Kuidas kasvatada lapse südames armastust Jumala vastu

TÄNAPÄEVAL pole kaugeltki kerge arendada lähedasi suhteid Jehoova Jumalaga (Laul 16:8). Nagu ütleb prohvetikuulutus, elame praegu „rasketel aegadel”. Suurem osa inimesi on „rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:1–5). Siiras armastus Jumala vastu on tänapäeva maailmas tõepoolest haruldane nähtus.

Seda, et lapse südames areneks armastus Jumala vastu, ei saa kuidagi jätta juhuse hooleks. Armastust Jehoova Jumala vastu tuleb meil oma laste südames kasvatada. Kuidas seda teha?

Avameelne suhtlemine

Me saame kasvatada oma laste südames armastust Jumala vastu siis, kui meie endi südant täidab armastus tema vastu (Luuka 6:40). Seda kinnitab Piibel sõnadega: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti” (5. Moosese 6:4–7).

Kuidas siis kasvatada lapse südames armastust Jumala vastu? Esiteks tuleb meil teada, mis on lapse südames. Teiseks peame avama oma südame.

Olles oma kahe jüngriga Emmause teel, lasi Jeesus Kristus kõigepealt jüngritel rääkida oma lootustest ja kartustest. Alles siis, kui Jeesus oli neid mõnda aega kuulanud, korrigeeris ta Pühakirja selgitades nende mõtteviisi. Hiljem täheldasid jüngrid: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis?” See keskustelu on hea näide avameelse suhtlemise kohta (Luuka 24:15–32). Kuidas jõuda selgusele oma lapse tunnetes?

Hiljuti küsitlesime avameelse suhtlemise asjus mõningaid lapsevanemaid, kelle lapsed on nüüd kas täiskasvanueas või sinna jõudmas ning annavad koguduses head eeskuju. Mehhikos elaval Glenil on neli last, kes on juba täiskasvanud. * Ta märgib: „Vanemate ja laste vaheline mõnus suhtlemine ei teki sugugi iseenesest. Jätsime naisega vähemtähtsad asjad kõrvale, et olla rohkem aega koos lastega. Kui nad olid teismeeas, istusime mõnikord terve õhtu koos nendega ja jutlesime kõigest, mis neil meeles mõlkus. Samuti söögiaegadel saime laste jutuajamist kuulates panna tähele nende probleeme ning nende mõtteviisi leebelt õigetele rööbastele juhtida, ilma et nad üldjuhul seda märganudki oleks.”

Avameelne suhtlemine eeldab ka seda, et me toome välja selle, mis on meie endi südames. Jeesus ütles: „Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ... Sest mida süda täis, sellest suu räägib!” (Luuka 6:45). Toshiki Jaapanist, kelle kolm last on täisajalises teenistuses, sõnab: „Rääkisin neile palju kordi sellest, miks mina hakkasin Jehoovasse uskuma – kuidas ma hakkasin kogu südamest uskuma tema olemasollu ning kuidas mu enda elukogemused on mind veennud, et Piibel on õige ja annab parimaid juhtnööre eluks.” Cindy Mehhikost ütleb: „Mu abikaasa palvetas alati koos lastega. Kui nad kuulsid teda siiralt väljendumas, mõistsid nad, et Jehoova pole midagi ebareaalset.”

Eeskuju tugev mõju

Sõnadest veelgi mõjusam on meie eluviis, sest sellest näevad lapsed, kui palju me Jumalat armastame. Pannes tähele Jeesus Kristuse kuulekust Jehoova Jumalale, võisid inimesed  tajuda, kui sügavalt ta Jumalat armastas. „Et maailm saaks aru, et ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud,” lausus Jeesus (Johannese 14:31).

Gareth, Jehoova tunnistaja Walesist, täheldab: „Meie lapsed peavad nägema, et me armastame Jehoovat ja püüame teha kõike tema meele järele. Näiteks näevad mu lapsed, et ma kuulekusest Jehoova sõnadele tunnistan oma vigu. Nüüd püüavad lapsed talitada samamoodi.”

Austraallane Greg ütleb: „Oleme soovinud, et lapsed näeksid, kuidas tõde on meie elu keskpunktis. Kui langetame otsuseid töö ja lõbu asjus, kaalume, kuidas see mõjutab meie kristlikke kohustusi. Meil on rõõm näha, kuidas meie 19-aastane tütar on omandanud abipioneerteenistuse suhtes samasuguse hoiaku.”

Aidakem lastel mõista, kes on Jumal

Me ei saa armastada või usaldada kedagi, keda me ei mõista. Soovides, et Filipi kristlaste armastus Jehoova vastu kasvaks, kirjutas apostel Paulus: „Seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises ja kõiges tajumises” (Filiplastele 1:9). Falconerio, kes kasvatab Peruus nelja last, tõdeb: „Laste usku kasvatab see, kui ma koos nendega regulaarselt Piiblit loen ja uurin. Mõnikord on see jäänud mul hooletusse ning ma olen näinud, kuidas nende armastus Jumala vastu nõrgeneb.” Gary Austraaliast sõnab: „Räägin oma lastele tihtilugu tõenditest selle kohta, kuidas Piibli prohvetikuulutused täide lähevad. Samuti juhin ma nende tähelepanu Piibli põhimõtete rakendamise kasulikkusele. Tähtsaim tegur, mis on aidanud neis usku kasvatada, on regulaarne perekondlik piibliuurimine.”

Kõige paremini jõuab Jumala tundmine lapse südameni sundimatus, kuid siiski lugupidamist kajastavas atmosfääris, mis teeb õppimise mõnusaks (Jakoobuse 3:18). „Perekondliku piibliuurimise ajal püüdsime hoiduda lastega tõrelemast, isegi kui nad veidi  rahutuks muutusid,” räägivad Suurbritannias elavad Shawn ja Pauline, kel on neli last. „Viisime uurimist läbi mitmel moel. Vahetevahel lasime lastel endil teema valida. Kasutasime Jehoova organisatsiooni välja antud videoid. Mõnikord vaatasime mõnda videolõiku veel kord või tegime pausi, et selle üle arutleda.” Pereema Kim, kes elab samuti Suurbritannias, mainib: „Valmistun perekondlikuks uurimiseks hoolega, et saaksin esitada küsimusi, mis panevad mu lapsed mõtlema. Tunneme uurimisest mõnu ja naerame palju.”

Sõprade valimine

Lastes kinnistub armastus Jehoova vastu ja õige jumalateenimise hindamine kõige paremini siis, kui neid ümbritsevad inimesed on Jehoova sõbrad. Tuleb ehk näha vaeva selle korraldamisega, et lastel oleksid kaaslased, kellega jutelda ja mängida oleks neile kasulik. Kuid asi on seda väärt! Lisaks on väga tänuväärne luua lastele võimalusi kohtuda Jehoova tunnistajatega, kelle eluteeks on saanud täisajaline teenistus. Paljud selle tee valinud on teinud seda seetõttu, et nad on käinud läbi innukate jumalateenijatega. Õde, kellest sai misjonär, lausub: „Mu vanemad kutsusid pioneere sagedasti lõunale. Nad olid kuulutustöö üle nii ilmselgelt rõõmsad, et minagi soovisin samal moel Jumalat teenida.”

Muidugi võidakse laste meelelaadi mõjutada nii heas kui halvas suunas. Seetõttu panevad halva seltskonna ohud meie kui lapsevanemate võimed tõsiselt proovile (1. Korintlastele 15:33, P 1997). On tõeline kunst õpetada lastele, kuidas hoiduda veetmast aega koos nendega, kes Jehoovat ei tunne ega armasta (Õpetussõnad 13:20). Varem tsiteeritud Shawn sõnab: „Õpetasime oma lapsi olema koolikaaslaste vastu sõbralikud, ent piirduma nendega läbikäimises vaid kooliga. Meie lapsed said aru, miks ei ole hea osaleda koolivälistes ettevõtmistes või spordiüritustes.”

Ettevalmistuse väärtus

Kui valmistame lapsi ette andma enda usu kohta seletust, aitame neil tunda rõõmu sellest, et nad saavad väljendada oma armastust Jumala vastu. Mark Ameerika Ühendriikidest jutustab: „Soovisime, et meie poisid tunneksid oma usust teistele rääkimisest rõõmu igal ajal, mitte ainult siis, kui nad on lipsuga ja ülikonnas osalemas vormikohases avalikus kuulutustöös. Niisiis, kui läheme kusagile aega veetma, näiteks parki, mereranda või metsa, võtame kaasa Piiblid ja piiblilise kirjanduse ning räägime oma uskumustest inimestega, keda me seal kohtame. Poistele tõesti meeldib anda sedamoodi koos meiega vabas vormis tunnistust. Nad löövad vestluses kaasa ja kõnelevad oma usust.”

Eakas apostel Johannes oli aidanud paljudel kasvada armastuses Jumala vastu. Ta kirjutas nende kohta: „Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma [vaimseid] lapsi tões käivat” (3. Johannese 4). Kui kasvatame oma laste südames armastust Jumala vastu, võime kindlasti tunda samasugust rõõmu.

[Allmärkus]

[Pildid lk 9]

Avameelne usuküsimustest rääkimine eeldab planeerimist

[Pilt lk 10]

Valmista oma lapsi ette väljendama armastust Jumala vastu

[Allikaviide]

Courtesy of Green Chimneys Farm