„Imetlesin tema uskumatut meelekindlust”

GÜNTER GRASS, saksa kirjanik ja 1999. aasta Nobeli kirjandusauhinna võitja, avaldas aastal 2006 oma autobiograafia. Selles räägib ta ajast, mil ta teenis Saksamaa sisekaitsevägedes. Samas raamatus räägib ta mehest, kes jättis talle sedavõrd sügava mulje, et ta ka pärast enam kui 60 aastat teda unustada ei saa. See oli mees, kes tagakiusamise ajal kaitses vapralt oma usku.

Päevalehes „Frankfurter Allgemeine Zeitung” avaldatud intervjuus meenutab Grass seda harukordset inimest, kes keeldus relva kätte võtmast. Grass ütleb, et see mees „ei toetanud ühtki tollal populaarset ideoloogiat – ta polnud ei nats, kommunist ega sotsialist. Tema oli Jehoova tunnistaja.” Grass ei mäleta selle tunnistaja nime, vaid annab talle hüüdnime Wirtunsowasnicht (’Meie-selliseid-asju-ei-tee’). Asja uurinud Jehoova tunnistajad on tuvastanud, et see mees oli Joachim Alfermann. Teda peksti ja alandati korduvalt, misjärel talle määrati üksikvangistus. Ent Alfermann jäi vankumatuks ning keeldus relva kätte võtmast.

„Imetlesin tema uskumatut meelekindlust,” märgib Grass. „Mõtlesin endamisi: kuidas ta suudab seda kõike taluda? Kuidas tal see õnnestub?” Pärast pikemat aega kestnud üritusi murda Alfermanni laitmatus Jumala ees saadeti ta 1944. aasta veebruaris Stutthofi koonduslaagrisse. Ta vabanes aprillis 1945, jäi sõjas ellu ning oli ustav Jehoova tunnistaja kuni oma surmani aastal 1998.

Alfermann oli üks Saksamaa ja natside okupeeritud maade 13 400 tunnistajast, keda nende usu pärast represseeriti. Nad järgisid Piibli juhatust ning jäid poliitiliselt erapooletuks ja keeldusid relva kätte võtmast (Matteuse 26:52; Johannese 18:36). Umbes 4200 tunnistajat heideti koonduslaagritesse, neist 1490 kaotas elu. Ka tänapäeval avaldab nende seisukohavõtt sügavat muljet paljudele, kes pole küll sama usku, kuid imetlevad siiski nende kindlameelsust.

[Pilt lk 32]

Joachim Alfermann