Arenda omadusi, mis aitavad inimesi jüngriteks teha

„Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad.” (MATTEUSE 28:19)

1. Missuguseid oskusi ja suhtumist läks vaja mõningatel Jumala teenijatel minevikus?

JEHOOVA teenijatel tuleb mõnikord arendada oskusi ja suhtumist, mis aitavad neil täita tema tahet. Näiteks jätsid Aabraham ja Saara Jumala käsul maha õitsval järjel Uuri linna ning neil läks vaja selliseid omadusi ja oskusi, mis olid vajalikud telkides elamiseks (Heebrealastele 11:8, 9, 15). Iisraellaste juhtimine Tõotatud Maale nõudis Joosualt julgust, kindlat usaldust Jehoova vastu ja tema Seaduse tundmist (Joosua 1:7–9). Ning hoolimata Betsaleeli ja Oholiabi enda annetest, tuli neil oma oskusi Jumala vaimu juhtimisel edasi arendada, et nad suudaksid edukalt juhtida kogudusetelgi ehitamist ja sellega seotud töid ning neis ka ise osaleda (2. Moosese 31:1–11).

2. Mis küsimusi me arutame seoses inimeste jüngriteks tegemise tööga?

² Sajandeid hiljem andis Jeesus Kristus oma järelkäijatele ülesande: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Mitte kunagi varem polnud inimestele antud eesõigust teha midagi sellist. Missuguseid omadusi nõuab inimeste jüngriteks tegemise töö? Kuidas me saame neid omadusi arendada?

Väljenda sügavat armastust Jumala vastu

3. Millise võimaluse annab meile ülesanne teha inimesi jüngriteks?

³ Inimestega rääkimine ja püüd veenda neid teenima tõelist Jumalat eeldab, et meil oleks sügav armastus Jehoova vastu. Iisraellased said tõendada oma armastust Jumala vastu sellega, kui kuuletusid kogu südamest tema käskudele, tõid talle meelepäraseid ohvreid ja ülistasid teda lauluga (5. Moosese 10:12, 13; 30:19, 20; Laul 21:14; 96:1, 2; 138:5). Inimeste jüngriteks tegijaina peame ka meie kinni Jumala seadustest, kuid samas väljendame armastust Jehoova vastu, kui räägime temast ja ta eesmärkidest teistele. Me peame rääkima veendumusega, valides õigeid sõnu, et väljendada oma siiraid tundeid lootuse kohta, mille Jumal on  meile andnud (1. Tessalooniklastele 1:5; 1. Peetruse 3:15).

4. Miks meeldis Jeesusele rääkida Jehoovast?

⁴ Kuna Jeesusel oli sügav armastus Jehoova vastu, pakkus talle suurt heameelt Jumala eesmärkidest, Kuningriigist ja õigest jumalateenimisviisist rääkimine (Luuka 8:1; Johannese 4:23, 24, 31). Õigupoolest Jeesus ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Järgmised laulukirjutaja sõnad käivad Jeesuse kohta: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu käsuõpetus on mu sisemuses! Ma jutlustan õigust suures koguduses; vaata, ma ei sule oma huuli, Jehoova, sina tead seda!” (Laul 40:9, 10; Heebrealastele 10:7–10.)

5., 6. Mis on peamine omadus, mida läheb vaja inimeste jüngriteks tegemise töös?

⁵ Armastus Jumala vastu ajendab äsja Piibli tõdesid õppinud inimesi rääkima Jehoovast ja Kuningriigist mõnikord säärase veendumusega, et nad suudavad vägagi tõhusalt veenda teisi uurima Pühakirja (Johannese 1:41). Armastus Jumala vastu on peamine omadus, mis ajendab meid osalema inimeste jüngriteks tegemise töös. Hoidkem siis seda armastust elavana, lugedes korrapäraselt tema Sõna ja mõtiskledes selle üle (1. Timoteosele 4:6, 15; Ilmutuse 2:4).

⁶ Armastus Jehoova vastu tegi kahtlemata Jeesus Kristusest innuka õpetaja. Kuid see polnud ainus põhjus, miks ta oli nii tõhus Kuningriigi kuulutaja. Mis on siis teine omadus, mis aitas Jeesusel olla inimeste jüngriteks tegemiste töös nii tulemusrikas?

Ilmuta inimeste vastu südamlikku huvi

7., 8. Kuidas suhtus Jeesus inimestesse?

⁷ Jeesus hoolis inimestest ja ilmutas nende vastu sügavat huvi. Juba enne inimeseks saamist, Jumala „meistertöölisena”, oli ta väga huvitatud kõigest, mis puudutas inimkonda (Õpetussõnad 8:30, 31, UM). Kui Jeesus elas inimesena maa peal, oli ta inimeste vastu kaastundlik ning kosutas neid, kes tulid tema juurde (Matteuse 11:28–30). Jeesus peegeldas Jehoova armastust ja kaastunnet ning see tõmbas inimesi ainsa tõelise Jumala teenimise juurde. Jeesust kuulasid igasugused inimesed, sest ta oli südamest huvitatud neist ja nende olukordadest (Luuka 7:36–50; 18:15–17; 19:1–10).

⁸ Kui üks mees küsis Jeesuselt, mida ta peaks tegema, et pärida igavene elu, siis „Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu” (Markuse 10:17–21). Nende kohta, keda Jeesus Betaanias õpetas, on kirjas: „Jeesus armastas Martat ja tema õde ja Laatsarust” (Johannese 11:1, 5). Jeesus hoolis inimestest niivõrd, et loobus tarvilikust puhkusest nende õpetamise nimel (Markuse 6:30–34). Selline sügav südamlik huvi kaasinimeste vastu tegi Jeesuse kõigist tõhusamaks, tõmmates inimesi õige jumalateenimisviisi juurde.

9. Missugune oli Pauluse suhtumine inimeste jüngriteks tegemise töösse?

⁹ Ka apostel Paulus oli sügavalt huvitatud inimestest, kellele ta kuulutas. Näiteks ütles ta neile, kes olid Tessaloonikas kristlasteks saanud: „Nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.” Tänu Pauluse armastavatele püüetele pöördusid mõned Tessaloonikas „ebajumalaist Jumala poole teenima elavat ja tõelist Jumalat” (1. Tessalooniklastele 1:9; 2:8). Kui tunneme inimeste vastu siirast huvi, nii nagu Jeesus ja Paulus, võime ka meie kogeda rõõmu, nähes, kuidas hea sõnum puudutab nende inimeste südant, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM).

Ole ennastohverdava vaimuga

10., 11. Miks on ennastohverdav vaim vajalik, kui püüame teha inimesi jüngriteks?

¹⁰ Tõhusatel kuulutajatel on ennastohverdav  vaim. Kindlasti ei pea nad rikkuse omandamist kõige tähtsamaks. Õigupoolest ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui raske on neil, kellel on palju vara, sisse minna Jumala riiki!” See üllatas tema jüngreid, kuid Jeesus lisas: „Lapsed, kui raske on sisse minna Jumala riiki! Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!” (Markuse 10:23–25.) Jeesus soovitas enda järgijatele lihtsat eluviisi, et nad saaksid keskenduda jüngriteks tegemise tööle (Matteuse 6:22–24, 33). Miks aitab ennastohverdav vaim seda tööd teha?

¹¹ Kõige selle õpetamine, mida Jeesus käskis, nõuab üsna palju. Kristlane, kes osaleb inimeste jüngriteks tegemise töös, püüab tavaliselt iga nädal huvilistega Piiblit uurida. Et neil oleks rohkem võimalusi leida selliseid siiraid inimesi, on mõned Kuningriigi kuulutajad vahetanud täiskohaga töö osaajalise vastu. Tuhanded kristlased on õppinud uut keelt, et kuulutada mõnele teisele rahvusgrupile nende piirkonnas. Teised kuulutajad on jällegi lahkunud kodukohast ja siirdunud mõnda teise paika või maale, et lõikustöös veelgi suuremal määral osaleda (Matteuse 9:37, 38). Kõik need sammud nõuavad ennastohverdavat vaimu. Kuid selleks, et olla tõhus jüngriteks tegemise töös, on vaja veel midagi.

Ole kannatlik, kuid ära raiska aega

12., 13. Miks on inimeste jüngriteks tegemise töö juures väga oluline kannatlikkus?

¹² Kannatlikkus on veel üks omadus, mis aitab meil inimesi jüngriteks teha. Kuigi meie kristlik sõnum eeldab pakilist tegutsemist, nõuab jüngrite tegemine sageli märkimisväärselt aega ja kannatlikkust (1. Korintlastele 7:29). Jeesus polnud kannatamatu oma poolvenna Jakoobusega. Kuigi Jakoobus oli ilmselt Jeesuse kuulutustegevusega hästi kursis, hoidis miski teda mõnda aega tagasi, et saada tema jüngriks (Johannese 7:5). Lühikese aja jooksul Kristuse surmast kuni nelipühani aastal 33 m.a.j sai aga Jakoobusest Jeesuse jünger, sest Pühakiri viitab sellele, et ta palvetas koos oma ema, vendade ja apostlitega (Apostlite teod 1:13, 14). Jakoobus tegi häid vaimseid edusamme ning hiljem kandis ta kristlikus koguduses suurt vastutust (Apostlite teod 15:13; 1. Korintlastele 15:7).

¹³ Nagu põllumehed peavad ootama taimede kasvu, nii ka kristlaste elus toimub mitmete asjade areng aegamisi, milleks on näiteks Jumala Sõna mõistmine, armastus Jehoova vastu ja kristlik vaim. See nõuab kannatlikkust. Jakoobus kirjutas: „Olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni [„juuresolekuni”, UM]! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varajase ja hilise vihma. Olge nüüd teiegi pikameelsed, kinnitage oma südameid, sest Issanda tulemine on lähedal!” (Jakoobuse 5:7, 8.) Jakoobus õhutas kaasusklikke olema kannatlikud kuni Issanda juuresolekuni. Kui jüngrid mõnda asja ei mõistnud, selgitas ja näitlikustas Jeesus seda neile  kannatlikult (Matteuse 13:10–23; Luuka 19:11; 21:7; Apostlite teod 1:6–8). Praegu, Issanda juuresoleku ajal, läheb meil samamoodi vaja kannatlikkust, kui püüame teha inimesi jüngriteks. Neid, kes saavad Jeesuse järelkäijateks meie päevil, tuleb kannatlikult juhendada (Johannese 14:9).

14. Kuigi me oleme kannatlikud, kuidas me siiski saame jüngrite tegemisel kasutada oma aega targalt?

¹⁴ Kuigi me oleme kannatlikud, ei kanna sõna vilja enamiku inimeste puhul, kellega me hakkame Piiblit uurima (Matteuse 13:18–23). Pärast mõistlikke püüdeid neid aidata on tark mitte kulutada enam selliste inimeste peale aega, vaid otsida neid, kes paistavad rohkem hindavat Piibli tõde (Koguja 3:1, 6). Loomulikult isegi need, kes väärtustavad Piiblit, võivad vajada märkimisväärselt abi, et muuta oma vaateid, suhtumisi ja prioriteete. Seepärast peame olema kannatlikud, nii nagu Jeesus oli kannatlik oma jüngritega, kel oli raskusi õige hoiaku arendamisega (Markuse 9:33–37; 10:35–45).

Arenda õpetamiskunsti

15., 16. Miks on lihtsus ja hea ettevalmistus olulised, kui teeme inimesi jüngriteks?

¹⁵ Armastus Jumala vastu, hoolitsev suhtumine inimestesse, ennastohverdav vaim ja kannatlikkus on tähtsad tegurid, et olla edukas jüngrite tegemise töös. Samuti tuleb arendada õpetamisoskusi, et selgitada asju selgelt ja lihtsalt. Paljud Suure Õpetaja Jeesus Kristuse ütlemised on iseäranis jõulised just tänu lihtsusele. Ilmselt meenuvad sulle järgmised Jeesuse ütlused: „Koguge endile varandusi taevasse.” „Ärge andke seda, mis on püha, koertele.” ’Tarkus mõistetakse õigeks ta tegudest.’ „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Matteuse 6:20; 7:6; 11:19; 22:21.) Loomulikult ei öelnud Jeesus vaid selliseid lühikesi mõtteid. Ta õpetas selgelt ja selgitas asju, kui see oli vajalik. Kuidas saad sina järgida Jeesuse õpetamisstiili?

¹⁶ Hoolikas ettevalmistus on peamine, et õpetada lihtsalt ja selgelt. Ilma ette valmistamata kipub kuulutaja rääkima liiga palju. Kui ta püüab sõnaohtralt rääkida kõigest, mida ta vastavast teemast teab, võivad peamised mõtted segaseks jääda. Vastupidiselt sellele mõtleb hästi valmistunud kuulutaja kõigepealt inimesele, keda ta juhendab, ja uuritavale teemale, ning räägib selgelt vaid vajalikest mõtetest (Õpetussõnad 15:28; 1. Korintlastele 2:1, 2). Ta arvestab sellega, mida õpilane juba teab ja missuguseid mõtteid tuleks uurimise ajal rõhutada. Kuulutaja võib teada teema kohta palju huvitavaid üksikasju, kuid selgus nõuab ebaolulise väljajätmist.

17. Kuidas võime aidata inimestel arutleda Pühakirja üle?

¹⁷ Jeesus ei andnud lihtsalt inimestele teada valmis fakte, vaid aitas neil ka asjade üle arutleda. Ühel korral ta näiteks küsis: „Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas oma lastelt või võõrastelt?” (Matteuse 17:25). Meile võib Piibli selgitamine niivõrd meeldida, et meil tuleb end tagasi hoida, laskmaks õpilasel kodusel piibliuurimisel end väljendada või selgitada arutatavat teemat. Loomulikult ei peaks me inimest küsimustega üle külvama. Selle  asemel võime taktitundeliselt heade näidete ja mõtlemapanevate küsimustega aidata neil mõista Pühakirja mõtteid, mis on meie piiblilistes väljaannetes.

18. Mida hõlmab „õpetamiskunsti” arendamine?

¹⁸ Pühakiri räägib „õpetamiskunstist” (2. Timoteosele 4:2; Tiitusele 1:9; UM). Õpetamisoskus hõlmab palju rohkemat kui seda, et aidatakse fakte meelde jätta. Me peaksime püüdma aidata piibliõpilasel mõista vahet õige ja vale, hea ja halva, tarkuse ja rumaluse vahel. Kui me seda teeme ja aitame inimesel arendada oma südames armastust Jehoova vastu, võib ta mõista, miks tal tuleks Jumalale kuuletuda.

Osale agaralt inimeste jüngriteks tegemise töös

19. Kuidas aitavad kõik kristlased kaasa inimeste jüngriteks tegemisele?

¹⁹ Kristlik kogudus on organisatsioon, mis on keskendunud inimeste jüngriteks tegemise tööle. Kui keegi saab Jeesuse järelkäijaks, siis pole põhjust selle üle rõõmustada vaid sel Jehoova tunnistajal, kes ta leidis ja aitas tal Piiblit tundma õppida. Näiteks, kui korraldatakse otsingud kaduma läinud lapse leidmiseks, leiab lapse üles tavaliselt vaid üks grupi liige. Ent lapse leidmise üle on kõik otsingutel osalenud rõõmsad (Luuka 15:6, 7). Samamoodi osaleb jüngrite tegemise töös terve kogudus. Kõik kristlased otsivad neid, kellest võiks saada Jeesuse järelkäija. Ja kui keegi hakkab käima kuningriigisaalis, aitab iga kohalviibiv kristlane kasvatada temas hindamist õige jumalateenimisviisi vastu (1. Korintlastele 14:24, 25). Seega rõõmustavad kõik kristlased igal aastal lisanduvate sadade tuhandete uute jüngrite üle.

20. Mida sa peaksid tegema, kui soovid õpetada teistele Piibli tõde?

²⁰ Paljud ustavad kristlased õpetaksid hea meelega kedagi tundma Jehoovat ja õiget jumalateenimisviisi. Kuid hoolimata nende parimatest püüetest, ei pruugi see neil õnnestuda. Kui see on nii ka sinu puhul, siis kasvata jätkuvalt oma armastust Jehoova vastu, tunne huvi teiste vastu, ole ennastohverdav, kannatlik ja arenda oma õpetamisoskusi. Eelkõige tee soov õpetada kellelegi Piibli tõde oma palve teemaks (Koguja 11:1). Lohutagu sind teadmine, et kõik, mida sa teed Jehoova teenistuses, aitab kaasa inimeste jüngriteks tegemise tööle, mis ülistab Jumalat.

Kas sa oskad selgitada?

• Miks inimeste jüngriteks tegemise töö katsub läbi meie armastuse Jumala vastu?

• Missuguseid omadusi on vaja neil, kes teevad inimesi jüngriteks?

• Mida hõlmab „õpetamiskunst”?

[Küsimused]

[Pilt lk 21]

Jüngrite tegemise tööst ilmneb kristlaste sügav armastus Jumala vastu

[Pilt lk 23]

Miks peaksid inimeste jüngriteks tegijad olema teistest huvitatud?

[Pilt lk 24]

Mis omadusi läheb vaja jüngrite tegemise töös?

[Pilt lk 25]

Kõik kristlased on rõõmsad, kui näevad jüngriteks tegemise töö häid tulemusi