Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Õpetage oma lapsi armastama Jehoovat

Õpetage oma lapsi armastama Jehoovat

Õpetage oma lapsi armastama Jehoovat

„Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorpõlve pojad!” (LAUL 127:4)

1., 2. Mis mõttes on lapsed kui „nooled sangari käes”?

VIBUKÜTT valmistub noolega märki laskma. Ta paneb noole hoolikalt vastu vibunööri ning lihaseid pingutades vinnastab oma vibu. Jõupingutustest hoolimata võtab ta aega, et noolt suunata. Ja siis laseb ta selle lendu! Kas nool tabab märki? Vastus oleneb mitmest asjaolust, sealhulgas vibulaskja oskustest, tuulest ja noole seisukorrast.

2 Kuningas Saalomon võrdles lapsi „nooltega sangari käes” (Laul 127:4). Vaatleme, kuidas seda näidet võib kohaldada. Nool on vibuküti käes suhteliselt lühikest aega. Et tabada märki, peab ta selle kiiresti lendu laskma. Samamoodi on üsna lühike see aeg, mil vanemad saavad arendada oma lastes südamesttulevat armastust Jehoova vastu. Aastad mööduvad kiiresti, lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad kodust (Matteuse 19:5). Kas nad tabavad märki – või teisisõnu, kas lapsed armastavad ja teenivad edasi Jumalat, kui nad on kodust lahkunud? Vastus sõltub paljudest asjaoludest. Kolm neist on: vanemate oskused; keskkond, kus lapsi kasvatatakse; ja viis, kuidas nool ehk laps kasvatuse vastu võtab. Uurime neid kolme tegurit lähemalt. Esmalt vaatleme oskusliku vanema mõningasi jooni.

Oskuslikud vanemad annavad head eeskuju

3. Miks peavad vanemate sõnu kinnitama teod?

3 Jeesus andis vanematele eeskuju selles, et tegutses kooskõlas oma õpetustega (Johannese 13:15). Samas mõistis ta hukka variserid, kes „ütlevad, ... aga ei tee” (Matteuse 23:3). Selleks et vanemad saaksid oma lapsi motiveerida Jehoovat armastama, peavad vanemate sõnad ja teod käima käsikäes. Sõnad, mille taga pole tegusid, on kasutud, just nagu vibu ilma vibunöörita (1. Johannese 3:18).

4. Milliseid küsimusi peaksid vanemad endalt küsima ja miks?

4 Miks on lapsevanema eeskuju nõnda tähtis? Nii nagu täiskasvanud õpivad Jumalat armastama Jeesuse eeskuju vaadeldes, nõnda ka lapsed õpivad armastama Jehoovat, järgides oma vanemate head eeskuju. Lapse kaaslased võivad teda kas üles ehitada või ’rikkuda head kombed’ (1. Korintlastele 15:33). Praktiliselt kogu lapseea jooksul, eriti just tähtsatel kujunemisaastatel, avaldavad lapsele kõige enam mõju tema vanemad. Seetõttu peaksid vanemad endalt küsima: „Missugune kaaslane olen mina? Kas minu eeskuju innustab last arendama kasulikke harjumusi? Millist eeskuju ma annan oma lastele elutähtsates valdkondades, nagu palve ja Piibli uurimine?”

Oskuslikud vanemad palvetavad koos oma lastega

5. Mida võivad lapsed õppida vanemate palvetest?

5 Sinu lapsed õpivad suuresti Jehoovat tundma sinu palvete kaudu. Milliseid järeldusi nad võivad teha sellest, kui nad kuulevad, et sa tänad Jumalat toidu eest ja palvetad Piibli uurimise ajal? Tõenäoliselt õpivad nad, et Jehoova hoolitseb meie füüsiliste vajaduste eest – mille eest peab teda tänama – ja et ta õpetab meile vaimseid tõdesid. Need on väärtuslikud õppetunnid. (Jakoobuse 1:17.)

6. Kuidas võivad vanemad aidata oma lastel tunda, et Jehoova on neist igaühest huvitatud?

6 Kui sa aga palvetad koos perega ka muul ajal, mitte ainult söögikordadel ja perega Piiblit uurides, ning kui sa räägid neis palvetes konkreetsetest asjadest, mis puudutavad sind ja sinu lapsi, suudad sa veelgi rohkem korda saata. Sa aitad oma lastel tunda, et Jehoova on osa teie perest ja et ta on sügavalt igaühest huvitatud (Efeslastele 6:18; 1. Peetruse 5:6, 7). Üks isa ütleb: „Oleme palvetanud koos meie tütrega alatest ajast, kui ta sündis. Kui ta suuremaks kasvas, palvetasime suhete eest teistega ja asjade eest, mis teda puudutasid. Kuni tema kodust lahkumiseni, et abielluda, ei möödunud ainsatki päeva, kui me temaga koos ei palvetanud.” Kas ka sina võiksid palvetada oma lastega iga päev? Kas sa aitad neil näha, et Jehoova on kui sõber, kes ei hoolitse mitte ainult nende füüsiliste ja vaimsete, vaid ka emotsionaalsete vajaduste eest? (Filiplastele 4:6, 7.)

7. Mida peavad vanemad teadma, et esitada konkreetseid palveid?

7 On selge, et sinu palved saavad olla konkreetsed ainult siis, kui sa tead, mis sinu lapse elus toimub. Pane tähele, mida ütles üks isa, kes kasvatas üles kaks last: „Iga nädala lõpus küsisin endalt kaks küsimust: „Mille pärast minu lapsed selle nädala jooksul muretsesid? Ja mida toredat nende elus juhtus?”” Vanemad, kas te võiksite endalt küsida sääraseid küsimusi ja rääkida mõningatest neist asjadest, kui koos oma lastega palvetate? Kui te nii teete, õpetate neid mitte ainult Jehoova kui palvekuulja poole palvetama, vaid ka teda armastama (Laul 65:3).

Oskuslikud vanemad aitavad kujundada häid uurimisharjumusi

8. Miks peavad vanemad aitama oma lastel arendada Jumala Sõna uurimise harjumust?

8 Kuidas võib vanemate suhtumine Piibli uurimisse mõjutada laste suhteid Jumalaga? Igasuguste suhete kujundamiseks ja alalhoidmiseks on lisaks üksteisega rääkimisele vaja ka teineteist kuulata. Üks moodus, kuidas me kuulame Jehoovat, on Piibli uurimine „ustava ... sulase” antud väljaannete abil (Matteuse 24:45–47; Õpetussõnad 4:1, 2). Seega, et vanemad saaksid aidata lastel arendada püsivaid ja armastavaid suhteid Jehoovaga, peaksid nad ergutama lapsi arendama Jumala Sõna uurimise harjumust.

9. Kuidas saab aidata lastel kujundada häid uurimisharjumusi?

9 Kuidas saab aidata lapsel kujundada häid uurimisharjumusi? Jällegi õpetab vanema eeskuju kõige paremini. Kas su lapsed näevad, et sa loed ja uurid Piiblit regulaarselt hea meelega? On tõsi, et sa võid olla üsna hõivatud laste eest hoolitsemisega, ning sa võid mõelda, kust leida aega lugemiseks ja uurimiseks. Aga küsi endalt: „Kas lapsed näevad mind regulaarselt televiisorit vaatamas?” Kui nii, kas sa saaksid kasutada osa sellest ajast selleks, et anda neile head eeskuju isikliku uurimise osas?

10., 11. Miks peaks perekonnas olema regulaarne perekondlik arutelu Piibli teemadel?

10 Veel üks viis, kuidas vanemad saavad õpetada lapsi kuulama Jehoovat, on regulaarne perekondlik arutelu Piibli teemadel (Jesaja 30:21). Mõni võib mõelda, kas lapsed ikka vajavad perekondlikku uurimist, kui nende vanemad võtavad niigi nad regulaarselt kaasa koguduse koosolekutele. Selle tegemiseks on mitu mõjuvat põhjust. Jehoova on usaldanud vanematele tähtsa vastutuse õpetada oma lapsi (Õpetussõnad 1:8; Efeslastele 6:4). Perekondlik piibliuurimine õpetab lastele, et Jumala teenimine ei tähenda vormikohaseid kombetalitusi, mida ainult avalikkuse ees järgitakse, vaid et see on osa perekonna eraelust (5. Moosese 6:6–9).

11 Lisaks annab hästi korraldatud perekondlik uurimine vanematele võimaluse saada teada, mida nende lapsed mõtlevad vaimsetest ja moraalsetest asjadest. Näiteks nooremate laste puhul võivad vanemad kasutada sellist väljaannet nagu „Võta kuulda Suurt Õpetajat”. * Selle piibliuurimise abivahendi peaaegu igas lõigus palutakse lastel avaldada oma arvamust käsitletava teema kohta. Arutledes raamatus viidatud kirjakohti, aitavad vanemad oma lastel arendada tajuvõimet, et nad õpiksid „vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14).

12. Kuidas võivad vanemad kohandada perekondlikku uurimist vastavalt laste vajadustele, ja mida sina oled leidnud tõhusa olevat?

12 Laste kasvades kohanda uurimist vastavalt nende vajadustele. Pane tähele, kuidas üks abielupaar aitas oma teismelistel lastel arutleda nende soovi üle minna koolis toimuvale tantsupeole. Isa räägib: „Ütlesime lastele, et järgmisel perekondlikul uurimisel mängime mina ja mu naine laste osa ning meie tütred mängivad vanemaid. Lapsed võisid ise otsustada, kumb on isa ja kumb ema rollis, kuid nad pidid koos seda teemat uurima ja andma juhiseid kooli tantsuõhtu osas.” Milline oli tulemus? „Olime hämmingus, kui vastutustundelised olid meie tütred (vanemate rollis), kui nad selgitasid meile (kui lastele) Piibli põhjal, miks on rumal tantsupeole minna,” jätkab isa. „Veelgi rohkem üllatasid meid nende ettepanekud, mida nad sobivate alternatiividena välja pakkusid. See andis meile väärtusliku võimaluse näha, mida nad mõtlevad ja soovivad.” Tõsi, et perekondlik uurimine oleks regulaarne ja asjakohane, läheb tarvis püsivust ja kujutlusvõimet, kuid tasu on pingutusi väärt (Õpetussõnad 23:15).

Loo rahumeelne õhkkond

13., 14. a) Kuidas võivad lapsevanemad luua kodus rahumeelse õhkkonna? b) Milline hea tulemus võib sellel olla, kui vanemad tunnistavad oma vigu?

13 Nool tabab märki tõenäolisemalt siis, kui vibulaskja sihib ja laseb selle lendu rahulikes tingimustes. Samalaadselt õpivad ka lapsed armastama Jehoovat tõenäolisemalt siis, kui vanemad loovad kodus rahumeelse õhkkonna. „Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu,” kirjutas Jakoobus (Jakoobuse 3:18). Kuidas saavad vanemad luua kodus rahumeelse õhkkonna? Abielupaaril on tarvis säilitada tugevad abielusidemed. Mehel ja naisel, kes üksteist armastavad ja teineteisest lugu peavad, on rohkem šansse õpetada oma lapsi armastama teisi ja neist lugu pidama, kaasa arvatud Jehoovat (Galaatlastele 6:7; Efeslastele 5:33). Armastus ja lugupidamine soodustavad rahu. Heas läbisaamises abielupaarid suudavad paremini lahendada konflikte, mis võivad perekonnas kerkida.

14 Loomulikult pole praegu maailmas täiuslikke abielusid, ja seetõttu ka täiuslikke peresid. Lapsevanematel ei õnnestu ehk alati ilmutada vaimu vilja oma lastega tegeledes (Galaatlastele 5:22, 23). Mida peaksid lapsevanemad siis tegema, kui nii juhtub? Kui nad tunnistavad oma viga, kas see kahandab laste austust nende vastu? Mõtle apostel Pauluse näitele. Ta oli paljudele kui vaimne isa (1. Korintlastele 4:15). Sellegipoolest ta tunnistas avalikult oma vigu (Roomlastele 7:21–25). Kuid tema alandlikkus ja ausameelsus ei kahanda meie austust tema vastu, vaid hoopis kasvatab seda. Hoolimata oma vigadest võis Paulus julgelt Korintose kogudusele kirjutada: „Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse” (1. Korintlastele 11:1). Kui ka sina tunnistad oma vigu, ei pööra su lapsed neile tõenäoliselt suurt tähelepanu.

15., 16. Miks peaksid vanemad õpetama oma lapsi armastama kristlikke vendi ja õdesid ning kuidas seda teha?

15 Mida saavad vanemad veel teha, et luua õhkkond, kus nende lapsed võivad õppida armastama Jehoovat? Apostel Johannes kirjutas: „Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud” (1. Johannese 4:20, 21). Seega, kui sa kasvatad oma lapsi armastama kristlikke vendi ja õdesid, õpetad sa neid armastama Jumalat. Vanemad peaksid endalt küsima: „Kas ma räägin kogudusest peamiselt ülesehitavalt või kriitiliselt?” Kuidas seda teada saada? Kuula hoolega, mida sinu lapsed räägivad koosolekutest ja koguduseliikmetest? Tõenäoliselt kuuled sa oma mõtteid nende märkustes.

16 Mida saavad vanemad teha selleks, et nende lapsed armastaksid oma vaimseid vendi? Kahe teismelise poja isa Peter ütleb: „Juba alates ajast, kui meie poisid olid veel väikesed, oleme regulaarselt kutsunud vaimselt küpseid vendi ja õdesid meie juurde sööma ning koos meiega aega veetma, ning oleme sellest palju rõõmu tundnud. Meie poisid on lähedalt kokku puutunud inimestega, kes armastavad Jehoovat. Nüüd nad näevad, et Jumala teenimine on rõõmutoov eluviis.” Viie tütre isa Dennis ütleb: „Innustasime oma tüdrukuid, et nad leiaksid endale koguduses sõpru vanemate pioneeride hulgast, ja alati kui võimalik, osutasime reisivatele ülevaatajatele ja nende naistele külalislahkust.” Kas ka sina võiksid näidata üles initsiatiivi, et aidata oma lastel näha kogudust kui sinu pere osa? (Markuse 10:29, 30.)

Lapse vastutus

17. Millise otsuse peavad lapsed lõpuks tegema?

17 Mõtle veel kord vibulaskja näite peale. Kuigi ta võib olla osav, ei pruugi ta ikkagi märki tabada, kui nool on kõver või väändunud. Loomulikult näevad vanemad palju vaeva, et kõverdunud noolt sirgeks painutada, ehk teisisõnu püüavad kohandada lapse valet mõtteviisi. Kuid lõppkokkuvõttes peavad lapsed ise otsustama, kas nad lasevad sellel maailmal end painutada, nii nagu see tahab, või lasevad Jehooval oma „teerajad tasaseks” teha (Õpetussõnad 3:5, 6; Roomlastele 12:2).

18. Millist mõju võib lapse valik avaldada?

18 Kuigi vanematel on kaalukas vastutus kasvatada oma lapsi „karistuses ja Issanda manitsuses”, lasub lõplik otsus, milline isik temast suureks kasvades saab, lapsel endal (Efeslastele 6:4). Seega, lapsed, küsige endalt: „Kas ma võtan vastu vanemate armastava õpetuse?” Kui sa teed seda, valid sa parima võimaliku elutee. Sa valmistad oma vanematele suurt rõõmu. Ja mis veelgi tähtsam, sa rõõmustad Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11).

[Allmärkus]

^ lõik 11 Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

Kas sa mäletad?

• Kuidas võivad vanemad anda head eeskuju palvetamises ja Piibli uurimises?

• Kuidas saavad vanemad luua kodus rahumeelse õhkkonna?

• Millise valiku ees seisavad lapsed ja kuidas nende otsus mõjutab teisi?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Kas sa annad oma lapsele head eeskuju sellega, et uurid iseseisvalt?

[Pilt lk 29]

Rahumeelne õhkkond aitab kaasa pere õnnele