Kuidas leida tõelist elu eesmärki

„Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat!” (LAUL 150:6)

1. Kuidas otsis üks noormees elu mõtet?

„HAKKASIN õppima meditsiini, sest tahtsin inimesi aidata. Samuti arvasin, et arsti elukutsega kaasnev prestiiž ja suur palk teevad mind õnnelikuks,” meenutab Seung Jin, kes kasvas üles Koreas. * „Ent kui ma nägin, kui vähe arstid tegelikult inimesi aidata suudavad, purunesid mu illusioonid. Asusin seetõttu hoopis kunstiõpingutele. Kuna aga kunstiga tegeledes ei saanud ma teiste heaks suurt midagi teha, tundsin end isekana. Seejärel sai minust õpetaja. Peagi leidsin, et võin õpilastele edasi anda üksnes fakte, mitte aga juhtida neid tõelise õnne teele.” Nagu paljud teisedki, nii otsis ka Seung Jin tõelist elu mõtet.

2. a) Mida tähendab see, et inimese elul on eesmärk? b) Kust me teame, et Loojal oli meile elu andes kindel eesmärk?

² Et elul oleks tõeline eesmärk, peab inimesel olema põhjus, mille nimel elada ja vaeva näha, selge siht, mille poole püüelda. Kas inimestel on üldse võimalik tõelist elu eesmärki leida? On küll. Fakt, et meid on loodud südametunnistuse ja mõistusega olenditeks, kinnitab, et Loojal oli meile elu andes kindel eesmärk. Järelikult me võime leida oma elule tõelise mõtte, kui elame koosõlas Looja eesmärgiga.

3. Mida hõlmab eesmärk, mille Jumal on inimestele andnud?

³ Piibel näitab, et eesmärk, mille Jumal on meile seadnud, hõlmab nii mõndagi. Näiteks see, kuidas me oleme loodud, peegeldab väga ilmekalt Jumala isetut armastust meie vastu (Laul 40:6; 139:14). Niisiis tähendab elada kooskõlas Jumala eesmärgiga seda, et armastame isetult teisi nii nagu Jumal (1. Johannese 4:7–11). Samuti tähendab see kuuletuda Jumala juhtnööridele, mis aitavad meil elada kooskõlas tema armastava eesmärgiga (Koguja 12:13; 1. Johannese 5:3).

4. a) Mida on vaja, et inimese elul oleks tõeline mõte? b) Mis on kõige üllam eesmärk?

 ⁴ Jumala eesmärk oli ka see, et inimesed elaksid maa peal õnnelikult ning et nende ja kogu ülejäänud loodu vahel valitseks rahu (1. Moosese 1:26; 2:15). Mida me siis peaksime tegema, et olla õnnelikud ja tunda rahu? Nagu laps peab tunnetama oma vanemate lähedalolekut, et olla õnnelik ja tunda end kaitstuna, peavad ka meil olema lähedased suhted oma taevase Isaga, et leida elule tõeline mõte ja eesmärk (Heebrealastele 12:9). Meil on võimalik saada Jumalaga lähedaseks tänu sellele, et ta lubab meil tulla enda ligi ning kuulab meie palveid (Jakoobuse 4:8; 1. Johannese 5:14, 15). Kui kõnnime usus koos Jumalaga ja saame tema sõpradeks, võime oma taevast Isa rõõmustada ja talle kiitust tuua (1. Moosese 6:9; Õpetussõnad 23:15, 16; Jakoobuse 2:23). See on kõige üllam eesmärk, mis kellelgi võib olla. Laulik kirjutas: „Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat!” (Laul 150:6).

Milline on sinu elu eesmärk?

5. Miks pole tark seada oma elus esikohale materiaalsed huvid?

⁵ Eesmärgi juurde, mille Jumal on meile andnud, kuulub ka see, et me hoolitseksime enda ja oma pere füüsiliste ning vaimsete vajaduste eest. Seda tehes on tarvis olla tasakaalukas, et ilmalikud huvid ei varjutaks vaimseid huvisid, mis on palju tähtsamad (Matteuse 4:4; 6:33). Kahjuks keskenduvad paljud inimesed peaaegu üksnes materiaalsete asjade hankimisele. Pole aga tark rahuldada kõiki oma vajadusi vaid materiaalsega. Üks Aasia miljonäride seas hiljuti korraldatud küsitlus näitab, et paljud neist tunnevad end hoolimata sotsiaalsest staatusest ja suurest varandusest ikkagi ebakindlalt ja rahutult (Koguja 5:10).

6. Mida ütles Jeesus rikkuse taotlemise kohta?

⁶ Jeesus ütles, et rikkus on petlik (Markuse 4:19). Mis mõttes? Rikkus ainult näib tegevat inimese õnnelikuks. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha,” märkis tark kuningas Saalomon (Koguja 5:9). Kuid kas on võimalik taotleda materiaalseid sihte ja samal ajal teenida kogu hingest Jumalat? Ei ole. Jeesus selgitas: „Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat.” Jeesus õhutas oma järelkäijaid koguma varandusi taevasse, mitte maa peale, see tähendab tegema endale head nime Jumala ees, kes teab, mida me vajame, enne kui me teda palume (Matteuse 6:8, 19–25).

7. Kuidas saavutada tõelist elu?

⁷ Apostel Paulus, kes kirjutas oma kaasteenijale Timoteosele, andis selles suhtes otsekohest nõu. Ta ütles Timoteosele: „Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks, ... olla helde käega ning jagada teistele ja koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu” (1. Timoteosele 6:17–19).

Mis on tõeline elu?

8. a) Miks ihaldavad nii paljud inimesed rikkust ja kõrget positsiooni? b) Mida sellised inimesed ei mõista?

⁸ Enamik inimesi mõtleb tõelise elu all luksust ja naudinguid. Üks Aasia uudisteajakiri märgib: „Filme ja telesaateid vaadates õpivad inimesed ihaldama seda, mida näevad, ja unistama sellest, mis neil võiks olla.” Paljude jaoks saab rikkuse tagaajamine ja positsiooni saavutamine elu eesmärgiks. Nad ohverdavad selle nimel oma nooruse, tervise, pereelu ja vaimsed väärtused. Vaid  vähesed mõistavad, et luksust ja naudinguid õhutab taga ajama „maailma vaim”, selles maailmas leviv mõtteviis, mis paneb enamikku maakera miljarditest elanikest tegutsema vastupidi sellele eesmärgile, mis Jumal meile andis (1. Korintlastele 2:12; Efeslastele 2:2). Pole siis ime, et maailmas on nii palju õnnetuid inimesi (Õpetussõnad 18:11; 23:4, 5).

9. Mida ei suuda inimesed kunagi saavutada ja miks?

⁹ Mida öelda aga inimeste kohta, kes töötavad omakasupüüdmatult teiste heaks, püüdes teha lõppu näljale, haigustele ja ebaõiglusele? Nende õilsast ja ennastohverdavast tööst on tihti palju kasu. Kuid parimatest püüdlustest hoolimata ei suuda nad ikkagi seda maailma õiglasemaks ja paremaks muuta. Miks? Sest kõik maailm on tigeda ehk Saatana võimuses ning tema pole huvitatud selle maailma parandamisest (1. Johannese 5:19).

10. Millal saavad Jumalale ustavad inimesed hakata elama tõelist elu?

¹⁰ Kui kurb on küll see, kui inimestel pole peale praeguse elu muud lootust! „Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad,” kirjutas Paulus. Need, kelle jaoks praegune elu ongi kõik, suhtuvad ellu nii: „Söögem ja joogem, sest homme me sureme” (1. Korintlastele 15:19, P 1997; 15:32). Kuid meil on lootus paremale tulevikule. „Meie ootame tema [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13.) Siis võivad kristlased tunda rõõmu tõelisest ehk igavesest elust täiuslikes tingimustes, kas taevas või Jumala Kuningriigi armastava valitsuse all maa peal (1. Timoteosele 6:12).

11. Miks on Jumala Kuningriigi huvide edendamine mõttekas tegevus?

¹¹ Ainult Jumala Kuningriik suudab lahendada inimkonna probleemid täielikult. Niisiis on Jumala Kuningriigi huvide edendamine kõige mõttekam tegevus (Johannese 4:34). Seda tehes tunneme rõõmu headest suhetest oma taevase Isaga. Meil on ka rõõm teenida Jumalat koos miljonite vaimsete  vendade ja õdedega, kellel on samasugune elu eesmärk kui meil.

Too õigeid ohvreid

12. Mis vahe on elul praeguses maailmas ja tõelisel elul?

¹² „Maailm kaob ja tema himu,” ütleb Piibel. Kaob kõik, mis kuulub sellesse Saatana maailma, ka kuulsus ja rikkus, mida see pakub, kuid „kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:15–17). Vastupidi selle maailma petlikule rikkusele, kaduvale hiilgusele ja üürikestele naudingutele on tõeline ehk igavene elu Jumala Kuningriigi valitsuse all püsiv ja väärt meie ohvreid, muidugi mõista õigeid ohvreid.

13. Kuidas tõi üks abielupaar õigeid ohvreid?

¹³ Mõtle Henry ja Suzanne’i peale, kes usuvad kogu südamest Jumala lubadust aidata igaüht, kes paneb Kuningriigi oma elus esikohale (Matteuse 6:33). Seepärast otsustasid nad elada odavas majas, selle asemel et maksta kalli maja eest ja käia mõlemad tööl. Nii oli neil võimalik koos oma kahe tütrega pühendada rohkem aega vaimsele tegevusele (Heebrealastele 13:15, 16). Üks Suzanne’i heatahtlik sõbranna ei mõistnud aga nende valikut. Ta ütles Suzanne’ile: „Kullakene, kui sa tahad kunagi normaalsemas kohas elada, tuleb sul lihtsalt midagi ohvriks tuua.” Henry ja Suzanne olid siiski kindlad, et kui nad hoiavad Jehoova tahte täitmist oma elus esikohal, on neil „käesoleva ja tulevase elu tõotus” (1. Timoteosele 4:8; Tiitusele 2:12). Nende tütardest said innukad täisajalised evangeeliumikuulutajad. Henry ja Suzanne ei tunne, et nende pere oleks millestki ilma jäänud. Nad on teinud tõelise elu poole püüdlemise oma eesmärgiks ning see on toonud neile suurt rõõmu (Filiplastele 3:8; 1. Timoteosele 6:6–8).

Ära kasuta seda maailma täiel määral

14. Millised kurvad tagajärjed on sellel, kui kaotame silmist tõelise elu eesmärgi?

¹⁴ Kui aga kaotame silmist mõtteka elu eesmärgi ega hoia enam kõvasti kinni tõelisest elust, varitseb meid oht. Siis võime lasta „muredel ja rikkusel ja elu lõbudel” end lämmatada (Luuka 8:14). Ohjeldamatute soovide ja „peatoiduse murede” tõttu võime siduda end liigselt Saatana maailmaga (Luuka 21:34). Kahjuks on mõned kristlased lasknud end kaasa haarata soovil saada rikkaks ning eksinud ära „usust ja ... iseendile valmistanud palju torkavat valu” ning isegi kaotanud lähedased suhted Jehoovaga. Millist hinda on küll tulnud maksta neil, kes pole hoidnud kõvasti kinni igavesest elust! (1. Timoteosele 6:9, 10; Õpetussõnad 28:20.)

15. Mis kasu oli ühel perel sellest, et nad ei tarvitanud seda maailma täiel määral?

¹⁵ Paulus soovitas, et „kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda [„täiel määral”, UM]” (1. Korintlastele 7:31). Keith ja Bonnie võtsid selle nõuande südamesse. „Sain Jehoova tunnistajaks siis, kui olin lõpetamas hambaravikooli,” meenutab Keith. „Seisin valiku ees. Võisin võtta endale palju patsiente ja kõvasti raha teenida, aga see oleks seganud Jumala teenimist. Seepärast piirasin patsientide arvu, et mul oleks rohkem aega hoolitseda oma pere vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest. Meie perre sündis viis tütart. Kuigi meil jäi harva raha üle, õppisime elama säästlikult ja meil polnud kunagi puudust sellest, mida vajasime. Meie peresuhted olid lähedased ja soojad ning me tundsime elust rõõmu. Ajapikku astusime kõik täisajalisse teenistusse. Nüüd on meie tütred õnnelikult abielus ning kolmel neist on juba omal lapsed. Ka nende pereelu on õnnelik, sest nad hoiavad Jehoova eesmärki oma elus esikohal.”

 Sea Jumala eesmärk oma elus esikohale

16., 17. Milliseid näiteid on Piiblis edukatest inimestest, kuid kellena neid mäletatakse?

¹⁶ Piiblis on näiteid nii inimestest, kes elasid Jumala eesmärgiga kooskõlas, kui ka neist, kes seda ei teinud. Nendest näidetest võivad õppida kõik, hoolimata oma vanusest, päritolust või olukorrast (Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:6, 11). Näiteks Nimrod rajas küll suuri linnu, kuid ta „pani vastu Jehoovale” (1. Moosese 10:8, 9, UM). Paljud teised on meile aga heaks eeskujuks. Näiteks Moosese elu eesmärgiks polnud sugugi Egiptuse üliku positsiooni nautida. Ta väärtustas hoopis Jehoovalt saadud ülesandeid, mis olid temale „suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aarded” (Heebrealastele 11:26). Luukas, kes oli arst, aitas tõenäoliselt nii Paulust kui ka teisi nende tervisehädades, kuid tegi palju rohkem head evangeeliumikuulutaja ning piiblikirjutajana. Mis puutub Paulusesse, siis tema pole tuntud mitte seadusetundja, vaid misjonärina, „paganate apostlina” (Roomlastele 11:13).

¹⁷ Taavetit mäletatakse eeskätt mehena, kes oli Jehoovale „südame järgi”, mitte aga väepealiku ega muusiku ja heliloojana (1. Saamueli 13:14). Taanielile ei mõtle me kui Babüloonia riigiametnikule, vaid ustavale Jumala prohvetile; Estrile mitte kui Pärsia kuningannale, vaid kui julgele ja tugeva usuga naisele; Peetrusele, Andreasele, Jakoobusele ja Johannesele mitte kui headele kalameestele, vaid Jeesuse apostlitele. Ning Jeesust ei hinnata kui puuseppa, vaid Jumala Võitut (Markuse 6:3; Matteuse 16:16). Kõik need jumalateenrid mõistsid selgelt, et hoolimata oma annetest, varast või positsioonist, peab nende elu keerlema Jumala teenistuse, mitte ilmaliku karjääri ümber. Nad teadsid, et nende elu kõige üllam ja tasutoovam eesmärk on olla jumalakartlik inimene.

18. Kuidas otsustas üks noor kristlane elada oma elu ning mida ta hakkas mõistma?

¹⁸ Ka artikli alguses mainitud Seung Jin hakkas seda mõistma. „Selle asemel et rakendada kogu oma jõudu arstitööks, kunstiga tegelemiseks või koolis õpetamiseks, otsustasin elada kooskõlas Jumalale antud pühendumistõotusega,” ütleb ta. „Teenin nüüd seal, kus on suurem vajadus Piibli õpetajate järele, ja aitan inimesi igavese elu teele. Varem arvasin, et täisajalises teenistuses pole küllalt väljakutseid, kuid tunnen, et nüüd, mil püüan parandada oma isiksust ning oskusi õpetada eri kultuuridest pärit inimesi, on mu elus rohkem väljakutseid kui kunagi varem. Mõistan nüüd, et ainus mõttekas eluviis on see, kui teha Jehoova eesmärgist ka oma elu eesmärk.”

19. Kuidas võime leida tõelise elu eesmärgi?

¹⁹ Meile kui kristlastele on antud elupäästvaid teadmisi ning päästelootus (Johannese 17:3). Ärgem siis ’minetagem Jumala ärateenimata lahkust vastu võttes selle eesmärki’ (2. Korintlastele 6:1, UM). Kasutagem oma hinnalisi elupäevi hoopis selleks, et tuua kiitust Jehoovale. Levitagem teadmisi, mis toovad tõelise õnne juba praegu ning viivad ka igavesse ellu. Seda tehes võime kogeda, kui paikapidavad on Jeesuse sõnad „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Ja me oleme leidnud tõelise elu eesmärgi.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Milline on kõige üllam elu eesmärk?

• Miks pole tark elada materiaalsete asjade nimel?

• Mis on Jumala tõotatud tõeline elu?

• Kuidas võime elada kooskõlas Jumala eesmärgiga?

[Küsimused]

[Pildid lk 18]

Kristlastel tuleb tuua õigeid ohvreid