Imetlegem kavandatust, õppigem tundma Kavandajat

KÜLLAP oled sa kuulnud itaalia maalikunstnikust ja skulptorist Michelangelost. Olgugi et sa pole näinud ehk ühtki tema meistriteost originaalis, nõustud sa tõenäoliselt kunstiajaloolasega, kes on nimetanud seda itaalia geeniust oivaliseks ja võrratuks kunstnikuks. Michelangelo annet ei saa eitada. Kes söandakski lahutada Michelangelo kõrgelt hinnatud kunsti temast kui väljapaistvast kunstnikust?

Nüüd aga mõelgem meid maakeral ümbritsevate rikkalike eluvormide keerukusele ja mitmekesisusele. „The New York Times” tsiteeris ühe bioloogiaprofessori asjakohast ütlust: „Bioloogia valdkondades on tõendid kavandatuse kohta silmanähtavad.” Ta lisas: „Eluvormid kubisevad kavandatuse ilmingutest.” Kas on intellektuaalselt aus imetleda kavandatust, tunnustamata kavandajat?

Terane ümbritseva elu vaatleja apostel Paulus mainis neid, kes „on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat” (Roomlastele 1:25). Mõjutatuna kõikjale tunginud evolutsioonilistest ideedest, on inimesi, kes eitavad või ei suuda tunnistada seda, et kavandatus viitab kindlasti kavandajale. Ent kas evolutsiooniteooriat saab ikka lugeda päris tõsiteaduseks? Pangem tähele, millise järelduse tõi ajalehes „The New York Times” ära Viini katoliku peapiiskop Christoph Schönborn: „Mis tahes teooria, mis eitab või püüab ignoreerida võimsaid tõendeid kavandatuse kohta bioloogias, on ideoloogia, mitte teadus.”

Kas teaduse lõpp?

Siiski leidub neid, kes arvavad, et kui pooldatakse seisukohta, et Looja olemasolu kohta on tõendeid, seatakse tõkked teaduslikele otsingutele. Selliseid kartusi väljendati ajakirja „New Scientist” ühes artiklis, kus väideti, et „teadusele kui piiritule edasipürgimisele saabub lõpp, kui sellele on tõkkeks ületamatu barjäär sildiga „Selle tegi Kavandaja””. Kas sellisel kartusel on alust? Üldsegi mitte. Väita võib hoopis vastupidist. Miks?

Kui pidada meie universumi ja maapealse elu põhjuseks pimedat juhust ja sellele järgnenud evolutsiooni, tähendaks see tegelikult loobumist igasugusest üritusest leida mõttekat selgitust. Seevastu võib tunnistamine, et meid ümbritseva põhjustajaks on intelligentne Looja, anda meile tõuke uurida tema intelligentsi olemust ja selle väljendumisvorme ümbritsevas füüsilises maailmas. Näiteks teadmine, et pildi „Mona Lisa” maalis Leonardo da Vinci, ei ole takistanud kunstiajaloolasi uurimast tema tehnikat ja kasutatud  materjale. Tunnistamine, et on olemas Kavandaja, ei tohiks meid samuti takistada uurimast tema kavandatu ja looduga seotud üksikasju ning komplekssust.

Selle asemel et uurimistegevust lämmatada, kutsub Piibel meid üles otsima vastuseid nii teaduslikele kui usulistele küsimustele. Muistne kuningas Taavet mõtiskles selle üle, kui imeliselt on loodud tema keha. Seepeale lausus ta: „Ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14). Piiblis tuuakse ära ka Looja küsimus patriarh Iiobile: „Kas sa taipad, kui avar on maa?” (Iiob 38:18). Kindlasti pole siin tegemist viitega uurimise või juurdlemise lämmatamisele. Hoopis vastupidi, Meisterkavandaja kutsub siin üles tema kätetööd uurima. Mõelgem ka prohvet Jesaja kirjapandud üleskutsele, mis suunab meid süvendama endas arusaamist Temast, kes on loonud meid ümbritseva: „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal?” Seejärel toob kirjakoht Jesaja 40:26 ära fakti, mis on kooskõlas Einsteini üldtuntud valemiga E=mc². See fakt räägib sellest, et universumi loomise allikaks oli dünaamiline energia ja jõud.

Tõsi küll, vastuseid loomistööga seotud küsimustele pole alati sugugi kerge leida. Osaliselt on selle põhjuseks see, et meie arusaamisvõime on piiratud ning ümbritseva maailma mõistmine puudulik. Iiob taipas seda. Ta ülistas Loojat, kes on teinud võimalikuks selle, et meie planeet ripub maailmaruumis eimillegi kohal ning vett täis pilved hõljuvad maa kohal (Iiob 26:7–9). Siiski mõistis Iiob, et sellised imed on kõigest Looja „tee ääred” (Iiob 26:14). Kahtlemata soovis Iiob õppida ümbritsevat maailma paremini tundma. Ka Taavet tunnistas enda piiratust, kui ta kirjutas: „See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu!” (Laul 139:6).

Looja olemasolu tunnistamine ei takista teaduslikku progressi. Püüd saada ulatuslikumaid teadmisi nii materiaalses kui vaimses vallas on tõepoolest piiritu ja igavikuline. Üks laialdaste teadmiste poolest tuntud muistne kuningas tunnistas alandlikult: „Ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni” (Koguja 3:11).

Kas „Jumal lünkade tarbeks”?

Väidetakse, et Jumal tuuakse mängu meelevaldselt, sel juhul kui  tõepärase teadusliku seletusega jänni jäädakse. Teisisõnu väidetakse, et sellisest jumalikust Kavandajast on saanud „Jumal lünkade tarbeks”, otsekui oleks „Jumal” alati see võlusõna, kui inimesed ei suuda asjadele loogilist seletust anda. Ent missugustest lünkadest on siin jutt? Kas tegemist on pelgalt väikeste ja tähtsusetute lünkadega meie teadmistes? Ei, need on lausa kuristikud darvinistliku evolutsiooni usutavuses. Need on bioloogiavaldkondades esinevad fundamentaalsed lüngad, mida evolutsiooniteooria pole suutnud täita. Tõtt-öelda kasutavadki tõestamata väidetele tuginevad evolutsionistid darvinistlikku teooriat oma „Jumalana lünkade tarbeks”.

Looja, kellest räägib Piibel, pole kaugeltki „Jumal lünkade tarbeks”. Vastupidi, tema tegutsemine hõlmab kõiki loomistööde faase, aspekte ja detaile. Laulik rõhutab Jehoova kõikehaaravat loomistööd järgmiselt: „Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust!” (Laul 36:10). Tema kohta on õigusega öeldud, et tema on see, „kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis nende sees on” (Apostlite teod 4:24; 14:15; 17:24). Üks esimese sajandi õpetaja kirjutas põhjendatult Jumalast, kes „kõik on loonud” (Efeslastele 3:9).

Lisaks on Jumal kehtestanud „taeva seadused,” füüsikaseadused, mis valitsevad mateeriat ja energiat ning mille kallal teadlased seniajani pead murravad (Iiob 38:33). Tema kavandatu on täielik ja eesmärgipärane, vastates tema seatud sihile luua maakera, mida asustaksid erakordselt mitmepalgelised elusorganismid.

Kavandatus ja terve mõistus

Lõpuks peaksime kaaluma ka terve mõistuse küsimust. Teaduskirjanik John Horgan märgib erisuguste teaduslike teooriate paikapidavuse kohta üldiselt: „Kui puudub kindel tõendusmaterjal, ei tohiks meil olla piinlik juhinduda tervest mõistusest.”

Kas on ikka mõistlik väita, et elu tekkis pelgalt juhuse või pimedate jõudude läbi? Hoolimata evolutsiooniteooria laialdasest populaarsusest on paljud intelligentsed inimesed, nende seas teadlased, veendunud selles, et on olemas intelligentne Looja. Üks loodusteaduse professor täheldab, et rahvas üldiselt „on ülekaalukalt ja kindlalt arvamusel, et eluvormid on kavandatud”. Miks see nii on? Enamik inimesi on täiesti nõus apostel Pauluse mõtteavaldusega: „Igal majal on oma valmistaja” (Heebrealastele 3:4). Seejärel jõuab Paulus loogilise järelduseni: „Kes kõik on valmistanud, see on Jumal.” Piibli seisukohalt pole üldsegi mitte mõistlik tunnistada, et maja vajab projekteerijat ja ehitajat, ning samas väita, et keerukas rakk tekkis juhuse läbi.

Nende kohta, kes eitavad Kavandaja ja Looja olemasolu, täheldab Piibel: „Meeletu ütleb oma südames: „Jumalat ei ole!”” (Laul 14:1, P 1997). Siin noomib laulik neid, kel puudub ikka veel veendumus. Inimene  võib juhinduda pigem isiklikust arvamusest kui selgest objektiivsusest. Seevastu tark ja mõistlik inimene tunnistab alandlikult Looja olemasolu (Jesaja 45:18).

Paljudele mõtlevatele inimestele on tõendusmaterjal kõrgema Kavandaja kohta täiesti ilmne.

Kavandajat saab tundma õppida

Kui me peame endid kavandatuse tulemuseks, siis milleks meid kavandati? Mis on elu eesmärk? Teadus üksi ei suuda sellistele küsimustele vastuseid anda. Ent need põhjapanevad küsimused nõuavad veenvaid ja rahuldavaid vastuseid. Selles osas võib olla suuresti abi Piiblist, kus näidatakse, et Jehoova pole mitte ainult Looja, vaid ka oma eesmärkide täideviija, sihikindel tegutseja. Pühakiri teeb teatavaks Jumala eesmärgi inimkonna suhtes ning annab meile tulevikulootuse.

Kes siis on Jehoova? Milline Jumal ta on? Jehoova tunnistajad kutsuvad sind üles õppima tundma Meisterkavandajat kui reaalset isikut. Sa võid saada teada, mida tähendab tema nimi ning millised on ta omadused ja suhted inimkonnaga. Tänu tema Sõnale Piiblile võid saada aru, miks on meil lisaks sellele, et me imetleme tema oivalist kavandatut, tarvis austada teda kui Kavandajat (Laul 86:12; Ilmutuse 4:11).

[Pilt lk 4]

Michelangelo

[Pildid lk 5]

Usk Kavandajasse on kooskõlas tõsiteadusega

[Pilt lk 6]

Geniaalse kavandatuse tõendiks on mitmekesisus ja kohanemisvõime

[Pildid lk 7]

Kavandatus eeldab kavandajat