Uuri „Jumala sügavusi”

„Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused.” (1. KORINTLASTELE 2:10)

1. Millised Pühakirja tõed toovad uutele piibliõpilastele rõõmu?

ENAMIK meist, kes kuulume kristlikku kogudusse, mäletab, kui suurt rõõmu tõi meile tõe tundmaõppimine. Me saime teada, miks Jehoova nimi on tähtis, miks ta lubab kannatusi, miks osa inimesi läheb taevasse ning mida toob tulevik teistele ustavatele. Isegi, kui olime Piibliga juba varem kokku puutunud, olid sellised tõed meie eest varjul, nagu nad on enamiku eest praegugi. Sarnanesime mehega, kes vaatab koralle. Ilma abivahenditeta näeb ta veealust ilu väga piiratult. Kui tal on aga ujumismask ees, on ta vaimustunud, nähes esimest korda värvikirevaid koralle, kalu, meriroose ja teisi imelisi olevusi. Samamoodi oli siis, kui keegi aitas meil Pühakirja mõista – me heitsime esimese pilgu „Jumala sügavustesse” (1. Korintlastele 2:8–10).

2. Miks võib Jumala Sõna uurimisest tulenev rõõm püsida igavesti?

² Kuid kas me peaksime rahulduma vaid Piibli tõdedele pilgu heitmisega? Väljend „Jumala sügavused” viitab sellele, et meil tuleb mõista Jumala tarkust, mida püha vaim kristlastele avaldab, kuid mis on teiste eest varjul (1. Korintlastele 2:7). Millist piiritut uurismisainet pakub meile küll Jehoova tarkus! Me ei suuda kunagi lõpuni mõista, kui targad on Jumala teed. Rõõm, mida kogesime siis, kui esimest korda Piibli põhiõpetusi tundma õppisime, võib püsida igavesti, kui uurime „Jumala sügavusi” üha edasi.

3. Miks on vaja hästi mõista, miks me midagi usume?

 ³ Miks on neid sügavaid asju vaja mõista? Kui me lisaks uskumisele saame ka aru, miks me midagi usume ehk mis on meie usu alus, siis meie usk ja veendumus tugevnevad. Pühakiri kutsub meid üles kasutama oma mõistust, et ’uurida [„tõestada endale”, UM], mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine’ (Roomlastele 12:1, 2). Kui mõistame, miks Jehoova ootab, et elaksime teatud viisil, tugevneb meis soov talle kuuletuda. Seega võib sügavate asjade mõistmine anda meile jõudu seista vastu ahvatlusele teha midagi pühakirjavastast ja ajendada meid olema agarad „tegema häid tegusid” (Tiitusele 2:14).

4. Mida tähendab Piiblit uurida?

⁴ Selleks et „Jumala sügavusi” mõista, on vaja uurida. Kuid uurimine pole sama kui millegi pealiskaudne lugemine. Uurimine tähendab materjali hoolikat analüüsimist, et näha, kuidas see on seotud varem õpituga (2. Timoteosele 1:13, P 1997). Peale selle tuleb meil aru saada põhjustest, miks midagi on öeldud. Piibli uurimise hulka käib ka mõtisklemine selle üle, kuidas kasutada õpitut tarkade otsuste langetamisel ja teiste aitamisel. Ja kuna „kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik”, peaksime uurima „igaüht sõna, mis lähtub Jumala suust” (2. Timoteosele 3:16, 17; Matteuse 4:4). Piibli uurimine võib nõuda tõsist tööd, kuid olla sellegipoolest meeldiv. Pealegi pole „Jumala sügavusi” liiga raske mõista.

Jehoova annab alandlikele arusaamist

5. Kes mõistavad „Jumala sügavusi”?

⁵ Isegi kui sa ei olnud koolis suurepärane õpilane ning pole harjunud uurima, ei peaks sa arvama, et sina küll „Jumala sügavusi” ei mõista. Jeesuse maise teenistuse ajal ei avaldanud Jehoova oma eesmärke mitte tarkadele ja intellektuaalidele, vaid harimatutele ja tavalistele inimestele, kes olid piisavalt alandlikud, et lasta end Jumala teenijal õpetada. Sellised inimesed olid haritute kõrval otsekui lapsed (Matteuse 11:25; Apostlite teod 4:13). Selle kohta, „mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad”, kirjutas apostel Paulus oma kaasusklikele: „Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused” (1. Korintlastele 2:9, 10).

6. Selgita kirjakohta 1. Korintlastele 2:10.

⁶ Kuidas Jumala vaim „uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused”? Jehoova ei anna igale kristlasele eraldi ilmutust, vaid juhib püha vaimu abil oma organisatsiooni, mis aitab Jumala ühtsel rahval Piiblit mõista (Apostlite teod 20:28; Efeslastele 4:3–6). Kõigil kogudustel üle maailma on ühesugune piibliuurimise kava. Aastate jooksul uuritakse läbi kõik Piibli õpetused. Püha vaim tegutseb koguduste kaudu, aidates inimestel omandada niisugust hoiakut, tänu millele nad saavadki „Jumala sügavustest” aru (Apostlite teod 5:32).

 Mis on „Jumala sügavused”

7. Miks paljud inimesed ei mõista „Jumala sügavusi”?

⁷ Me ei peaks arvama, et „Jumala sügavused” on tingimata keerulised. Enamiku inimeste eest pole need tõed varjul mitte seetõttu, et Jumala tarkust on liiga raske omandada, vaid sellepärast, et Saatan eksitab inimesi ning õhutab neid lükkama tagasi abi, mida Jehoova oma organisatsiooni kaudu annab (2. Korintlastele 4:3, 4).

8. Millistele sügavatele tõdedele viitas Paulus oma kirjas efeslastele 3. peatükis?

⁸ Pauluse kirjast efeslastele 3. peatükist võib näha, et „Jumala sügavuste” hulka kuuluvad paljud tõed, millest suurem osa Jehoova rahvast hästi aru saab, näiteks, kes on tõotatud Seeme, keda valitakse inimkonna hulgast taevasse ning mis on Messia Kuningriik. Paulus kirjutas: „Endistes põlvedes inimlastele ei ole teada antud [saladust], nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimu läbi, et paganadki on kaaspärijad ja ühes ihus ja osalised tema tõotusest Kristuses Jeesuses.” Paulus ütles, et talle on antud ülesandeks „selgeks teha, milline on selle saladuse korraldus, mis igavikest alates on olnud varjul Jumalas” (Efeslastele 3:5–9).

9. Miks on au mõista „Jumala sügavusi”?

⁹ Paulus jätkas, selgitades, et Jumala tahe on ka see, et „Jumala mitmesugune tarkus nüüd saaks teatavaks koguduse kaudu taevalistele valitsustele ja võimudele” (Efeslastele 3:10). Inglid jälgivad, kuidas Jehoova tegeleb kristliku kogudusega, ja mõistavad, kui tark see on, ning õpivad sellest. Kui suur au on mõista asju, mis pakuvad huvi isegi inglitele! (1. Peetruse 1:10–12.) Edasi ütleb Paulus, et me peaksime püüdma „mõista ühes kõigi pühadega”, milline on kristliku usu „laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus” (Efeslastele 3:11, 18). Vaadelgem nüüd lähemalt mõningaid „Jumala sügavusi”, mis võivad meie arusaamist süvendada.

Näiteid „Jumala sügavustest”

10., 11. Millal sai Jeesusest vastavalt Pühakirjale Jumala taevase „naise” seemne esmane osa?

¹⁰ Me teame, et Jeesus on Jumala taevase „naise” seemne esmane osa, kellele viidatakse tekstis 1. Moosese 3:15. Et mõista seemnega seonduvat sügavamalt, võiksime endalt küsida: millal Jeesus sai tõotatud Seemneks? Kas enne inimeseks saamist, inimesena sündides, kui ta ristiti või kui ta üles äratati?

¹¹ Jumal oli tõotanud, et tema organisatsiooni taevane osa, millele selles prohvetiennustuses viidatakse kui naisele, toob esile seemne, kes purustab mao pea. Möödus tuhandeid aastaid, kuid Jumala „naise” kaudu ei tulnud seemet, kes oleks hävitanud Saatana ja tühistanud tema teod. Seepärast nimetatakse Jesaja prohvetiennustuses naist sigimatuks ja sügavasti kurvastatuks (Jesaja 54:1, 5, 6). Lõpuks aga sündis Petlemmas Jeesus. Ent alles pärast ristimist, kui ta sündis vaimust ning temast sai Jumala vaimne poeg, teatas Jehoova: „See on minu armas Poeg” (Matteuse 3:17; Johannese 3:3). Viimaks oli ilmsiks saanud naise seemne esmane osa. Hiljem võiti ka Jeesuse järelkäijaid ning nad sündisid vaimust. Jehoova „naine”, kes oli kaua aega tundnud end kui „sigimatu, kes pole sünnitanud”, võis lõpuks ’rõkatada rõõmust’ (Jesaja 54:1; Galaatlastele 3:29).

12., 13. Millised kirjakohad näitavad, et kõik maa peal elavad võitud kristlased moodustavad „ustava ja mõistliku sulase”?

¹² Teine näide meile avaldatud sügavatest asjadest puudutab Jumala eesmärki valida  välja 144 000 inimest (Ilmutuse 14:1, 4). Me usume, et kõik samal ajaperioodil maa peal elavad võitud kristlased moodustavad „ustava ja mõistliku sulase”, kelle kohta Jeesus ütles, et see annab tema perele rooga õigel ajal (Matteuse 24:45). Millised piiblitekstid tõestavad, et see arusaam on õige? Kas Jeesus võis viidata ka igale üksikule kristlasele kui sulasele, kes toidab ta vendi vaimse toiduga?

¹³ Jumal lausus Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad, ... minu sulane, kelle ma olen valinud” (Jesaja 43:10). Kuid meie ajaarvamise 33. aasta 11. niisanil ütles Jeesus Iisraeli juhtidele, et Jumal on nende rahva hüljanud. Ta sõnas: „Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.” Rahvahulgale ütles ta: „Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 21:43; 23:38; meie kursiiv). Jehoova sulasena polnud Iisraeli koda ei ustav ega mõistlik (Jesaja 29:13, 14). Veidi hiljem samal päeval, kui Jeesus esitas küsimuse: „Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane”, küsis ta tegelikult, milline mõistlik rahvas asendab Iisraeli ja saab Jumala ustavaks sulaseks. Apostel Peetrus vastas sellele, kui ta lausus võitutest koosnevale kristlikule kogudusele: „Teie aga olete ... „püha rahvas, omandrahvas”” (1. Peetruse 1:4; 2:9; meie kursiiv). Vaimsest rahvast, „Jumala Iisraelist”, sai Jehoova uus sulane (Galaatlastele 6:16). Nii nagu kõik vanaaja Iisraeli liikmed moodustasid ühe sulase, nii moodustavad ka kõik samal ajaperioodil maa peal elavad võitud kristlased ühe „ustava ja mõistliku sulase”. Milline eesõigus on küll saada Jumala sulase käest vaimset toitu!

Iseseisev uurimine võib olla meeldiv

14. Miks toob Piibli uurimine rohkem rõõmu kui pelgalt lugemine?

¹⁴ Kas ei tunne me rõõmu sellest, kui saame mõne Pühakirja teema kohta midagi uut teada ning see kinnitab meie usku? Sellepärast ongi Piibli uurimine, mitte pelgalt lugemine, nii meeldiv. Seega kui sa loed kristlikke väljaandeid, võrdle loetut sellega, mida sa sama teema kohta juba tead. Milliseid kirjakohti või argumente sa oskaksid artiklis toodud järelduste tõestuseks veel tuua? Kui sul tuleks mingit teemat veelgi sügavamalt uurida, kirjuta see küsimus üles ja uuri seda lähemalt mõnel teisel korral.

15. Milliseid teemasid võiks uurida ja kuidas võib see tuua kestvat kasu?

¹⁵ Milliste teemade uurimine ja sügavam mõistmine tooks sulle rõõmu? Me võiksime saada uusi teadmisi, kui uurime näiteks erinevaid lepinguid, mille Jehoova on sõlminud inimkonna heaks. Me saame tugevdada oma usku, kui uurime Jeesus Kristusega seotud prohvetiennustusi või salm salmi haaval mõnda Piibli prohvetlikku raamatut. Uskutugevdav on ka tutvuda Jehoova tunnistajate tänapäevase ajalooga, kasutades selleks raamatut „Jehoova tunnistajad – Jumala Kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses–Proclaimers of God’s Kingdom”), juhul kui see on olemas  mõnes sulle mõistetavas keeles. * Kui vaadata üle „Vahitornis” ilmunud „Lugejate küsimusi”, saame kindlasti paremini aru mõningatest piiblitekstidest. Pööra erilist tähelepanu Piiblil põhinevale mõttekäigule, mis viib teatud järeldusteni. Nii saad treenida oma meeli ning teravdada vahetegemisvõimet (Heebrealastele 5:14). Tee uurimise käigus märkmeid kas oma Piiblisse või paberilehele. Nii võib uurimine tuua sulle ja ka neile, keda sa aitad, kestvat kasu.

Aita ka noortel tunda rõõmu Piibli uurimisest

16. Kuidas sa võiksid aidata noortel Piibli uurimisest rõõmu tunda?

¹⁶ Lapsevanemad võivad suuresti kaasa aidata sellele, et kasvatavad oma lastes vaimset isu. Ära alahinda noorte võimet mõista sügavaid tõdesid. Lase neil perekondlikuks uurimiseks valmistudes mõnda teemat lähemalt uurida ning pärast esita küsimusi. Kasuta uurimise käigus praktilisi õppetunde selle kohta, kuidas kaitsta oma usku ja tõestada, et see, mida neile on õpetatud, on tõde. Sa võid kasutada ka brošüüri „Vaatleme seda head maad” *, et tutvustada Piibli geograafiat ja näidata, kus asuvad kohad, mida on mainitud käesoleva nädala piiblilugemisosas.

17. Miks tuleb iseseisvalt uurides olla tasakaalukas?

¹⁷ Mingi teema iseseisev uurimine võib olla väga huvitav ning uskutugevdav, kuid see ei tohiks võtta ära aega, mis on mõeldud koguduse koosolekuteks ettevalmistamiseks. Koosolekud on veel üks viis, kuidas Jehoova meid „ustava ja mõistliku sulase” kaudu juhatab. Lisauurimine aitab meil aga esitada mõttekaid kommentaare kas siis raamatu-uurimisel või teokraatlikus teenistuskoolis piiblilugemisosa kohta.

18. Miks tasuvad end ära kõik püüded uurida „Jumala sügavusi”?

¹⁸ Sügav Jumala Sõna iseseisev uurimine võib aidata meil saada Jumalaga lähedasemaks. Osutades sellise uurimise väärtuslikkusele, öeldakse Piiblis: „Tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku” (Koguja 7:12). Niisiis tasuvad end ära kõik püüded mõista sügavamalt vaimseid asju, sest Piibel kinnitab: „Sa ... leiad Jumala tunnetuse” (Õpetussõnad 2:4, 5).

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Mis on „Jumala sügavused”?

• Miks peaks „Jumala sügavusi” üha edasi uurima?

• Miks võib öelda, et kõik kristlased saavad „Jumala sügavuste” mõistmisest rõõmu tunda?

• Mida head võib „Jumala sügavuste” mõistmine meile tuua?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Millal sai Jeesusest tõotatud Seeme?

[Pilt lk 31]

Vanemad võiksid paluda oma lastel perekondlikuks uurimiseks valmistudes mõnda teemat lähemalt uurida