Lugejate küsimusi

Mida mõtles Jeesus, kui ta ütles, et tema ustav sulane on „mõistlik”?

Jeesus tõstatas küsimuse: „Kes on nüüd ustav ja mõistlik [„arukas”, P 1997] sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal?” (Matteuse 24:45). „Sulane”, kes annab vaimset „rooga”, on vaimuga võitud kristlaste kogudus. Miks nimetas Jeesus neid mõistlikeks? *

Jeesuse enda õpetused aitavad meil paremini aru saada, mida ta võis mõelda sõnaga „mõistlik”. Näiteks kui Jeesus rääkis „ustavast ja mõistlikust sulasest”, jutustas ta tähendamissõna kümnest neitsist, kes ootasid peigmehe saabumist. Need neitsid meenutavad meile võitud kristlasi enne aastat 1914, kes ootasid õhinal suure Peigmehe, Jeesus Kristuse saabumist. Kümnest neitsist viiel polnud peigmehe saabudes piisavalt õli, ja nad ei saanud pulma. Teised viis olid aga arukad. Nad olid varustanud end küllaldase koguse õliga, nii et nad said jätkuvalt lasta valgusel paista, kui peigmees saabus, ning neid lubati pulmapeole (Matteuse 25:10–12).

Kui Jeesus sai aastal 1914 Kuningriigi valitsejaks, ootasid paljud võitud kristlased, et saaksid temaga kohe taevas ühineda. Kuid neil oli maa peal veel palju tööd teha, ja mõned polnud selleks valmis. Nii nagu rumalad neitsid, polnud nad end eelnevalt vaimselt tugevdanud, mistõttu nad polnud valmis jätkama valgusekandjatena. Enamik aga oli toiminud mõistlikult – tarkuse ja ettenägelikkusega – ning oli end vaimselt tugevdanud. Kui nad said aru, et neil on veel tööd teha, olid nad selleks rõõmuga valmis. Sellepärast võib öelda, et nemad osutusid „ustavaks ja mõistlikuks sulaseks”.

Vaadelgem ka seda, kuidas Jeesus kasutas sõna „mõistlik” kirjakohas Matteuse 7:24. Jeesus ütles: „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, on võrreldav mõistliku [„aruka”, P 1997] mehega, kes ehitas oma koja kaljule.” Arukas mees ehitab tugevale alusele, arvestades võimaliku tormiga. Rumal mees ehitab aga liivale ja kaotab oma maja. Järelikult on arukas Jeesuse järgija see, kes näeb ette, milliseid halbu tagajärgi toob inimliku tarkuse järgimine. Oma vahetegemisvõime ning hea otsustusvõimega on ta rajanud oma usu, teod ja õpetused kindlalt Jeesuse õpetustele. „Ustav ja mõistlik sulane” toimib samamoodi.

Pane ka tähele, kuidas kasutatakse sõna „mõistlik” eri vorme Heebrea Kirjades. Näiteks määras vaarao Joosepi Egiptuse toiduvarude eest hoolitsema. See oli osa Jehoova korraldusest, kuidas anda toitu oma rahvale. Miks valiti just Joosep? Vaarao ütles talle: „Ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina” (1. Moosese 41:33–39; 45:5, meie kursiiv). Ja näiteks Abigaili kohta ütleb Piibel, et tal oli „hea mõistus”. Ta viis toitu Jehoova võitule Taavetile ja tema meestele (1. Saamueli 25:3, 11, 18). Joosepit ja Abigaili võib nimetada mõistlikeks ja arukateks, sest nad mõistsid Jumala tahet ning toimisid ettenägelikult ja hea otsustusvõimega.

Seepärast, kui Jeesus nimetas ustavat sulast mõistlikuks, osutas ta sellele, et need, kes kujutavad seda sulast, on vahetegemisvõimega, ettenägelikud ja hea otsustusvõimega, sest nende usk, teod ja õpetused põhinevad Jumala tõesõnal.

[Allmärkus]