnud, jättis see välja ühe tähtsa tõiga – Jumala tahte. Mees mõtles vaid endale, kuidas lõõgastuda, süüa-juua ja mõnuleda. Ta mõtles, et kuna tal on „palju vara tagavaraks”, saab ta seda nautida „mitu aastat”. Kuid paraku läks kõik hoopis teisiti. Just nagu Jeesus oli varem öelnud, „külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on” (Luuka 12:15). Juba selsamal ööl tuli järsk lõpp kõigele, mille nimel mees vaeva oli näinud, sest Jumal ütles talle: „Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?” (Luuka 12:20).

9. Miks nimetati meest tähendamissõnas meeletuks?

⁹ Nüüd jõuame Jeesuse tähendamissõna tuumani. Jumal nimetas seda meest meeletuks. Üks sõnastik selgitab, et selle sõna kreekakeelsed vormid „märgivad alati vähest arusaamist” (Exegetical Dictionary of the New Testament). Sama sõnastik ütleb, et selles tähendamissõnas kasutab Jumal seda sõna, et paljastada „rikka tulevikuplaanide mõttetust”. See sõna ei viita mitte vähesele intelligentsile, vaid „kellelegi, kes keeldub tunnustamast oma sõltumust Jumalast”. Jeesuse kirjeldus rikka mehe kohta meenutab seda, mida ta ütles hiljem esimese sajandi Väike-Aasia Laodikea kogudusele: „Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!” (Ilmutuse 3:17).

10. Miks ei taga „palju vara” meile pikka eluiga?

¹⁰ Meil tasub kindlasti mõtiskleda selle õppetunni üle. Kas oleme nagu mees tähendamissõnas – töötame kõvasti, et meil oleks „palju vara tagavaraks”, kuid jätame tegemata selle, mis annaks meile väljavaate elada palju aastaid? (Johannese 3:16; 17:3.) Piibel ütleb, et „varandusest pole kasu vihapäeval” ning „kes loodab oma rikkuse peale, langeb” (Õpetussõnad 11:4, 28). Seepärast lisas Jeesus tähendamissõnale lõppmanitsuse: „Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas” (Luuka 12:21).

11. Miks on mõttetu rajada oma lootus ja turvalisus ainelisele varale?

¹¹ Kui Jeesus ütles „nõnda on selle lugu”, osutas ta sellele, et nagu juhtus rikka mehega tähendamissõnas, nii juhtub ka nendega, kes rajavad oma elu – oma lootuse ja turvalisuse – pelgalt ainelisele varale. Väär pole mitte niivõrd koguda endale „palju vara”, vaid see, kui inimene „ei ole rikas Jumalas”. Jünger Jakoobus andis sarnase hoiatuse, kirjutades: „Kuulge nüüd, kes  ütlete: „Täna või homme me läheme sinna linna ja viibime seal aasta ja kaupleme ning saavutame kasu!” – teie, kes ei teagi, missugune on homme teie elu; sest te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub – selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me elame, siis teeme seda või teist!”” (Jakoobuse 4:13–15). Ükskõik kui palju varandust ja rikkust inimesel ka poleks, on kõik tühine, kui ta pole rikas Jumalas. Mida aga tähendab olla rikas Jumalas?

Mida tähendab olla rikas Jumalas

12. Mis teeb meid rikkaks Jumalas?

¹² Olla rikas Jumalas on Jeesuse tähendamissõnas vastandatud ainelise vara kogumisega, materiaalse rikastumisega. Seega ütleb Jeesus, et meie peamine püüd ei peaks olema mitte ainelist vara koguda või varandust nautida. Selle asemel peaksime kasutama oma ressursse sel moel, et rikastada enda suhteid Jehoovaga, saada temaga järjest lähedasemaks. Kui nõnda teeme, siis pole kahtlustki, et saame rikkaks Jumalas. Miks võib nii öelda? Kuna see avab ukse paljudele Jehoova õnnistustele. Piibel ütleb: „See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde!” (Õpetussõnad 10:22).

13. Mida tähendab, et Jehoova õnnistus „teeb rikkaks”?

¹³ Kui Jehoova oma rahvast õnnistab, annab ta neile alati parima (Jakoobuse 1:17). Näiteks, kui Jehoova andis iisraellastele kodu, oli see „maa, mis piima ja mett voolab”. Kuigi ka Egiptust on nõnda kirjeldatud, oli maa, mille Jehoova iisraellastele andis, teistsugune ühes väga olulises aspektis. Mooses ütles iisraellastele, et see on „maa, mille eest hoolitseb Jehoova, su Jumal”. Teisisõnu, neil pidi hästi minema seepärast, et neil on Jehoova toetus. Niikaua kui iisraellased olid ustavad Jehoovale, õnnistas ta neid külluslikult ja nende elu oli silmanähtavalt parem kui kõigil ümberkaudseil rahvail. Tõepoolest, see on Jehoova õnnistus, mis „teeb rikkaks” (4. Moosese 16:13; 5. Moosese 4:5–8; 11:8–15).

14. Mis saab osaks neile, kes on rikkad Jumalas?

¹⁴ Väljendit „rikas Jumalas” on tõlgitud ka „rikas Jumala silmis” (Today’s English Version) või „rikas Jumala ees” (UM). Materiaalselt rikkad inimesed on tavaliselt mures selle pärast, millised nad teiste silmis paistavad. Seda näitab sageli nende eluviis. Nad soovivad teistele muljet avaldada, mida Piibel nimetab „elatusvahenditega uhkeldamiseks” (1. Johannese 2:16, UM). Vastandina sellele naudivad need, kes on rikkad Jumalas, tema heakskiitu, soosingut ja külluslikku armu ning neil on temaga lähedased soojad suhted. Selline erakordne seisund annab neile kindlasti heaolu- ja turvatunde, rohkem kui mistahes aineline rikkus võib pakkuda (Jesaja 40:11). Jääb veel küsimus: mida peaksime tegema, et olla rikkad Jumala silmis?

Rikas Jumala silmis

15. Mida me peame tegema, et olla rikkad Jumalas?

¹⁵ Jeesuse tähendamissõnas tegi mees plaane ja töötas kõvasti vaid selleks, et  endale rikkust koguda, ning teda nimetati meeletuks. Aga et olla rikkad Jumalas, peame püüdma kõvasti töötada ning täiel määral osalema tegevustes, mis on tõeliselt väärtuslikud ja olulised Jumala silmis. Selle alla käib ka Jeesuse käsk: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19). Kui kasutame oma aega, energiat ja oskusi Kuningriigi kuulutamiseks ning inimeste jüngriteks tegemise töös, mitte vaid iseenda heaks, võib seda võrrelda investeerimisega. Need, kes on nõnda teinud, on lõiganud külluslikult vaimset tulu, nagu tuleb välja ka järgmistest näidetest (Õpetussõnad 19:17).

16., 17. Too näiteid, milline eluviis teeb inimese rikkaks Jumala silmis.

¹⁶ Vaadelgem ühe Aasias elava kristliku mehe lugu. Tal oli tasuv töö arvutispetsialistina. Ent töö röövis peaaegu kogu tema aja ja ta tundis end vaimselt tühjana. Viimaks otsustas ta edasipürgimise asemel oma ameti maha panna. Ta hakkas jäätist valmistama ja seda tänaval müüma, nii et jääks rohkem aega oma vaimsete vajaduste ja kohustuste eest hoolitsemiseks. Endised töökaaslased viskasid tema kulul nalja, ent mis oli tulemus? Mees jutustab: „Tegelikult sain majanduslikult paremini hakkama kui arvutitega töötades. Olen õnnelikum, kuna mul pole enam stressi ega muret, mis kaasnes varasema tööga. Ja mis kõige tähtsam, olen nüüd Jehoovaga lähedasem.” See muutus võimaldas sel kristlasel alustada täisajalist teenistust ja praegu teenib ta oma maal Jehoova tunnistajate harubüroos. Tõesti, Jehoova õnnistus „teeb rikkaks”.

¹⁷ Teine näide on naisest, kes kasvas üles perekonnas, kus väärtustati väga haridust. Ta käis ülikoolides Mehhikos, Prantsusmaal ja Šveitsis ning tema ees terendas paljutõotav karjäär. „Ma olin edukas, minust peeti lugu ja mul oli mitmeid privileege,” sõnas ta, „kuid sisimas tundsin tühjust, sügavat rahulolematust.” Siis õppis ta tundma Jehoovat. Naine jutustab: „Kui edenesin vaimselt, soovisin rõõmustada Jehoovat ja anda talle omalt poolt midagi tagasi kõigest sellest, mida ta mulle oli andnud, ning see aitas mul selgesti näha, mis suuna pean võtma – teenima teda täisajaliselt.” Ta loobus oma ametikohast ja ristiti peagi. Viimased 20 aastat on ta olnud õnnelik täisajaline jumalateenija. Ta jutustab: „Mõned mõtlevad, et olen lasknud oma andel raisku minna, kuid samas nad näevad, et olen õnnelik, ja imetlevad neid põhimõtteid, mille järgi elan. Palvetan iga päev, et Jehoova aitaks mul olla alandlik, nii et mul oleks tema heakskiit.”

18. Kuidas võime sarnaselt Paulusega olla rikkad Jumalas?

¹⁸ Saulusel, kellest sai apostel Paulus, seisis ees paljutõotav karjäär. Kuid ta kirjutas hiljem: „Mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu” (Filiplastele 3:7, 8). Pauluse jaoks ületasid Kristuse kaudu saadud rikkused kõik, mida maailm oleks võinud pakkuda. Samamoodi, kui hülgame kõik isekad ambitsioonid ja püüame elada jumalakartlikult, on ka meie elu rikas Jumala silmis. Jumala Sõna kinnitab: „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” (Õpetussõnad 22:4).

Kas oskad selgitada?

• Millises keerulises olukorras oli Jeesuse tähendamissõnas kujutatud mees?

• Miks nimetati tähendamissõnas meest meeletuks?

• Mida tähendab olla rikas Jumalas?

• Kuidas võime saada rikkaks Jumalas?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Miks nimetati rikast meest meeletuks?

[Pilt lk 27]

Kuidas võivad väljavaated ametikõrgenduseks osutuda tõeliseks katseks?

[Pilt lk 28, 29]

„See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks”