Kas elada tuleks ainult tänases päevas?

„MA EI mõtle kunagi tulevikule. See tuleb nagunii üsna varsti.” Need paljutsiteeritud sõnad olevat lausunud tuntud teadlane Albert Einstein. Paljud on midagi samalaadset öelnud. „Miks tuleviku pärast muretseda?” sõnavad nad. Võib-olla oled sinagi kuulnud kedagi teatamas: „Lihtsalt ela oma elu”, „Ela nüüd ja praegu”, „Ära mõtle homsele”.

Niisuguses üldises hoiakus pole muidugi midagi uut. „Söö, joo, naudi elu. Kõik muu on tühine.” Selle deviisi järgi elasid antiikaja epikuurlased. Mõned apostel Pauluse kaasaegsed arvasid nõndasamuti. „Söögem ja joogem, sest homme me sureme!” oli nende seisukoht (1. Korintlastele 15:32). Kuna nad uskusid, et see lühike elu ongi kõik, propageerisid nad ideed, et elult tuleb võtta, mis võtta annab.

Miljonitele maakera elanikele ei tähenda tänasele päevale elamine kindlasti mitte hedonistlikku naudingutaotlust. Ränkraskete olude sunnil on paljude igapäevane elu vaid üks vahetpidamatu ja kibe võitlus ellujäämise nimel. Miks nad peaksidki mõtlema homsele päevale, tulevikule, mis sageli tundub talumatult troostitu ja ilma ainsagi lootuskiireta?

Kas tuleks mõelda ka homsele?

Ka vähem rasketes oludes inimesed ei näe sageli mingit mõtet teha tulevikuplaane. „Miks end sellega vaevata?” võivad nad küsida. Mõni arvab, et plaanide tegijaid tabab lõpuks pettumus. Koguni patriarh Iiob, kes elas vanal ajal, langes suurde meeleheitesse, kui ta nägi, et tema kavatsused olid „katki kistud”, nii et kokku varisenud oli kõik, mis oleks pidanud temale ning ta perele hea tuleviku tooma (Iiob 17:11; Koguja 9:11).

Šoti luuletaja Robert Burns võrdles meie täbarat seisukorda tillukese põldhiire omaga, kelle pesa Burns oli adrateraga kogemata ära lõhkunud. Hiir jooksis elu eest, kui tema maailm pea peale pöörati. Luuletaja jäi mõttesse: „Jah, kui tihti me küll leiame end seismas jõuetult sündmuste ees, mille  üle meil puudub igasugune kontroll ja mille puhul pole sageli abi isegi ülihästi läbimõeldud kavatsustest.”

Kas siis tulevikuplaane polegi mõtet teha? Tuleb tõdeda, et puudulikul planeerimisel võivad näiteks orkaanide ja muude loodusõnnetuste korral ilmneda hirmsad tagajärjed. Tõsi, keegi poleks suutnud peatada orkaan Katrinat. Kuid kas parem ettenägelikkus ja planeerimine poleks mitte vähendanud kahju New Orleansi linnale ja selle elanikele?

Mida sina arvad? Kas tõesti on arukas elada ainult tänases päevas ja mitte arvestada homsega? Loe, mida järgmises artiklis sel teemal kirjutatakse.

[Pildid lk 3]

„Söö, joo, naudi elu. Kõik muu on tühine”

[Pilt lk 4]

Kas ettenägelikkus ja planeerimine oleks võinud vähendada orkaan Katrina tekitatud kahju?

[Allikaviide]

U.S. Coast Guard Digital