Jehoova päästab meid „linnupüüdja paelust”

„[Jehoova] kisub sind välja linnupüüdja paelust.” (LAUL 91:3)

1. Kes on Piiblis mainitud „linnupüüdja” ja miks on ta ohtlik?

KÕIKI tõelisi kristlasi varitseb vaenlane, kes on targem ja kavalam kui ükski inimene. Laulus 91:3 räägitakse temast kui „linnupüüdjast”. Kes ta on? Alates 1883. aasta 1. juuni numbrist on „Vahitorn” selgitanud, et see on Saatan. See võimas vastane püüab Jumala teenijaid riukalikult eksitada ja lõksu püüda, justnagu linnupüüdja püüab linde.

2. Miks on Saatanat võrreldud linnupüüdjaga?

² Muistsel ajal püüti linde nende ilusa laulu ja värviliste sulgede pärast. Ka püüti neid söömiseks ja ohverdamiseks. Kuna aga linnud on loomu poolest ettevaatlikud ja kartlikud ning neid pole kerge kätte saada, tuli Piibli aegadel elanud linnupüüdjatel kõigepealt uurida lindude loomust ja harjumusi. Seejärel mõtlesid nad välja meetodeid, kuidas linde püüda. See, et Piibel võrdleb Saatanat linnupüüdjaga, aitab meil mõista tema taktikat. Saatan õpib meist igaüht tundma. Ta jälgib meie harjumusi ja iseloomu ning seab siis meile peidetud püüniseid (2. Timoteosele 2:26). Saatana lõksu sattumine tähendab vaimset krahhi, mis võib lõpuks viia selleni, et jääme ilma oma elust. Kui tahame end „linnupüüdja” eest kaitsta, peame teadma, milliseid lõkse ta kasutab.

3., 4. Millal sarnanevad Saatana rünnakud lõvi, millal kobra omadega?

³ Laulukirjutaja, kes kasutab eredaid kõnekujundeid, võrdleb Saatana rünnakuid ka lõvi ja kobra omadega (Laul 91:13, UM). Nagu lõvi, ründab Saatangi vahel otse, õhutades inimesi Jehoova teenijaid taga kiusama või valitsusi nende tegevust peatama (Laul 94:20). Niisugused raevukad rünnakud võivad panna mõningaid Jehoovast lahti ütlema. Kuid sageli on avalikel rünnakutel hoopis vastupidine tulemus ja Jumala rahvas hakkab koguni rohkem ühte hoidma. Mida aga öelda Saatana kavalamate rünnakute kohta, mis meenutavad kobra omasid?

⁴ Saatan oskab meid oma suures tarkuses rünnata ka salakavalalt ja surmavalt, nagu mürkmadu seda vargsi teeb. Sel viisil on tal õnnestunud mürgitada mõnede Jehoova teenijate mõtteid, pannes neid pettusega tegema Jumala tahtmise asemel enda tahtmist, ning sellel on olnud traagilised tagajärjed. Õnneks pole aga Saatana kavatsused meile teadmata (2. Korintlastele 2:11). Vaadelgem nüüd lähemalt nelja surmavat lõksu, mida ta kasutab.

Inimesekartus

5. Miks on inimesekartus nii tõhus lõks?

⁵ „Linnupüüdja” tunneb inimese loomulikku soovi olla teiste seas heas kirjas. Kristlased pole neid ümbritsevate inimeste arvamuse ja tunnete suhtes ükskõiksed. Seda teades püüab Saatan kasutada ära meie kartust teistele mitte meeldida. Näiteks lööb ta mõned Jumala teenijad tasakaalust välja, kasutades „inimeste kartmise” püüdepaela (Õpetussõnad 29:25). Kui Jumala teenijad võtavad inimesekartuse pärast koos teistega osa millestki, mida Jehoova keelab, või siis ei tee seda, mida Jumala Sõna käsib teha, on nad sattunud „linnupüüdja” lõksu (Hesekiel 33:8; Jakoobuse 4:17).

6. Kuidas võivad noored „linnupüüdja” lõksu langeda?

 ⁶ Näiteks võib mõni noor kristlane anda järele koolikaaslaste survele suitsetada. Koolitundide lõppedes ei pruukinud talle mõttessegi tulla suitsu kätte võtta, kuid mõni hetk hiljem teeb ta midagi, mis on kahjulik tervisele ja vastuvõetamatu Jumalale (2. Korintlastele 7:1). Kuidas ta siis sellisesse lõksu langes? Võib-olla oli ta hakanud läbi käima halbade kaaslastega ning nüüd kartis ta nende hukkamõistu osaliseks saada. Noored, ärge laske „linnupüüdjal” end peibutada ja oma lõksu püüda! Selleks, et mitte lõksu sattuda, ei tohi teha kompromissi isegi väikestes asjades. Võtke kuulda Piibli hoiatust ja hoidke halvast seltskonnast eemale (1. Korintlastele 15:33, P 1997).

7. Kuidas võib Saatan mõned lapsevanemad vaimsest tasakaalust välja lüüa?

⁷ Kohusetundlikud kristlikud vanemad võtavad tõsiselt Pühakirjal põhinevat kohustust hoolitseda oma pere materiaalsete vajaduste eest (1. Timoteosele 5:8). Saatan püüab aga kristlasi selles suhtes tasakaalust välja lüüa. Võib-olla hakkavad mõned kristlased harjumuspäraselt koosolekutelt puuduma, sest tööandja ootab neilt ületöö tegemist. Samuti võivad nad karta küsida endale vaba päeva, et olla kohal kõigil piirkonnakonvendi päevadel ja teenida Jehoovat koos oma vendade-õdedega. Niisuguse lõksu eest kaitseb meid Jehoovale lootmine (Õpetussõnad 3:5, 6). Veel aitab tasakaalu säilitada ka see, kui peame meeles, et me kõik kuulume Jehoova perre ning ta on lubanud meie eest hoolitseda. Vanemad, kas teil on usku sellesse, et Jehoova hoolitseb ühel või teisel viisil teie pere eest, kui täidate tema tahet? Või püüab Saatan teid oma lõksu, pannes teid inimesekartuse tõttu tegema tema tahtmist? Lapsevanemad, paneme teile südamele mõtelda tõsiselt nende küsimuste peale ja need oma palveteemaks võtta.

Materialismi püünis

8. Kuidas kasutab Saatan püünisena materialismi?

⁸ Saatan kasutab püünisena ka materialismi. Ärimaailm propageerib kiiresti rikastumise plaane, mis võivad isegi mõningaid Jumala teenijaid õnge võtta. Näiteks võib mõni kristlane teist õhutada: „Tee kõvasti tööd. Kui oled materiaalselt kindlustatud, võid end lõdvaks lasta ja elu nautida. Ja kes teab, võib-olla saad isegi veel pioneeriks hakata.” Sellise tasakaalutu soovituse võivad anda need, kes püüavad teiste koguduseliikmete arvelt rahalist kasu lõigata. Mõtle selle õhutuse üle siiski hästi järele. Kas ei peegelda see mitte Jeesuse tähendamissõnas mainitud arutu rikka mehe mõtlemist? (Luuka 12:16–21.)

9. Miks meelitavad mõningaid kristlasi lõksu materiaalsed asjad?

⁹ Saatan mõjutab maailma nii, et see õhutab inimesi endale igasugu asju ihaldama. Sellised soovid mõjuvad aga lõpuks kristlikule elule hävitavalt, „lämmatavad sõna ära, ja see jääb viljatuks” (Markuse 4:19). Piibel soovitab meil olla rahul, kui meil on  peatoidust ja ihukatet (1. Timoteosele 6:8). Paljud aga satuvad „linnupüüdja” lõksu, sest nad ei rakenda seda nõuannet enda elus. Kas on see uhkus, mille pärast nad tahavad säilitada teatud elustiili? Kuidas on lood meiega isiklikult? Kas soov omandada materiaalseid asju surub Jumala teenimise meie elus teisele kohale? (Haggai 1:2–8.) Kahjuks on mõned toonud majanduslikult rasketel aegadel ohvriks oma vaimsuse, et säilitada harjumuspärast elustiili. Kuidas selline materialistlik ellusuhtumine küll „linnupüüdjat” rõõmustab!

Laostava meelelahutuse lõks

10. Miks peaks iga kristlane end läbi uurima?

¹⁰ Veel üks „linnupüüdja” taktika on rikkuda inimese loomulikku hea ja halva tunnetust. Suurt osa meelelahutusmaailmast valitseb samasugune mentaliteet nagu oli Soodomas ja Gomorras. Isegi televisiooni ja ajakirjade uudistes räägitakse palju vägivallast ning äratatakse haiglast huvi seksi vastu. Suur osa sellest, mida meedia pakub meelelahutusena, hägustab inimeste võimet teha vahet „hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14). Ent tuleta meelde Jehoova sõnu, mis ta ütles prohvet Jesaja kaudu: „Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks” (Jesaja 5:20). Kas „linnupüüdja” on salakavalalt sellise laostava meelelahutusega mõjutanud ka sinu mõtlemist? Et seda teada saada, on vaja end läbi uurida (2. Korintlastele 13:5).

11. Milline hoiatus anti „Vahitornis” seebiooperite vaatamise kohta?

¹¹ „Vahitorn” hoiatas Jumala teenijaid teleseriaalide eest juba peaaegu veerand sajandit tagasi. * Populaarsete seebiooperite vaevu hoomatava mõju kohta kirjutati järgmist: „Armastus näikse õigustavat mistahes tegusid. Näiteks ütleb üks vallaline lapseootel naine oma sõbrannale: „Aga ma ju armastan Victorit, ma olen kõigeks valmis. ... See, et saan temalt lapse, on minu jaoks kõige tähtsam.” Mahe taustamuusika juhib inimeste mõtted eemale sellest, et naise teguviisis võiks midagi halba olla. Ka televaatajate arvates on Victor meeldiv mees ja nad tunnevad noorele naisele kaasa. Nad mõistavad tema käitumist. „On hämmastav, kuidas sa hakkad oma mõtteid õigustama,” ütles üks vaataja, kes hiljem sai oma valest mõtteviisist aru. „Me teame, et ebamoraalsus on vale. ... Ent nüüd jõudis mulle kohale, et oma mõtetes elasin ma neile kaasa.””

12. Mis näitab, kui õige on hoiatus teatud seriaalide ja filmide vaatamise kohta?

¹² Pärast nende artiklite ilmumist on niisuguseid  laostavaid telesarju aina juurde vändatud. Paljudes riikides on võimalik vaadata telerist filme 24 tundi ööpäevas. Säärase meelelahutusega toidavad oma mõtteid nii täiskasvanud kui ka paljud teismelised. Meie aga ei tohiks end väära mõtteviisiga petta. Oleks vale arvata, et paheline meelelahutus pole hullem kui see, mida näeme reaalses elus. Kas kristlane saaks tõesti õigustada seda, et laseb oma meelt lahutada inimestel, keda ta näiteks ealeski oma koju ei kutsuks?

13., 14. Kuidas said mõned kristlased abi hoiatusest seriaalide vaatamise suhtes?

¹³ Paljudel kristlastel oli selle „ustava ja mõistliku sulase” nõuande südamesse võtmisest abi (Matteuse 24:45–47). Mõned kirjutasid, kuidas need Piiblil põhinevad otsekohesed mõtted neid puudutasid. * Üks õde tunnistas: „Olin 13 aastat seebiooperite sõltuvuses. Arvasin, et niikaua kui käin koosolekutel ja aeg-ajalt kuulutamas, on kõik korras. Kuid ma võtsin omaks seriaalitegelaste hoiaku. Niisiis mõtlesin, et kui mees kohtleb mind halvasti või ma tunnen, et ta ei armasta mind, on mul õigus abielu rikkuda, sest tegelikult on süüdi minu mees. Ja kuna ma tundsin, et abielurikkumine on õigustatud, tegingi ma pattu nii Jehoova kui ka oma abikaasa vastu.” See naine eemaldati kogudusest. Lõpuks sai ta oma patust aru ja kahetses ning ta võeti kogudusse tagasi. Artiklid, mis hoiatasid seriaalide vaatamise eest, andsid talle jõudu mitte lahutada oma meelt sellega, mida Jehoova vihkab (Aamos 5:14, 15).

¹⁴ Üks teine lugeja, kirjutas: „Hakkasin neid artikleid lugedes nutma, sest sain aru, et ma ei teeninud Jehoovat enam kogu südamest. Tõotasin siis Jumalale, et ei taha olla seriaalide ori.” Üks kristlik naine, kes tänas nende artiklite eest, möönis samuti, et oli seriaalidest sõltuvusse sattunud, ning kirjutas: „Küsisin endalt, kas seriaalide vaatamine mõjutab minu suhteid Jehoovaga. Kuidas saan ma olla ühteaegu nii seriaalitegelaste kui ka Jehoova sõber?” Kui seriaalid rikkusid inimeste südant juba 25 aastat tagasi, kui suur on nende mõju siis veel tänapäeval? (2. Timoteosele 3:13.) Me peame olema teadlikud, kui ohtlik lõks on laostav meelelahutus, olgu siis tegemist seriaalide, vägivaldsete videomängude või ebamoraalsete muusikavideotega.

Erimeelsuste püüdepael

15. Kuidas on Saatan mõned kristlased lõksu püüdnud?

¹⁵ Saatan kasutab ära isikutevahelisi erimeelsusi, et tekitada Jehoova rahva seas lahkmeelt. Sellesse lõksu võib langeda igaüks, hoolimata tema teenistuseesõigustest. Mõned on sattunud Saatana püünisesse,  sest nad on lasknud erimeelsustel rikkuda omavahelise rahu ja ühtsuse ning seega Jehoova antud vaimse heaolu (Laul 133:1–3).

16. Kuidas on Saatan püüdnud kavalalt meie ühtsust rikkuda ja milleni see võib viia?

¹⁶ Esimese maailmasõja ajal proovis Saatan hävitada Jehoova organisatsiooni maist osa otserünnaku kaudu, kuid see ei õnnestunud (Ilmutuse 11:7–13). Sellest ajast peale on ta aga üritanud murda kavalalt meie ühtsust. Kui oleme lasknud erimeelsustel põhjustada killustumist, oleme andnud Saatanale maad. Sel moel võime takistada pühal vaimul mõjutada nii meie enda elu kui ka koguduse tegevust. Sellisel juhul on Saatanal põhjust rõõmu tunda, sest igasugused lahkhelid ja lõhed koguduses häirivad kuulutustöö tegemist (Efeslastele 4:27, 30–32).

17. Mis aitab erimeelsusi lahendada?

¹⁷ Niisiis, mida tuleks teha, kui sul on kaaskristlasega erimeelsusi? On selge, et iga olukord on erinev. Kuid hoolimata sellest et probleemide kerkimiseks võib olla küllaga põhjusi, pole siiski põhjust erimeelsused lahendamata jätta (Matteuse 5:23, 24; 18:15–17). Jumala Sõna nõuanded on inspireeritud, täiuslikud. Nende järgi toimimisest on alati abi.

18. Kuidas aitab Jehoova jäljendamine usukaaslastega erimeelsusi lahendada?

¹⁸ Jehoova on andeksandja ja tema „käes on andeksand” (Laul 86:5; 130:4). Me näitame, et oleme Jehoova „armsad lapsed”, kui jäljendame teda (Efeslastele 5:1). Me kõik oleme patused ja vajame hädasti Jehoova andestust. Seega on meil põhjust tunda muret, kui me ei suuda kellelegi andestada, sest me võime muutuda selle sulase sarnaseks, kellest Jeesus rääkis oma tähendamissõnas. Too sulane ei suutnud andestada oma kaassulase võlga, mis oli vaid murdosa sellest võlast, mis tema isand oli talle andestanud. Kui isand sellest kuulis, lasi ta halastamatu sulase vangi heita. Jeesus võttis oma tähendamissõna kokku sõnadega: „Nõnda teeb ka minu taevane Isa teile, kui te igaüks omast südamest andeks ei anna oma vennale!” (Matteuse 18:21–35). Kui mõtleme Jeesuse tähendamissõna ja selle üle, kui palju on Jehoova meile andestanud, on meil kindlasti kergem oma vendade-õdedega erimeelsusi lahendada (Laul 19:15).

„Kõigekõrgema kaitse all”

19., 20. Kuidas peaksime suhtuma Jehoova pakutud varjupaika praegusel ohtlikul ajal?

¹⁹ Me elame ohtlikul ajal. Saatan oleks meid kõiki juba ammu ära hävitanud, kui Jehoova meid armastavalt ei kaitseks. Et pääseda „linnupüüdja” lõksust, peame jääma piltlikusse varjupaika, „Kõigekõrgema kaitse alla” (Laul 91:1).

²⁰ Ärgem siis kunagi unustagem, et Jehoova meeldetuletused ja juhtnöörid on meile kaitseks, mitte piiranguks. Meid kõiki varitseb vaenlane, kes on meist palju targem. Ilma Jehoova armastava abita ei suudaks keegi meist tema püünistest pääseda (Laul 124:7, 8). Seega tuleks meil palvetada, et Jehoova päästaks meid „linnupüüdja paelust” (Matteuse 6:13).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks on inimesekartus surmav lõks?

• Kuidas Saatan meid materialismiga peibutab?

• Kuidas on Saatan meelitanud mõningaid püünisesse laostava meelelahutusega?

• Millist lõksu kasutab Kurat selleks, et rikkuda meie ühtsust?

[Küsimused]

[Pilt lk 27]

Mõned on sattunud inimesekartuse lõksu

[Pilt lk 28]

Kas sa lahutad meelt sellega, mida Jehoova vihkab?

[Pilt lk 29]

Mida teha siis, kui sul on kaaskristlasega erimeelsusi?