Esiletõstetud kohti Obadja, Joona ja Miika raamatust
Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Obadja, Joona ja Miika raamatust
„OBADJA nägemus” (Obadja 1). Nende sõnadega algab Piiblis Obadja raamat. Prohvet ei anna oma raamatus, mille ta kirjutas 607. aastal e.m.a, enda kohta teada muud kui oma nime. Joona raamatus, mis sai valmis enam kui kaks sajandit varem, jutustab prohvet Joona avameelselt, mida ta ise Jehoovalt saadud ülesannet täites koges. Miika teenis prohvetina 60 aastat ajavahemikus 777–717 e.m.a ning tema tegevus jääb Obadja ja Joona eluaja vahele. Kõik, mida Miika enda kohta teada annab, on see, et ta on morastlane ning et Jehoova sõna tuli talle „Juuda kuningate Jootami, Ahase ja Hiskija päevil” (Miika 1:1). Miika näidetest, mida ta kasutab oma sõnumit edasi andes, on näha, et prohvet on tuttav maaeluga.
EDOM „HÄVITATAKSE IGAVESEKS”
Obadja ütleb Edomi kohta: „Mõrva pärast, vägivalla pärast su venna Jaakobi kallal, katab sind häbi ja sind hävitatakse igaveseks!” Prohvetil on värskelt meeles see, kuidas edomlased veidi aega tagasi Jaakobi poegade iisraellaste vastu astusid. Aastal 607 e.m.a, mil babüloonlased Jeruusalemma hävitasid, „seisid [edomlased] eemal” ning liitusid sissetungivate muulastega (Obadja 10, 11).
Ent Jaakobi koda ootab taastamine. Obadja ennustus ütleb: „Aga pääsemine on Siioni mäel, see on püha” (Obadja 17).
Vastused piiblilistele küsimustele:
salmid 5–8 – Mida tähelepanuväärset on selles, et Edomi hävingut on võrreldud öiste röövlite ja viinamarjakorjajate tulekuga? Kui Edomisse oleks tulnud vargad, oleks nad võtnud vaid seda, mida tahaksid. Viinamarjakorjajadki oleks midagi järelnoppimiseks jätnud. Kui aga Edom langeb, tuhnivad tema liitlased ehk babüloonlased välja kõik tema varandused ning teevad puhta töö (Jeremija 49:9, 10, UM).
salm 10 – Kuidas hävitati Edom igaveseks? Nagu ennustati, kadus Edomi riik ja rahvas maa pealt. Babüloonia kuningas Nabunaid vallutas Edomi kuuenda sajandi keskpaiku e.m.a. Neljandaks sajandiks e.m.a olid Edomi territooriumi asustanud nabatealased ning edomlased olid sunnitud asuma elama Juudamaa lõunaossa Negebisse, mis sai hiljem tuntuks kui Idumea. Pärast seda, kui roomlased 70. aastal Jeruusalemma hävitasid, kadus edomi rahvas täielikult.
Õpetus meile:
salmid 3, 4. Kuna edomlased elasid kõrgel sügavate kuristikega mägedes, mis kaitsesid neid vaenlaste rünnakute eest, võisid nad olla liiga kindlad oma turvalisuses. Jehoova karistuse eest ei pääse aga keegi.
salmid 8, 9, 15. Inimtarkusest ja -jõust pole Jehoova päeval mingit abi (Jeremija 49:7, 22).
salmid 12–14. Edomlaste suhtumine on hoiatuseks neile, kes tunnevad rõõmu sellest, kui Jumala rahvale saavad osaks raskused. Jehoova ei suhtu oma rahva väärkohtlemisse kergelt.
salmid 17–20. See Jaakobi poegadega seotud taastamisennustus hakkas täituma siis, kui iisraellaste jääk naasis 537. aastal e.m.a Babülooniast Jeruusalemma. Jehoova sõnad lähevad alati täide. Me võime tema tõotustes täiesti kindlad olla.
„NIINIVE HÄVITATAKSE!”
Joona, kes oleks pidanud kuuletuma Jumala käsule ning minema „Niinivesse, sinna suurde linna” ja andma teada Jumala kohtuotsusest, põgeneb hoopis vastassuunas. Jehoova aga paiskab „mere peale suure tuule”, saadab „ühe suure kala” ning juhib seega Joona õigesse suunda ja annab talle uuesti käsu minna Assüüria pealinna (Joona 1:2, 4; 2:1; 3:1, 2).
Joona lähebki Niinivesse ja hakkab kuulutama väga otsekohest sõnumit: „Veel nelikümmend päeva ja Niinive hävitatakse!” (Joona 3:4). Kuna Joona kuulutustööl on ootamatu tulemus, süttib ta viha põlema. Jehoova kasutab kiikajonipuud, et anda Joonale õppetund halastuse kohta (Joona 4:1, 6).
Vastused piiblilistele küsimustele:
3:3 – Kas Niinive suurus oli tõesti kolm päevateekonda? Jah. Niinive alla kuulusid tõenäoliselt ka asulad Khorsabadist põhjas kuni Nimrodini lõunas. Niinive koos ümberkaudsete asulatega moodustas nelinurga, mille ümbermõõt oli 100 kilomeetrit.
3:4 – Kas Joonal tuli õppida assüüria keelt, et kuulutada Niinive elanikele? Joona võis juba osata assüüria keelt või sai ta oskuse seda keelt rääkida ime läbi. Veel üks võimalus on see, et ta kuulutas oma napisõnalist sõnumit heebrea keeles ning keegi tõlkis selle assüüria keelde. Sel juhul võisid tema sõnad veel enam uudishimu äratada.
Õpetus meile:
1:1–3. Kui keegi planeerib endale muid tegemisi selleks, et mitte võtta täiel määral osa Kuningriigi kuulutamise ja jüngriteks tegemise tööst, näitab see, et tal pole õiged motiivid. Kes nii teeb, jookseb nii-öelda ära Jumala antud ülesande täitmise eest.
1:1, 2; 3:10. Jehoova pole halastav vaid ühe rahva, rassi või mingi inimgrupi vastu. „Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!” (Laul 145:9.)
2:1; 2:11. See, et Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja ööd, kujutas prohvetlikult ette Jeesuse surma ja ülesäratamist (Matteuse 12:39, 40; 16:21).
2:1; 2:11; 4:6. Jehoova päästis Joona mässavast merest. Samuti lasi Jumal Joona kohale kasvada kiikajonipuul, mis oli „ta peale varjuks, päästes teda ta vaevast”. Ka tänapäeval võivad Jehoova teenijad loota temale ja ta heldusele, et ta neid hoiaks ja päästaks (Laul 13:6; 40:12).
2:2, 3, 10, 11. Jehoova kuulab oma teenijate palveid (Laul 120:1; 130:1, 2).
3:8, 10. Tõeline Jumal „kahetses kurja” ehk muutis oma meelt selle suhtes, „mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda mitte”. Miks? Sest Niinive elanikud „pöördusid oma kurjalt teelt”. Ka tänapäeval võivad patustajad pääseda Jumala ebasoodsa kohtuotsuse eest, kui nende tegudest on näha tõelist kahetsust.
4:1–4. Ükski inimene ei saa takistada Jumalat halastust osutamast. Me ei tohiks olla kriitilised, kui Jehoova kellegi peale halastab.
4:11. Jehoova on kannatlik ja laseb Kuningriigi sõnumit kuulutada kõikjal maailmas, just nagu ta lasi kuulutada ka 120 000 Niinive elanikule, sest tal on kahju neist, „kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel”. Kas ei peaks meilgi olema kahju oma territooriumil elavatest inimestest ja kas ei peaks me innukalt Kuningriiki kuulutama ja jüngreid tegema? (2. Peetruse 3:9.)
„AJA OMA PEA LAIALT PALJAKS”
Miika paljastab Iisraeli ja Juuda patte, ennustab nende pealinnade hävingut ning tõotab ka rahva kodumaale tagasi pöördumist. Samaariast saab „kivikangur väljal”. Kuna Iisrael ja Juuda on kummardanud ebajumalaid, on nad ära teeninud pea paljaks ajamise ehk häbistamise. See, et nad peavad ajama „oma pea laialt paljaks, raisakotka sarnaselt”, tähendab nende vangiviimist. Võrdlus raisakotkaga on kohane, kuna neil lindudel on peas vaid veidi udusulgi. Jehoova tõotab: „Ma tahan sind, Jaakob, koguda” (Miika 1:6, 16; 2:12). Oma korrumpeerunud valitsejate ja kohustusi mittetäitvate prohvetite pärast saab ka Jeruusalemm kivivaremeks. Kuid Jehoova kogub oma rahva kokku. Petlemm Efratast väljub see, „kes saab valitsejaks Iisraelis” (Miika 3:12; 4:12; 5:1).
Kas Jehoova on olnud Iisraeli suhtes ebaõiglane? Kas tema nõudmised on liiga suured? Ei. Kõik, mida Jehoova oma teenijatelt ootab, on see, et nad „teeksid, mis on õige, armastaksid osadust ja käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga” (Miika 6:8). Miika kaasaegsed on aga muutunud nii rikutuks, et „parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed”, mis tähendab, et nad teevad haiget kõigile, kes nende lähedal on. Kuid prohvet küsib: „Kes on Jumal nagu sina [Jehoova]?” Jumal halastab jällegi oma rahvale ning heidab „kõik meie patud mere sügavustesse” (Miika 7:4, 18, 19).
Vastused piiblilistele küsimustele:
2:12 – Millal täitus ennustus Iisraeli jäägi kogumise kohta? Selle esimene täitumine leidis aset aastal 537 e.m.a, mil juutide jääk pöördus Babüloonia vangipõlvest kodumaale tagasi. Praegu täitub see ennustus seoses „Jumala Iisraeliga” (Galaatlastele 6:16). Alates 1919. aastast on võitud kristlasi kogutud „nagu lambaid tarasse”. Eriti 1935. aastast on võitutega ühinenud teiste lammaste hulka kuuluv suur rahvahulk, nii et „inimesi on kubinal” (Ilmutuse 7:9; Johannese 10:16). Koos aitavad nad kaasa õige jumalateenimise levikule.
4:1–4 – Kuidas mõistab Jehoova viimseil päevil kohut paljude rahvaste üle ja juhatab vägevaid paganaid? Väljendid „paljud rahvad” ja „vägevad paganad” ei käi rahvusrühmade ega poliitiliste ühenduste kohta. Siin mõeldakse hoopis kõigist rahvastest pärit üksikisikuid, kellest on saanud Jehoova teenijad. Jehoova mõistab nende üle kohut ja juhatab neid selles mõttes, et seab korda nende ja enda vahelised suhted.
Õpetus meile:
1:6, 9; 3:12; 5:1. Nagu oli ette kuulutatud, laastasid assüürlased Samaaria aastal 740 e.m.a, mis toimus Miika eluajal (2. Kuningate 17:5, 6). Assüürlased jõudsid Hiskija valitsusajal Jeruusalemmani (2. Kuningate 18:13). Aastal 607 e.m.a panid babüloonlased Jeruusalemma põlema (2. Ajaraamat 36:19). Nagu ennustatud, sündis Messias Petlemm Efratas (Matteuse 2:3–6). Jehoova prohvetlik sõna ei jää kunagi täitumata.
2:1, 2. Kui ohtlik on küll väita, et teenime Jumalat, kuid otsida eelkõige rikkust, mitte „Jumala riiki ja tema õigust” (Matteuse 6:33; 1. Timoteosele 6:9, 10).
3:1–3, 5. Jehoova ootab, et tema rahva juhid toimiksid õiglaselt.
3:4. Kui tahame, et Jehoova vastaks meie palvetele, ei tohi me harjumuslikult patustada ega elada kaksikelu.
3:8. Me suudame täita oma ülesannet kuulutada head sõnumit, sealhulgas ka kohtusõnumeid, üksnes siis, kui meile on toeks Jehoova püha vaim.
5:4. See messianistlik ennustus kinnitab, et selleks ajaks, kui vaenlased ründavad Jumala rahvast, on Jehoova rahvast seatud juhtima palju võimekaid mehi – „seitse [mis kujutab täielikkust] karjast” ja „kaheksa inimeste juhti”.
5:6, 7. Võitud kristlased on tänapäeval paljudele „otsekui kaste Jehoovalt” ehk õnnistus temalt. See on nii sellepärast, et Jumal kasutab võituid Kuningriigi sõnumi kuulutamisel. „Teised lambad” aitavad võitutel tuua inimestele vaimset värskendust, toetades neid aktiivselt kuulutustöös (Johannese 10:16). Milline au on küll osaleda selles töös, mis toob teistele tõelist kosutust!
6:3, 4. Me peaksime jäljendama Jehoova Jumalat ning olema lahked ja hoolivad ka nende suhtes, kellega on raske läbi saada või kes on vaimselt nõrgad.
7:7. Kui kogeme praeguse maailmaajastu lõpul raskusi, ei tohiks me lasta end sellest muserdada. Selle asemel peaksime „ootama kannatlikult oma pääste Jumalat” (UM).
7:18, 19. Nagu Jehoova on valmis andestama meie eksimused, peaksime meiegi andestama neile, kes on meie vastu pattu teinud.
Käigem edasi „Jehoova, oma Jumala nimel”
Need, kes võitlevad Jumala ja tema rahva vastu, hävitatakse igaveseks (Obadja 10). Kui aga inimene võtab kuulda Jumala hoiatust ja pöördub „oma kurjalt teelt”, kustub Jehoova viha (Joona 3:10). Viimseil päevil tõuseb õige jumalateenimise mägi kõrgemale kõigist valereligioonidest ning sõnakuulelikud inimesed voolavad sellele mäele (Miika 4:1; 2. Timoteosele 3:1). Seega käigem otsusekindlalt „Jehoova, oma Jumala nimel ikka ja igavesti”! (Miika 4:5.)
Milliseid hinnalisi õpetusi võime küll leida Obadja, Joona ja Miika raamatust! Kuigi need pandi kirja enam kui 2500 aastat tagasi, on nende sõnum „elav ja vägev” veel praegugi (Heebrealastele 4:12).
[Pilt lk 13]
Obadja ennustas, et Edom hävitatakse igaveseks
[Pilt lk 15]
Miika ootas kannatlikult Jehoovat, sinagi võid seda teha
[Pilt lk 16]
Kuulutustöö on eesõigus, mida peaksime kalliks pidama