Suur and Poolale

KUUENDAL juulil 1525 kuulutas Preisi hertsog Albrecht luteri usu riigiusuks. Nõnda sai Preisi hertsogiriigist, mis oli tollal Poola kuningriigi vasall, esimene Euroopa riik, kus võeti ametlikult omaks Martin Lutheri õpetused.

Albrecht soovis teha Ida-Preisimaa pealinnast Königsbergist protestantliku kultuuri südame. Ta asutas sellesse linna ülikooli ja toetas luterlike kirjutiste trükkimist mitmesse keelde. Samuti andis hertsog 1544. aastal välja määruse, et tema maal peab poolakatele loetama Pühakirja ette nende omas keeles. Seniajani polnud aga olemas ühtegi poolakeelset piiblitõlget.

Tavakeelele lähedane tõlge

Et seda viga parandada, asus Albrecht otsima kedagi, kes oleks suuteline tegema Kristlike Kreeka Kirjade poolakeelset tõlget. Umbes aastal 1550 võttis ta oma teenistusse Jan Seklucjani, kes oli nii kirjanik, raamatukaupmees kui trükkal. Seklucjan oli lõpetanud Leipzigi ülikooli ja ta oli protestantlikke õpetusi levitades katoliku kirikule pinnuks silmas. Mõni aeg varem oli ta koguni Königsbergi pagenud, et pääseda oma usuliste tõekspidamiste levitamise pärast kohtupinki sattumast.

Jan Seklucjan oli vaimustatud mõttest teha Pühakirjast poolakeelne tõlge. Oli möödunud vaid aasta Seklucjanile ülesande määramisest, kui juba ilmusid trükist esimesed Matteuse evangeeliumi raamatud. See väljaanne sisaldas ka üksikasjalikke kommentaare ja abistavaid ääremärkusi, mis pakkusid mõnele tekstilõigule alternatiivseid tõlkeid. Peagi ilmus Seklucjani ülevaatamise all trükist väljaanne, milles olid kõik neli evangeeliumi. Kõigest kolme aastaga sai ta trükitud kõik Kristlikud Kreeka Kirjad.

Täpse tõlke valmimiseks oli tõlkija uurinud kreekakeelseid tekste. Peale selle öeldi 1551. aasta väljaande eessõnas, et kasutatud on ladinakeelseid ja „muukeelseid tõlkeid”. Raamatu „Studia nad językiem polskim XVI wieku” autor Stanisław Rospond täheldab, et see tõlge on kirjutatud „ilusas ja ladusas proosas”. Rospond märgib,  et tõlkija pole olnud „kirjandusliku keele” kammitsais, vaid on püüdnud kasutada sellist poola keelt, mis on „ligilähedane tavakeelele”.

Ehkki selle suure töö koordineerija oli Seklucjan, ilmneb tõenditest, et tema ei olnud tõlkija. Kes siis oli see laialdaste teadmistega tõlkija? Stanisław Murzynowski. Kui Seklucjan ta seda paljunõudvat ülesannet täitma palkas, oli ta ilmselt veidi üle 20 aasta vana.

Murzynowski nägi ilmavalgust ühes külas, aga kui ta oli juba piisavalt vana, saatis isa ta Königsbergi, et ta õpiks kreeka ja heebrea keelt. Seejärel läks Murzynowski õppima Saksamaale Wittenbergi ülikooli, kus ta tõenäoliselt kohtas Martin Lutherit. Nooruke üliõpilane kuulas loenguid, mida andis Philipp Melanchthon, kes kahtlemata aitas tal omandada põhjalikult nii kreeka kui heebrea keelt. Kui Murzynowski oli end Itaalias täiendanud, pöördus ta tagasi Königsbergi ja pakkus end hertsog Albrechti teenistusse.

Maria Kossowska kirjutab oma raamatus „Biblia w języku polskim”, et Murzynowski „töötas hoolsalt ja efektiivselt, kuid ta ei tõmmanud tähelepanu iseendale, ei püüelnud silmapaistva positsiooni poole ega soovinud, et tema nimi pandaks tõlke tiitellehele”. See noormees kirjutab oma oskuste kohta aga hoopis järgmist: „Ma ei tea, kas ma kirjutan kehvemini ladina või poola keeles.” Hoolimata oma ebakindlusest oli Murzynowski panus väga oluline, et Jumala Sõna saaks Poola rahvale kättesaadavaks. Tema kaaslane Seklucjan nimetas nende välja antud tõlget „suureks anniks” Poolale.

Suurimaid ande

Sellele esimesele poolakeelsele piiblitõlkele on järgnenud hulk teisi. 1994. aastal ilmus poola keeles „Kristlike kreeka kirjade uue maailma tõlge” ja 1997. aastal täielik „Uue maailma tõlge”. Tõlkijad, kes ei soovinud tõmmata tähelepanu endile, püüdsid anda Jumala Sõna edasi selliselt, et see oleks lisaks täpsusele ka lähedane tavakeelele, mida räägitakse nüüdisajal, mitte keelele, mida kõneldi 16. sajandil.

Praeguseks on Piibel kättesaadav kas tervikuna või osaliselt umbes 2400 keeles. Kui sul on võimalik muretseda endale Jumala Sõna täpne tõlge oma emakeeles, siis on see suurimaid ande, mida sa võid eales saada – and Jehoova Jumalalt sulle juhatuseks (2. Timoteosele 3:15–17).

[Pilt lk 20]

Mälestusmärk Stanisław Murzynowskile, kes tõlkis Uue Testamendi poola keelde

[Pilt lk 21]

Matteuse evangeeliumi 3. peatükk Stanisław Murzynowski tõlkes

[Allikaviide]

Dzięki uprzejmości Towarzystwa Naukowego Płockiego