„Kitiitide laevad” merd kündmas

IDAPOOLNE Vahemeri on olnud arvukate merelahingute tunnistajaks. Püüdkem kujutleda üht vaenulikku kohtumist viis sajandit enne Kristust. Kergesti manööverdatav laev nimetusega trieer liigub täisvõimsusega edasi. Umbes 170 kolmele aerureale paigutatud sõudjat pingutavad muskleid, kui nad rihmadega tuharatele kinnitatud nahast istmepatjadel edasi-tagasi lihkudes aerudele vajutavad.

Kiirusel seitse kuni üheksa sõlme laineid lõikav laev tormab vaenlase alusele otse vastu! Sihikule võetud laev üritab kõrvale põigelda. Otsustaval momendil jääb ta toppama ja muutub külje pealt kaitsetuks. Trieeri pronksiga kaetud ramm tungib vaenlase laeva õhukesse keresse. Pilbastuvate plankude ragin ja läbi haigutava augu tungiva merevee kohin äratavad vaenlase sõudjais õudust. Trieerilt aga tormab mööda kesktrappi väike salk hambuni relvastatud sõdalasi tabamuse saanud laevale rünnakule. Jah, mõningad iidsed laevad olid tõesti kohutavad!

Piibliuurijate huvi on paelunud prohvetikuulutuste viited „kitiitidele” ja „kitiitide laevadele” (4. Moosese 24:24; Taaniel 11:30; Jesaja 23:1). Kus siis „kitiitide maa” ehk Kittid asus? Mida me teame selle laevade kohta? Ja miks peaksid meile need vastused huvi pakkuma?

Juudi ajaloolane Josephus viitab Kittidile kui „Hethimosele”, seostades seda Küprose  saarega. Pealegi laseb ka Kitioni linn saare kaguosas seostada Kittidit Küprosega. Iidsete kaubateede ristumiskohas paiknenud Küpros oli geograafiliselt ideaalses kohas, ammutamaks kasu lähedastest merelistest keskustest Vahemere idaosas. Sunnituna oma geopoliitilise staatuse tõttu sõjajalal riikide suhtes seisukohta võtma, sai Küprosest kas tugev liitlane või siis hoopis tülikas takistus.

Küproslased ja meri

Allveearheoloogia ja matmispaikade uurimine, samuti iidsed kirjutised ja joonistused saviesemetel aitavad luua pilti Küprose laevadest. Algusaegade küproslased olid osavad laevaehitajad. Saart kattis tihe mets ning varjulised lahed olid headeks looduslikeks sadamateks. Puid langetati mitte ainult selleks, et laevu ehitada, vaid ka selleks, et vaske sulatada. Vask oli loodusvara, mis antiikmaailmas Küprosele kuulsust tõi.

Küprose aktiivne kaupade väljavedu ei jäänud kaugeltki märkamatuks foiniiklastele, kes rajasid kaubateede äärde oma kolooniaid. Üheks selliseks asunduseks oli ka Kition Küprosel (Jesaja 23:10–12).

Pärast Tüürose langust leidsid mõningad selle elanikud arvatavasti varjupaiga Kittidist. Tõenäoliselt andsid meresõidus kogenud foiniiklastest kolonistid tubli panuse küproslaste laevaehitusoskuste heaks. Peale selle tagas Kitioni strateegiline asupaik foiniiklaste laevadele suurepärase kaitse.

Aktiivne osalemine rahvusvahelises kaubavahetuses

Sel muistsel ajaperioodil toimus Vahemere idaosas aktiivne kaubavahetus. Küproselt transporditi väärtuslikke kaupu meritsi Kreetasse, Sardiiniasse ja Sitsiiliasse, samuti Egeuse mere saartele. Neist paikadest on leitud Küproselt pärit kruuse ja vaase, Küproselt aga suurtes kogustes Mükeene (kreeka) keraamikat. Sardiiniast leitud vasekange uurinud teadlased arvavad, et need on pärit Küproselt.

 Aastal 1982 leiti Türgi lõunaranniku lähedalt 14. sajandi lõpust e.m.a pärinevad laevarusud. Allveeuuringud tõid päevavalgele rikkaliku aardeleiu: arvatavasti Küproselt pärit vasekangid, merevaigu, kaanani kruusid, eebenipuu, elevandivõhad, kaanani kuld- ja hõbeehete kollektsiooni, Egiptuse päritolu skarabeuseamuletid ja muud esemed. Laeva pardalt leitud keraamikaesemete savi analüüsides on jõutud järeldusele, et laev võis pärineda Küproselt.

On huvitav, et umbes selle laevahuku oletataval ajal mainis Bileam oma ettekuulutuses kitiitide rannast tulevaid laevu (4. Moosese 24:15, 24). Ilmselt olid Küprose laevad Lähis-Idas juba laialdaselt tuntuks saanud. Millised need laevad olid?

Kaubalaevad

Küprose iidse linna Amathuse lähistelt hauakambritest on leitud arvukalt savist laevamudeleid. Need annavad küproslaste veesõidukite kohta väärtuslikku teavet. Osa neist on ka muuseumides välja pandud.

Mudelitest on näha, et algseid laevu kasutati ilmselt rahumeelseks kaubaveoks. Tavapäraselt oli väiksemate veesõidukite jõuallikaks 20 sõudjat. Laiad ja sügavad laevakered olid mõeldud kaupade ja reisijate veoks lühikeste vahemaade taha piki Küprose rannikut. Plinius Vanem märgib, et küproslased ehitasid väikseid kergeid sõudelaevu, mille kandejõud oli kuni 90 tonni.

Oli ka suuremaid kaubalaevu, nagu näiteks too Türgi rannikult leitud laev. Mõningad neist võisid avamerel transportida kuni 450-tonnist laadungit. Suurtel 30 meetri pikkustel ja üle 10-meetrise mastiga laevadel võis olla koguni 50 sõudjat – 25 kummalgi pool.

Kitiitide sõjalaevad Piibli prohvetikuulutustes

Jehoova vaimu mõjul kuulutati: „Laevad tulevad kitiitide rannast: nad alandavad Assurit”  (4. Moosese 24:2, 24). Kas see ennustus täitus? Mil kombel olid Küprose laevad selle täitumisega seotud? Laevad „kitiitide rannast” polnud mingid rahuotstarbelised kaubaalused, mis kündsid Vahemere voogusid – need olid kurjakuulutavad sõjalaevad.

Vastavalt sõjapidamise vajadustele kohandati laevade põhikonstruktsiooni, et need muutuksid kiiremaks ja võimsamaks. Arvatavasti on Amathusest leitud joonistusel kujutatud kõige varajasemaid Küprose sõjalaevu. Sellel kujutatakse pikka saledat üles- ja sissepoole kaarduva ahtriga veesõidukit, mis sarnaneb foiniiklaste sõjalaevaga. Laeval on ramm ja mõlemal küljel ahtri lähedal suunaga vööri poole ümmargused kaitsekilbid.

8. sajandil e.m.a hakati Kreekas ehitama dieere (kahekordse aerureaga laevu). Need alused olid ligikaudu 24 meetrit pikad ja 3 meetrit laiad. Algul kasutati neid laevu sõjameeste veoks – tegelik võitlus leidis aset maismaal. Peagi taibati kolmandagi aerurea lisamise eeliseid, samuti paigaldati vööri pronksiga kaetud ramm. See uus laev sai tuntuks trieeri nime all, millest on juttu ka selle artikli algul. Seda tüüpi laeva tegi kuulsaks Salamise lahing (480 e.m.a), kus kreeklased lõid Pärsia sõjalaevastikku.

Hiljem suunas suurte valitsemisplaanidega Aleksander Suur oma laevastikku itta. Tema laevad olid mõeldud lahingu pidamiseks, mitte pikkadeks avamerereisideks, sest proviandi tarbeks nappis nendes ruumi. Seetõttu oli tarvis teha Egeuse saartel varude täiendamiseks ja remondiks peatusi. Aleksandril oli sihiks hävitada Pärsia sõjalaevastik. Ent selles õnnestumiseks tuli tal kõigepealt vallutada Tüürose hirmuäratav saarekindlus. Teel sinna tehti Küprosel lühike puhkepeatus.

Ka küproslased lõid koos Aleksander Suurega oma 120 alusest koosneva laevastikuga Tüürose piiramises (332 e.m.a) kaasa. Aleksandriga ühinenud Küprose kolm kuningat olid laevastiku juhtideks. Ühiselt piirati Tüürost seitse kuud. Tüüros langes ja Piibli prohvetikuulutused olidki täide läinud (Hesekiel 26:3, 4; Sakarja 9:3, 4). Aleksander väljendas oma tänulikkust, andes Küprose kuningatele erilised volitused.

Tähelepanuväärne täideminek

Esimese sajandi ajaloolane Strabon teatab, et Aleksander võttis sõjaretkel Araabiasse appi ka Küprose ja Foiniikia laevad. Need laevad olid kerged ja hõlpsasti taglastatavad, tänu millele jõudsid need kõigest seitsme päevaga Põhja-Süüriasse Thapsakosse (Tifsahisse) (1. Kuningate 5:4). Sealt oli võimalik allavoolu Babülonini sõita.

Seega läks Piibli näiliselt silmapaistmatu avaldus tähelepanuväärselt täide tuhatkond aastat hiljem! Kooskõlas kirjakoha 4. Moosese 24:24 sõnadega liikus Aleksander Suure sõjamasin sihikindlalt Makedooniast ida poole edasi ning vallutas Assüüria ja alistas lõpuks vägeva Meedia-Pärsia impeeriumi.

Isegi see vähene teave, mis meil „kitiitide laevade” kohta on, osutab eksimatult Piibli prohvetikuulutuste kütkestavale täideminekule. Sedalaadi ajalooline tõendusmaterjal süvendab meis veendumust, et Piibli ennustusi võib usaldada. Paljud selle prohvetikuulutused puudutavad otseselt meie tulevikku, seega oleks meil hea neisse tõsiselt suhtuda.

[Kaart lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ITAALIA

Sardiinia

Sitsiilia

Egeuse meri

KREEKA

Kreeta

LIIBÜA

TÜRGI

KÜPROS

Kition

Tüüros

EGIPTUS

[Pilt lk 16]

Kreeka sõjalaeva trieeri mudel

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 17]

Iidse Foiniikia sõjalaeva dieeri mudel

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pilt lk 17]

Vaas Küprose laeva kujutisega

[Allikaviide]

Published by permission of the Director of Antiquities and the Cyprus Museum

[Pilt lk 18]

Muistsed kaubalaevad, mida on mainitud kirjakohas Jesaja 60:9