Elagem homset päeva silmas pidades

„ÄRGE siis olge mures homse pärast,” ütles Jeesus Kristus oma kuulsas jutluses ühel Galilea mäeveerul. Ta jätkas: „Küll homne päev muretseb enese eest” (Matteuse 6:34).

Mida sinu arvates tähendavad sõnad „küll homne päev muretseb enese eest”? Kas tahetakse mõista anda, et elama peaks ainult tänases päevas ja homsega ei tuleks arvestada? Kas see tõesti sobib kokku sellega, mida Jeesus ja tema järelkäijad uskusid?

„Ärge olge mures”

Ole hea ja loe läbi terve Jeesuse mõtteavaldus, mis on kirjas Matteuse 6:25–32. Muu hulgas lausus ta: „Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. ... Pange tähele taeva linde, nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. ... Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. ... Ärge siis olge mures, küsides, mida me sööme? või mida me joome? või millega me riietume? Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.”

Jeesus lõpetab selle osa oma kõnest kahe nõuandega. Esimene kõlab nii: „Ent otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” Ja teine: „Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!” (Matteuse 6:33, 34).

 Teie Isa teab, mida te vajate

Mis sa arvad, kas Jeesus laitis oma jüngreid, kelle hulgas oli ka põllumehi, selle eest, et nad ’külvasid, lõikasid ja kogusid vilja aitadesse’ või et nad ’tegid tööd ja ketrasid’, et saada tarvilikke kehakatteid? (Õpetussõnad 21:5; 24:30–34; Koguja 11:4.) Muidugi mitte. Kui nad oleksid jätnud töötegemise sinnapaika, poleks neil lõpuks olnud enam midagi süüa ega selga panna (Õpetussõnad 20:4).

Mida öelda muretsemise kohta? Kas Jeesus tahtis mõista anda, et tema kuulajad võivad täielikult pääseda muretsemisest? See oleks ebareaalne. Jeesuski koges ööl, mil ta kinni võeti, sügavat emotsionaalset pinget ja ängistust (Luuka 22:44).

Jeesus teatas lihtsalt ühe põhitõe: liigne muretsemine ei aita mitte kunagi lahendada probleeme, olgu need millised tahes. Muretsemine ei pikenda näiteks kuidagimoodi eluiga. Sellega ei ole võimalik ’oma elule ühte küünartki juurde lisada’, nagu Jeesus ütles (Matteuse 6:27, P 1997). Õigupoolest võib suur ja kauakestev mure eluiga pigem lühendada.

Jeesuse nõuanne on ülimalt praktiline. Paljud asjad, mille pärast me muretseme, ei juhtu ju nagunii kunagi. Briti riigimees Winston Churchill tõdes seda Teise maailmasõja süngeil päevil. Seoses oma tolleaegsete muredega kirjutas ta: „Kõigi nende murede peale tagasi vaadates meenub mulle ühe vanamehe lugu, kes surivoodil lausus, et tal on elu jooksul olnud rohkelt hädasid, millest lõviosa olemata jäi.” On tõesti tark võtta igat päeva vastu sellisena, nagu ta on, eriti kui me pingete ja probleemide tõttu kipume liigselt muretsema.

„Otsige esiti Jumala riiki”

Tegelikult pidas Jeesus silmas palju enamat kui vaid oma kuulajate füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Ta teadis, et mure elus hädavajaliku hankimise pärast nagu ka suur soov asjade ja naudingute järele võib välja tõrjuda tähtsamad asjad (Filiplastele 1:10). Sa võid mõelda: mis võiks olla  tähtsam kui muretseda eluks hädavajalikku? Olulisem on muretseda Jumala teenimisega seotud vaimsete asjade pärast. Jeesus rõhutas, et tähtsaim meie elus peaks olema otsida „Jumala riiki ja tema õigust” (Matteuse 6:33).

Jeesuse päevil taotlesid paljud inimesed agaralt ainelist vara. Neile oli esmatähtis koguda rikkust. Jeesus seevastu õhutas oma kuulajaid suhtuma asjasse teistmoodi. Jumalale pühendunud rahvana oli nende kohus ’karta Jumalat ja pidada tema käske’ (Koguja 12:13).

Ülemäärane hõivatus materiaalsete asjadega – „maailma mure ja rikkuse pettusega” – võis tema kuulajaid vaimselt hukutada (Matteuse 13:22). „Kes tahavad rikkaks saada,” kirjutas apostel Paulus, „need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse” (1. Timoteosele 6:9). Et jüngrid sellesse võrku ei langeks, tuletas Jeesus neile meelde, et nende taevane Isa teab, et nad vajavad seda kõike. Jumal hoolitseb nende eest, nii nagu ta hoolitseb „taeva lindude” eest (Matteuse 6:26, 32). Selle asemel et end murede alla matta, pidid nad tegema kõik endast oleneva, et oma materiaalsete vajaduste eest hoolt kanda, ning siis jätma kindlustundega olukorra Jehoova kätesse (Filiplastele 4:6, 7).

Kui Jeesus ütles „küll homne päev muretseb enese eest”, mõtles ta lihtsalt seda, et me ei tohiks lubada ülemäärasel murel homse pärast lisada probleeme tänasele päevale. Teine piiblitõlge annab tema sõnad edasi järgmiselt: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast” (Matteuse 6:34, P 1997).

„Sinu riik tulgu”

On siiski suur vahe, kas homse pärast mitte liialt muretseda või homsele üldse mitte mõelda. Mingil juhul ei innustanud Jeesus oma jüngreid homse peale üldse mitte mõtlema. Vastupidi, ta ergutas neid olema vägagi huvitatud tulevikust. Nad pidid õigustatult paluma oma praeguste vajaduste eest – igapäevase leiva eest. Aga ennekõike pidid nad palvetama asjade pärast, mis puudutasid tulevikku – paluma Jumala Kuningriigi tuleku eest ja selle eest, et maa peal sünniks Jumala tahtmine (Matteuse 6:9–11).

Meil ei maksaks olla Noa päevil elanud inimeste sarnased. Nad „sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele” ja olid kõigega niivõrd hõivatud, et „ei pööranud tähelepanu” (UM) sellele, mis peatselt pidi aset leidma. Milline oli tagajärg? „Tuli veeuputus ja võttis nad puha ära” (Matteuse 24:36–42). Apostel Peetrus meenutab selle ajaloosündmuse abil meile, kui tähtis on elada homset päeva silmas pidades. Ta kirjutab: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses, oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut?” (2. Peetruse 3:5–7, 11, 12).

Koguge varandusi taevasse

Jah, hoidkem pidevalt meeles Jehoova päeva. Kui me nõnda teeme, avaldab see suurt mõju sellele, kuidas me kasutame oma aega, energiat, andeid, vahendeid ja võimeid. Me ei tohiks olla sedavõrd hõivatud kõige ainelise taotlemisega – eluks hädavajalike või ka mõnusat elu võimaldavate asjade muretsemisega –, et meil jääb väga vähe aega tegudeks, milles peegeldub jumalakartus. Üksnes tänasele päevale keskendumine paistab andvat küll kohe kasu, aga see kasu on parimalgi juhul vaid lühiajaline. Jeesuse sõnul on tunduvalt targem koguda „endile varandusi taevasse”, mitte maa peale (Matteuse 6:19, 20).

Jeesus rõhutas seda mõtet tähendamissõnas mehest, kes tegi suuri tulevikuplaane,  Jumala aga oli ta oma plaanidest välja jätnud. Mehel oli väga viljakandev maa. Ta otsustas kiskuda maha oma aidad ja ehitada suuremad, et võiks elada muretult, süüa, juua ja olla rõõmus. Mis selles siis halba oli? Ta suri enne, kui sai oma kätetöö vilju maitsta. Mis veelgi hullem, ta ei olnud arendanud Jumalaga sõprussuhteid. Jeesus lausus kokkuvõtteks: „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:15–21; Õpetussõnad 19:21).

Mida teed sina?

Ära tee niisugust viga, nagu tegi mees, kellest Jeesus rääkis. Uuri välja, mis on Jumalal varuks tuleviku jaoks, ja saagu see su elu keskpunktiks. Jumal ei varja inimeste eest seda, mida ta tulevikus hakkab tegema. „Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!” kirjutas vanal ajal elanud prohvet Aamos (Aamos 3:7). See, mida Jehoova on ilmutanud prohvetite kaudu, on nüüd sulle kättesaadav tema inspireeritud Sõnas Piiblis (2. Timoteosele 3:16, 17).

Piibel annab näiteks teada, mida lähitulevik toob ja millist ennenägematut mõju see kogu maakerale avaldab. Jeesus sõnas: „Siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani” (Matteuse 24:21). Ükski inimene ei suuda seda sündmuste kulgu ära hoida. Tegelikult tõelised jumalateenijad ei soovigi seda ära hoida. Miks? Sest tänu sellele sündmusele kõrvaldatakse maa pealt kogu kurjus ja saabub aeg „uue taeva ja uue maa” jaoks, mis kujutavad uut taevast valitsust ja uut maist ühiskonda. Selles uues maailmas „pühib [Jumal] ära kõik pisarad ... [inimeste] silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam” (Ilmutuse 21:1–4).

Seega, kas poleks mõistlik võtta praegu aega, et uurida, mida Piibel räägib sellisest sündmuste arengust? Kas vajad selles abi? Võid pöörduda mõne Jehoova tunnistaja poole või kirjutada selle ajakirja väljaandjatele. Igal juhul püüa elada mitte ainult tänases päevas, vaid ka imelist homset silmas pidades.

[Pildid lk 7]

„Ärge olge mures ..., sest küll homne päev muretseb enese eest”