Tõeline vaimsus – kuidas selleni jõuda?

„LIHA mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu,” kirjutas apostel Paulus (Roomlastele 8:6). Nende sõnadega osutas apostel sellele, et see, kas olla vaimne inimene või mitte, on midagi enamat kui isiklik eelistus või suhtumise asi. Tegelikult on see elu ja surma küsimus. Mis mõttes aga saab vaimne inimene „elu ja rahu”? Piibli järgi on sellisel inimesel rahu juba praegu – iseenda ja Jumalaga – ning tulevikus saab ta tasuks igavese elu (Roomlastele 6:23; Filiplastele 4:7). Just sellepärast Jeesus laususki: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM).

See, et sa juba loed seda ajakirja, näitab, et sul on vaimseid huvisid – ja see on väga hea. Kuna aga selle teema kohta on palju erinevaid arvamusi, võid sa mõelda: „Mis on tõeline vaimsus ja kuidas selleni jõuda?”

„Kristuse meel”

Peale selle, et apostel Paulus pööras tähelepanu vaimse meelelaadi tähtsusele ja kasule, rääkis ta palju ka sellest, mis on tõeline vaimsus. Paulus selgitas muistse Korintose linna kristlastele, mis vahe on maisel inimesel, kes järgib lihalikke soove, ja vaimsel inimesel, kes väärtustab vaimseid asju. Paulus kirjutas: „Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus.” Teisalt selgitas Paulus, et vaimset inimest iseloomustab see, et tal on „Kristuse meel” (1. Korintlastele 2:14–16).

„Kristuse meel” tähendab, et inimesel on samasugune mõtteviis nagu Jeesus Kristusel (Roomlastele 15:5; Filiplastele 2:5). Teisisõnu, vaimne inimene on see, kes mõtleb nagu Jeesus ja käib tema jälgedes (1. Peetruse 2:21; 4:1). Mida enam inimese meel sarnaneb Kristuse omaga, seda sügavam on tema vaimsus ning seda tõenäolisemalt ta saavutab „elu ja rahu” (Roomlastele 13:14).

Kuidas õppida tundma „Kristuse meelt”

Et inimesel oleks Kristuse meel, peab ta esmalt selle kohta teadmisi omandama. Seepärast on vaimsuse arendamise esimene samm õppida tundma Jeesuse mõtteviisi. Kuidas aga teada saada, missugune oli 2000 aastat tagasi elanud inimese mõtteviis? Mõtle sellele, kuidas sa õppisid tundma oma maa ajaloolisi isikuid. Tõenäoliselt sa lugesid neist. Samamoodi on kirjalike ülestähenduste lugemine Jeesusest oluline viis, kuidas Kristuse meelt tundma õppida (Johannese 17:3).

Jeesuse kohta on olemas neli elavat ajaloolist ülestähendust – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese kirjutatud evangeeliumid. Nende jutustuste hoolikas lugemine aitab sul tundma õppida Jeesuse mõtteviisi, tema tunnete sügavust ja tegude motivatsioone. Kui võtad aega Jeesuse kohta loetu üle mõtisklemiseks, lood sa oma mõtteis pildi sellest, missugune isiksus ta oli. Isegi kui sa juba pead ennast Kristuse järelkäijaks, siis selline lugemine ja mõtisklemine aitavad sul ’kasvada meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses’ (2. Peetruse 3:18; siin ja edaspidi meie kursiiv).

 Seda meeles pidades uurigem mõningaid salme evangeeliumidest, et näha, mis tegi Jeesusest vaimse inimese. Seejärel küsi endalt, kuidas tema eeskuju järgida (Johannese 13:15).

Vaimsus ja „Vaimu vili”

Evangeeliumikirjutaja Luukas teatas, et ristimise ajal valati Jeesuse peale Jumala püha vaim ja et Jeesus sai „täis Püha Vaimu” (Luuka 3:21, 22; 4:1). Jeesus omakorda toonitas oma järelkäijatele tungivalt, kui tähtis on lasta „Jumala Vaimul” ehk tegeval jõul end juhtida (1. Moosese 1:2; Luuka 11:9–13). Miks see on nii tähtis? Kuna Jumala vaimul on vägi kujundada ümber inimese meelt, nii et see sarnaneb järjest enam Kristuse meelega (Roomlastele 12:1, 2). Püha vaim toob inimeses esile sellised omadused nagu „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus”. Need omadused, mida Piiblis nimetatakse „Vaimu viljaks”, iseloomustavad tõeliselt vaimset inimest (Galaatlastele 5:22, 23). Niisiis on vaimse meelelaadiga inimene see, kes laseb end Jumala vaimul juhtida.

Jeesus ilmutas kogu oma maise teenistuse jooksul vaimu vilja. Sellised omadused nagu armastus, lahkus ja headus väljendusid eriti hästi selles, kuidas ta kohtles neid, keda peeti ühiskonna alamateks liikmeteks (Matteuse 9:36). Pane näiteks tähele üht juhtumit, mida kirjeldas apostel Johannes: „Mööda minnes ta [Jeesus] nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime.” Ka Jeesuse jüngrid märkasid seda meest, kuid nägid temas vaid patust ning küsisid: „Kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad?” Mehe naabrid panid samuti teda tähele, kuid nende silmis oli ta vaid kerjus. „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?” ütlesid nad. Jeesus aga suhtus pimedasse mehesse kui isikusse, kes vajab abi. Ta kõnetas pimedat ja tegi ta terveks (Johannese 9:1–8).

Mida see juhtum näitab Kristuse meele kohta? Esiteks ei vaadanud Jeesus mööda heidikutest, vaid kohtles neid hella kaastundega. Teiseks astus ta esimese sammu, et teisi aidata. Kas sina järgid Jeesuse eeskuju? Kas suhtud inimestesse nagu Jeesus, aidates neil parandada oma elu ja pakkudes neile tulevikulootust? Või kipud eelistama mõjukaid isikuid ega pööra teistele tähelepanu? Kui suhtud inimestesse nagu Jeesus, siis sa tõepoolest järgid tema eeskuju (Laul 72:12–14).

Vaimsus ja palve

Evangeeliumid näitavad, et Jeesus palvetas sageli Jumala poole (Markuse 1:35; Luuka 5:16; 22:41). Maise teenistuse ajal oli Jeesusel tavaks võtta aega palvetamiseks. Jünger  Matteus kirjutas: „Kui ta [Jeesus] siis rahva oli lasknud minema, läks ta ise üles mäele üksipäini palvetama” (Matteuse 14:23). Jeesus sai jõudu sellistest hetkedest, mil ta üksipäini oma taevase Isaga rääkis (Matteuse 26:36–44). Tänapäeval otsivad vaimse meelsusega inimesed samuti võimalusi Jumalaga rääkimiseks, teades, et see tugevdab nende suhteid Loojaga ja muudab nende mõtteviisi üha enam Kristuse sarnaseks.

Jeesus palvetas tihti väga pikalt (Johannese 17:1–26). Näiteks enne kui Jeesus valis 12 meest oma apostliteks, „ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises” (Luuka 6:12). Vaimse meelelaadiga inimesed järgivad Jeesuse eeskuju, mis aga ei tähenda, et peaks ilmtingimata terve öö palvetama. Kuid enne tähtsate otsuste langetamist võtavad nad piisavalt aega Jumala poole palvetamiseks, paludes püha vaimu juhatust, et teha otsuseid, mis aitavad kasvatada nende vaimsust.

Jeesus väljendas oma palvetes sügavaid tundeid, mida peaksime tegema ka meie. Pane tähele, mida kirjutas Luukas sellest, kuidas Jeesus palvetas ööl enne oma surma. „Heideldes raskesti, palvetas ta veel pinevamalt; ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale” (Luuka 22:44). Jeesus oli varemgi pinevalt palvetanud, kuid seekord, mil ta seisis silmitsi oma elu raskeima katsumusega, palvetas ta „veel pinevamalt”, ning tema palvele vastati. (Heebrealastele 5:7.) Vaimse meelelaadiga inimesed järgivad Jeesuse eeskuju. Iseäranis rasketes katsumustes palvetavad nad „veel pinevamalt”, et Jumal annaks neile püha vaimu, juhatust ja toetust.

Kuna Jeesus palvetas sageli, siis pole sugugi üllatav, et tema jüngrid soovisid teda selles jäljendada. Seepärast palusid nad teda: „Issand, õpeta meid palvetama” (Luuka 11:1). Samamoodi need, kes tänapäeval hindavad vaimseid asju ja soovivad lasta Jumala pühal vaimul end juhtida, järgivad Jeesuse eeskuju Jumala poole palvetamises. Tõeline vaimsus ja palve käivad käsikäes.

Vaimsus ja hea sõnumi kuulutamine

Markuse evangeeliumist võib lugeda juhtumist, kui Jeesus tervendas palju haigeid, tehes seda hilise õhtutunnini. Järgmisel varahommikul, kui ta oli üksi palvetamas, tulid tema apostlid ja ütlesid talle, et paljud otsivad teda, ilmselt soovist terveks saada. Kuid Jeesus ütles: „Lähme teisale, lähemaisse aleveisse, et ma sealgi kuulutaksin.” Seejärel ta selgitas, miks: „Sest selleks ma olen välja tulnud” (Markuse 1:32–38; Luuka 4:43). Kuigi inimeste tervendamine oli Jeesusele tähtis, oli Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamine tema peamine eesmärk (Markuse 1:14, 15).

Neid, kel on Kristuse meel, võib tänapäevalgi ära tunda selle järgi, et nad räägivad teistele Jumala Kuningriigist. Jeesus andis kõigile neile, kes soovivad olla tema järelkäijad, järgmise käsu: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama  kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Lisaks ennustas Jeesus: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Kuna Jumala Sõna näitab, et kuulutustööd tehakse püha vaimu väega, on agar osalemine selles töös märk tõelisest vaimsusest (Apostlite teod 1:8).

Kuningriigi sõnumi kuulutamine kogu maailmas nõuab miljonite inimeste ühiseid jõupingutusi (Johannese 17:20, 21). Need, kes teevad seda tööd, peavad lisaks vaimsele meelelaadile olema ka ülemaailmselt hästi organiseeritud. Kas sa tunned ära need inimesed, kes järgivad Kristuse samme ning kuulutavad Kuningriigi head sõnumit kogu maailmas?

Kuidas oma vaimsust hinnata?

Loomulikult on ka teisi tunnuseid, mis iseloomustavad tõeliselt vaimset inimest. Aga millise hinnangu võime anda enda kohta nende tunnusjoonte põhjal, mida me juba vaatlesime? Selle teadasaamiseks küsi iseendalt: Kas ma loen korrapäraselt Jumala Sõna Piiblit ja mõtisklen loetu üle? Kas minu elust ilmneb vaimu vili? Kas ma palvetan sageli? Kas soovin läbi käia inimestega, kes kuulutavad kogu maailmas Jumala Kuningriigi head sõnumit?

Aus enese läbiuurimine võib aidata sul otsustada oma vaimsuse sügavuse üle. Ergutame sind astuma vajalikke samme juba nüüd, et sulle saaksid osaks „elu ja rahu” (Roomlastele 8:6; Matteuse 7:13, 14; 2. Peetruse 1:5–11).

[Kast/pildid lk 7]

VAIMSUSE TUNNUSED

◆ Armastus Jumala Sõna vastu

◆ Vaimu vilja ilmutamine

◆ Korrapärased ja siirad palved Jumala poole

◆ Kuningriigi hea sõnumi teistele rääkimine

[Pilt lk 5]

Piibel aitab sul tundma õppida „Kristuse meelt”