Kas „Vana Testament” on ikka veel praktiline?

AASTAL 1786 andis üks prantslasest arst välja raamatu „Traité d’anatomie et de physiologie” (Arutlusi anatoomiast ja psühholoogiast). Seda peetakse oma aja täpseimaks neuroanatoomiat käsitlevaks teoseks ning ühe selle haruldase eksemplari eest maksti hiljuti üle 27 000 dollari. Kuid vaevalt leiaks tänapäeval patsiente, kes usaldaksid sajanditevanusest meditsiinikäsiraamatust juhinduvat kirurgi. Niisuguse raamatu ajaloolisest ja kirjanduslikust väärtusest pole haigel nüüdisajal suurt abi.

Paljud suhtuvad samamoodi niinimetatud Vanasse Testamenti. Nad peavad väärtuslikuks selle jutustusi Iisraeli ajaloost ja imetlevad selle kaunist poeesiat. Kuid nad kahtlevad, kas oleks mõistlik järgida sealseid rohkem kui 2400 aasta vanuseid nõuandeid. Teadus, majandus ja isegi pereelu on tänapäeval sootuks teistsugused kui ajal, mil Piibel kirjutati. Ajakirja „Christianity Today” endine toimetaja Philip Yancey kirjutab oma raamatus „The Bible Jesus Read” järgmist: „See [Vana Testament] pole just alati mõistetav, ning ka arusaadavad kohad kõlavad tänapäeva inimeste kõrvus üpris vastumeelsetena. Sel ja teistel põhjustel jäetakse Vana Testament, kolm neljandikku Piiblist, sageli lugemata.” Säärases mõtteviisis pole midagi uut.

Vähem kui 50 aastat pärast apostel Johannese surma umbes aastal 100 m.a.j kuulutas rikas mees Markion avalikult, et kristlased peaksid Vana Testamendi kõrvale heitma. Inglise ajaloolase Robin Lane Foxi sõnade kohaselt arutles Markion, et „Vana Testamendi Jumal oli „pühendunud barbar”, kes soosis selliseid bandiite ja terroriste nagu Iisraeli kuningas Taavet. Kristuses aga väljendus uus ja täiesti teistsugune, ülevam Jumal”. Fox kirjutab, et nendest uskumustest „kujunes „markionism”, mille järelkäijaid võis leida iseäranis süüria keelt kõnelevates Idamaades kuni 4. sajandini välja”. Mõned sellised arvamused on säilinud tänini. Selle tulemusena, nagu kirjutab Philip Yancey, on rohkem kui 1600 aastat hiljem „Vana Testamendi tundmine kristlaste hulgas kiiresti kahanemas ja on moodsas ühiskonnas praktiliselt kadunud”.

Kas Vana Testament on välja vahetatud? Kas Vana Testamendi „vägede Jehoova” ning Uue Testamendi „armastuse ja rahu Jumala” vahel valitseb kooskõla? (Jesaja 13:13; 2. Korintlastele 13:11.) Kas võib tänapäeval leida Vanast Testamendist midagi kasulikku?