Hea sõnumi kohaleviimine läbi raskuste

MEIE veoauto jõuab kontrollpunkti, kus on valves umbes 60 relvastatud meest, naist ja teismelist. Osa neist on vormirõivais, osa tsiviilriietes. Paljud vehivad automaatidega. Tundub, et nad on meid oodanud. Riiki on haaranud rahutused.

Oleme neli päeva teel olnud, vedades kümmet tonni piiblilist kirjandust. Me ei tea, kas meid läbi lastakse. Kas ehk tahavad nad raha? Kui kaua aega võiks minna nende veenmiseks, et meie missioon on rahumeelne?

Üks agar mees tulistab oma vintpüssist õhku, tuletamaks meile meelde, kes on siin peremees. Ta märkab meie mobiiltelefone ja nõuab, et me need temale annaksime. Kui me kahevahel oleme, teeb ta oma kõri kohal ähvardava žesti, mis ei jäta mingit kahtlust, mis juhtub, kui me ei kuuletu. Anname telefonid ära.

Ootamatult haarab üks univormis naine relva ja tuleb meie juurde. Tema on „sekretär” ning tahab, et me ka temale midagi annaksime. Elu on ränk ja väike „kingitus” kuluks marjaks ära. Siis aga avab üks sõdur meie kütusepaagi, et täita oma bensiinikanistrit. Meie proteste kuulda võtmata väidab ta end vaid täitvat korraldust. Teha pole midagi. Jääme lihtsalt lootma, et teisedki samale mõttele ei tule.

Lõpuks avaneb tõkkepuu ja me saame teekonda jätkata. Ohkame kaaslasega kergendatult. Olukord oli pingeline, kuid me oleme juba hakanud harjuma nende närvesöövate kontrollpunktidega. Oleme teinud aprillist 2002 kuni jaanuarini 2004 Kamerunist Douala sadamalinnast Kesk-Aafrika Vabariigi pealinna Banguisse 18 reisi. See 1600 kilomeetri pikkune teekond on alati täis ohte ja ootamatusi. *

„Need reisid on meile õpetanud paljutki,”  pajatavad selle teekonna korduvalt läbi teinud autojuhid Joseph ja Emmanuel. „On tark tegu korduvalt vaikselt palvetada ja siis rahu säilitada. „Jumala peale ma loodan, ei ma karda,” kirjutas laulik, „mida võibki mulle teha inimene?” Püüame hoida samasugust meelelaadi. Oleme kindlad, et Jehoova teab, et meie reisi eesmärgiks on tuua nii väga vajalikku lootusesõnumit.” (Laul 56:12.)

Vaimne toit tänu rahvusvahelistele jõupingutustele

Selles Aafrika osas on palju neid, kes kuulavad tänulikul meelel Jumala Kuningriigi head sõnumit. Kirjandus, mida me veame, ongi mõeldud rahuldama nende vaimseid vajadusi (Matteuse 5:3; 24:14). Jehoova tunnistajate Kameruni harubüroo Doualas varustab regulaarselt kirjandusega rohkem kui 30 000 kuningriigikuulutajat ja huvilist Kamerunis ning neljas naabermaas.

See kirjandus on juba teinud läbi pika teekonna. Valdav osa sellest on trükitud Hispaanias, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja Soomes. Seejärel alustas see Prantsusmaalt merereisi. Tavaliselt jõuab konteiner piiblilise kirjandusega Douala sadamasse iga kahe nädala järel.

Konteiner tõstetakse veoautole, mis sõidab harubüroosse. Väljastusosakonna töötajad sorteerivad kirjanduse sihtkohtade alusel. Väljaannete vedamine piirkonna kaugetesse paikadesse pole sugugi kerge. Aga see tähendabki hea sõnumi viimist „maailma otsani” (Apostlite teod 1:8). Appi tulevad ennastohverdavad vabatahtlikud, kes on valmis neid ohtlikke veoreise ette võtma. Seeläbi jõuabki piibliline kirjandus regulaarselt miljonite Kesk-Aafrikas elavate inimesteni.

Tüüpiline reis

Veoautoga toimetatakse kirjandust Ekvatoriaal-Guineasse, Gaboni, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariiki ja Tšaadi. Tehkem nüüd kaasa üks reis veoautol koos selle juhtidega ning  olgem valmis suureks seikluseks, mis kestab kümme või enamgi päeva.

Selles sõidus osaleb kuus autojuhti. Nad peavad olema tugevad, oskuslikud, kannatlikud ja korralikult riietatud. Neil ongi seljas kas Aafrika rõivad või päevasärk lipsuga. On tulnud ette, et tolliametnikud on täheldanud: „Te vaid vaadake seda puhast veoautot ja neid korraliku välimusega juhte – nad näevad välja täpselt nii nagu nende väljaannetes toodud fotode peal!” Veelgi olulisem kui autojuhtide välimus on nende valmisolek minna kuhu iganes vaja, et olla teiste teenistuses (Laul 110:3).

Lahkume Doualast kella kuue paiku hommikul vahetult pärast päikesetõusu, et vältida selle kaootilise linna liiklusummikuid. Ületanud harubüroo lähistel paikneva silla ja sõitnud läbi kihava linna, võtame suuna itta esimesse sihtkohta – Kameruni pealinna Yaoundésse.

Kõik kuus juhti võivad rääkida sellest, kui raske on juhtida veoautot, mille koormaks on kümme tonni raamatuid. Esimesed kolm päeva sillutatud teedel lähevad üsna libedalt, ehkki tuleb olla väga tähelepanelik ja kontsentreeritud. Siis aga tabab meid ootamatu vihmavaling. Edasi algab sillutamata tee. Nähtavus kahaneb, tee on libe ning konarliku pinnase tõttu tuleb meil aeglaselt edasi liikuda. Saabub videvik ning käes on aeg peatuda, keha kinnitada ja üritada uinuda, jalad armatuurlauale välja sirutatud. Selline on siis elu neil reisidel!

Järgmise päeva varahommikul läheb reis edasi. Üks autojuhtidest hoiab teeoludel valvsalt silma peal. Ta hoiatab viivitamata, kui juhtume sõitma teekraavile liiga lähedale. Juhid teavad liigagi hästi, et kui nad kraavi libisevad, võib väljasaamine võtta päevi. Teed suurt ei parane ka pärast seda, kui oleme ületanud Kesk-Aafrika Vabariigi piiri. Järgmised 650 kilomeetrit kulgevad läbi kauni rohelise ja künkliku maastiku. Lapsed, vanainimesed ja emad beebidega seljas lehvitavad meile, kui me aegamisi läbi külade sõidame. Neil päevil on teedel siserahutuste tõttu vähe autosid liikumas, seepärast silmitsevad inimesed meid uudishimulikult.

Mõnusad kogemused

Janvier, üks juhtidest, jutustab meile, et hoolimata tihedast sõidugraafikust teevad nad tihtilugu väikestes külades peatusi, et veidi puhata ja piiblilist kirjandust levitada. Ta meenutab: „Babouas üritasime alati vesta juttu haiglatöötajaga, keda kuningriigisõnum  väga huvitas. Meil oli temaga lühikesi piibliuurimisi. Kord näitasime talle ja ta perele ka videot Noast. Kohale tuli sõpru ja naabreid, nii et ta maja oli põnevil vaatajatest peagi pungil. Kõik nad olid Noast midagi kuulnud, nüüd aga said nad tema lugu otse ekraanilt näha! Oli liigutav näha, kui väga nad seda hindasid. Pärast korraldasid nad tänutäheks meile erilise söömaaja ning käisid peale, et me ööseks sinna jääksime. Meil tuli siiski kohe lahkuda ja oma pikka teekonda jätkata, kuid me olime õnnelikud, et saime neile alandlikele inimestele head sõnumit jagada.”

Autojuht Israel meenutab, mis juhtus ühel teisel reisil meie sihtkohta Banguisse. „Mida lähemale Banguile me jõudsime,” pajatab ta, „seda rohkem teesulgusid me kohtasime. Õnneks olid paljud sõdurid sõbralikud ja mäletasid meie autot eelmistelt reisidelt. Nad kutsusid meid enda juurde istuma ja võtsid heal meelel vastu piiblilist kirjandust. Raamat oli nende jaoks suur väärtus, niisiis kirjutasid nad sellesse oma nime ning seejärel kuupäeva ja andja nime. Mõnel sõduril oli tunnistajatest sugulasi, mis oli ka üks sõbralikkuse põhjus.”

Joseph, kogenuim autojuht, peab nende reiside kõrghetkeks sihtkohta saabumist. Ta meenutab üht reisi: „Mõni kilomeeter enne Banguid helistasime vendadele, et teatada meie peatsest saabumisest. Nad saatsid meid läbi linna ja aitasid viimaseid vajalikke pabereid hankida. Kui jõudsime kohale, tulid kõik harubüroo töötajad meid soojalt embama. Lähedalasuvatest kogudustest saabus abiväge ning mõne tunniga olid sajad kastid Piibleid, raamatuid, brošüüre ja ajakirju maha laaditud ja lattu paigutatud.”

Joseph lisab: „Mõnikord olid meil koormaks ka naaberriiki Kongo Demokraatlikku Vabariiki viimiseks annetatud rõivad, jalanõud ja lasteasjad. Küll oli rõõm näha naeratust tänulike vendade nägudel!”

Puhanud päeva, seame oma auto sõidukorda ja pöördume tagasiteele. Ees ootavad uued probleemid, ent kogetud mõnusad kohtumised kompenseerivad kuhjaga kõik raskused.

Pikad vahemaad, paduvihmad, viletsad teed ja masinarikked võivad olla masendavad. Omavolitsejatest sõdurid valmistavad alatasa raskusi. Ometi ei paku neile autojuhtidele miski muu nii suurt rahulolu kui see, et nad saavad viia Kuningriigi head sõnumit Aafrika kaugetesse paikadesse ja näha, millist mõju see avaldab seda vastu võtvate inimeste elule.

Tänu neile saadetistele võib nüüd näiteks külaelanik Kesk-Aafrika Vabariigi kauges paigas Sudaani piiri lähistel lugeda nüüdisaegset piiblitõlget, tema naine saab uurida värskeid „Vahitorne”, lapsed aga leiavad kasulikku õpetust raamatust „Võta kuulda Suurt Õpetajat”. * Nii nagu nende kristlikud vennad paljudes suurtes linnades, saavad nemad ja paljud teised maapiirkondades elavad inimesed vaimset toitu. See annab tõesti põhjust suurt rahuldust tunda!

[Allmärkused]

[Kaardid/pilt lk 9]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

KAMERUN

Douala

KESK-AAFRIKA VABARIIK

Bangui

[Pilt lk 9]

Joseph

[Pilt lk 9]

Emmanuel

[Pilt lk 10]

Kesk-Aafrika Vabariigi harubüroo Banguis

[Pilt lk 10]

Koorma mahalaadimine Banguis