Jäljenda suurt jüngrite tegijat

„Pange tähele, kuidas te kuulate!” (LUUKA 8:18, UM)

1., 2. Miks sa peaksid pöörama tähelepanu sellele, kuidas Jeesus kohtles inimesi teenistuses?

JEESUS KRISTUS täitis oma ülesannet Suure Õpetaja ja inimeste jüngriteks tegijana, kui ta ütles oma järelkäijatele: „Pange tähele, kuidas te kuulate” (Luuka 8:16–18, UM). See põhimõte käib ka sinu kristliku teenistuse kohta. Kui paned tähele vaimseid juhtnööre, siis rakendad neid ellu ja oled tõhus Kuningriigi kuulutaja. Loomulikult ei kuule sa tänapäeval Jeesuse häält, kuid sa võid Pühakirjast lugeda, mida ta ütles või tegi. Mida need ülestähendused räägivad sellest, kuidas Jeesus kohtles inimesi teenistuses?

² Jeesus oli suurepärane hea sõnumi kuulutaja ja silmapaistev Pühakirja tõe õpetaja (Luuka 8:1; Johannese 8:28). Inimeste jüngriteks tegemise töö tähendab nii kuulutamist kui õpetamist, kuid mõned kristlased, kes on tublid kuulutajad, leiavad, et nad ei oska inimesi hästi õpetada. Kui kuulutamine tähendab sõnumi teadaandmist, siis see, et inimene õpiks tundma Jehoovat ja tema eesmärke, eeldab tavaliselt, et õpetaja saab oma õpilasega lähemalt tuttavaks (Matteuse 28:19, 20). Selles võime jäljendada Suurt Õpetajat ja inimeste jüngriteks tegijat Jeesus Kristust (Johannese 13:13).

3. Missugune mõju on sinu püüetel teha inimesi jüngriteks, kui jäljendad Jeesust?

³ Kui jäljendad Jeesuse õpetamismeetodeid, siis võtad kuulda apostel Pauluse manitsust: „Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks! Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta” (Koloslastele 4:5, 6). Jeesuse jäljendamine inimeste jüngriteks tegemisel nõuab pingutusi,  kuid see teeb su õpetuse tõhusaks, kuna aitab „igaühele kosta” vastavalt nende vajadustele.

Jeesus julgustas rääkima

4. Miks võib öelda, et Jeesus oli hea kuulaja?

⁴ Lapsepõlvest peale oli Jeesusel tavaks kuulata inimesi ja julgustada neid väljendama oma arvamust. Näiteks, kui Jeesus oli 12-aastane, leidsid vanemad ta templist õpetajate keskelt „kuulamast ja neilt küsimast” (Luuka 2:46). Jeesus ei läinud templisse, et õpetajaid oma teadmistega piinlikku olukorda panna. Ta läks sinna kuulama, kuigi ta esitas ka küsimusi. See, et ta oli hea kuulaja, võis olla üks omadus, tänu millele ta saavutas Jumala ja inimeste poolehoiu (Luuka 2:52).

5., 6. Kuidas me teame, et Jeesus kuulas nende mõtteid, keda ta õpetas?

⁵ Ka pärast ristimist ja Messiaks võidmist oli Jeesus meeleldi valmis teisi kuulama. Ta polnud nii haaratud sellest, mida ta õpetas, et oleks unustanud need, kes olid tulnud teda kuulama. Ta tegi sageli pause ja küsis, mida teised arvavad, ning kuulas nende vastuseid (Matteuse 16:13–15). Näiteks pärast Laatsaruse surma ütles Jeesus tema õele Martale: „Igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti.” Seejärel ta küsis temalt: „Kas sa usud seda?” Ning kindlasti Jeesus kuulas Marta vastust: „Jah, Issand, mul on see usk, et sina oled Kristus Jumala Poeg!” (Johannese 11:26, 27.) Millist heameelt valmistas küll see, kuidas Marta oma usku väljendas!

⁶ Kui paljud jüngrid hülgasid Jeesuse, soovis ta kuulda, mida tema apostlid sellest arvavad. Seega ta küsis: „Kas ka teie tahate ära minna?” Siimon Peetrus vastas: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala püha!” (Johannese 6:66–69.) Kuidas need sõnad võisid küll Jeesust rõõmustada! Kui piibliõpilane samamoodi väljendab oma usku, valmistab see sulle kahtlemata rõõmu.

Jeesus kuulas lugupidavalt

7. Miks hakkas palju samaarlasi uskuma Jeesusesse?

⁷ Veel üks põhjus, miks Jeesus oli tõhus inimeste jüngriteks tegemise töös, on see, et ta hoolis inimestest ja kuulas neid lugupidavalt. Ühel korral näiteks andis Jeesus tunnistust Samaaria naisele Sühhari linna lähedal Jaakobi kaevu ääres. Selle vestluse jooksul ei rääkinud ainult Jeesus; ta kuulas ka, mida naisel oli öelda. Seda tehes pani Jeesus tähele tema huvi jumalakummardamise vastu ning ütles, et Jumal otsib neid, kes soovivad kummardada teda vaimus ja tões. Jeesus suhtus naisesse lugupidavalt ja hoolivalt, mispeale naine rääkis temast teistele, ning „palju samaarlasi sellest linnast uskus temasse naise kõne tõttu” (Johannese 4:5–29, 39–42).

8. Kuidas võib aidata kuulutustööl vestlust alustada tõsiasi, et inimestele tavaliselt meeldib oma arvamust avaldada?

⁸ Inimestele tavaliselt meeldib oma mõtteid väljendada. Näiteks meeldis muistse Ateena linna elanikele avaldada oma arvamust ja teada saada midagi uut. Tänu sellele sai apostel Paulus pidada mõjusa kõne selle linna areopaagil (Apostlite teod 17:18–34). Kui alustad teenistuses olles vestlust mõne inimesega, võid öelda: „Külastan teid, et teada saada teie arvamust [teatud teema kohta].” Kuula inimese seisukohta ja kommenteeri seda või esita teemakohane küsimus. Seejärel näita lahkelt, mida Piibel sellest räägib.

Jeesus teadis, mida öelda

9. Mida tegi Jeesus enne, kui ta Kleopasele ja tema kaaslasele „kirju seletas”?

⁹ Jeesus polnud kunagi nõutu, mida  kosta. Lisaks sellele, et ta oli hea kuulaja, oli ta ka sageli teadlik, mida inimesed mõtlevad, ning ta teadis täpselt, mida öelda (Matteuse 9:4; 12:22–30; Luuka 9:46, 47). Näiteks veidi aega pärast Jeesuse ülestõusmist olid kaks tema jüngrit teel Jeruusalemmast Emmausse. Evangeelium kirjutab, et „nende kõneldes ja vaieldes [„arutledes”, P 1997] lähenes ka Jeesus ise neile ja käis nendega. Aga nende silmad peeti, nii et nad teda ei tundnud. Ja ta ütles neile: „Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?” Siis nad seisatasid kurvanäolistena. Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles temale: „Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemmas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?” Ta küsis neilt: „Mis?”” Suur Õpetaja kuulas, kuidas nad selgitasid, et Jeesus Naatsaretist õpetas inimesi, tegi imesid ja hukati. Ja nüüd rääkisid mõned, et ta olevat surnuist üles tõusnud. Jeesus lasi Kleopasel ja tema kaaslasel enda mõtteid väljendada. Seejärel rääkis ta neile, mida neil oli vaja teada, ja ’seletas kirju’ (Luuka 24:13–27, 32).

10. Kuidas sa võid teada saada, missugused on teenistuses kohatud inimese usulised vaated?

¹⁰ Sa ei pruugi korterivaldaja usulistest vaadetest midagi teada. Selle väljaselgitamiseks võid öelda, et soovid kuulda, mida inimesed arvavad palvetamisest. Seejärel võid küsida: „Kas teie arvates keegi tegelikult üldse kuuleb palveid?” Vastusest võid üsna palju teada saada inimese seisukohast ja usulisest taustast. Kui ta on usklik, võid seda teemat edasi arendada ja küsida: „Kas teie arvates kuulab Jumal kõiki palveid või on ka selliseid palveid, mida ta ei kiida heaks?” Sellised küsimused võivad viia sundimatu vestluseni. Kui on kohane näidata mõnd piibliteksti, oleks hea teha seda taktitundeliselt, ründamata inimese uskumusi. Meeldiva vestluse korral võib ta olla nõus sind veel teinegi kord kuulama. Ent oletame, et ta esitab küsimuse, millele sa ei oska vastata. Sa võid seda teemat uurida ja siis ettevalmistunult tagasi tulles anda „seletust lootuse kohta”, tehes seda „tasadusega ja aupaklikult” (P 1997) (1. Peetruse 3:15, 16a).

Jeesus õpetas väärilisi

11. Mis aitab sul leida neid, kes väärivad õpetamist?

¹¹ Täiuslik inimene Jeesus mõistis tänu vahetegemisvõimele, kes on õpetamist väärt. Meil võib olla tunduvalt raskem leida neid, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM). See käis ka apostlite kohta, kellele Jeesus ütles: „Kuhu linna või külasse te iganes lähete, otsige üles, kes seal on vääriline” (Matteuse 10:11). Jeesuse apostlite sarnaselt tuleb ka sul otsida inimesi, kes soovivad kuulata ja õppida Pühakirja tõdesid. Sa võid leida väärilisi, kui kuulad hoolega kõiki,  kellega räägid, ja teed märkmeid igaühe suhtumise kohta.

12. Kuidas sa saad edaspidigi aidata huvi ilmutanud inimest?

¹² Pärast kohtumist inimesega, kes väljendas mõningast huvi Kuningriigi sõnumi vastu, oleks hea veel mõtiskleda tema vaimsete vajaduste üle. Kui kirjutad üles, mida said teada pärast seda, kui vestlesid kellegagi heast sõnumist, aitab see edaspidi teda vaimselt juhatada. Korduskülastustel tuleb sul hoolikalt kuulata, kui soovid rohkem teada saada tema uskumustest, suhtumisest või olukordadest.

13. Mis aitab sul näha, mida inimene arvab Piiblist?

¹³ Kuidas saaksid ergutada inimesi rääkima, mida nad arvavad Jumala Sõnast? Mõnes piirkonnas toob häid tulemusi see, kui küsida: „Kas teie meelest on Piiblist raske aru saada?” Vastus sellele küsimusele näitab sageli inimese suhtumist usuasjadesse. Veel üks viis on lugeda mõni kirjakoht ja küsida: „Mida teie sellest arvate?” Nii nagu Jeesus, võid saavutada häid tulemusi teenistuses, kui esitad asjakohaseid küsimusi. Siiski tuleb olla selles osas ka ettevaatlik.

Jeesus esitas tõhusaid küsimusi

14. Kuidas sa saad ilma küsimustega üle külvamata väljendada huvi inimeste seisukohtade vastu?

¹⁴ Ole teiste seisukohtadest huvitatud, ilma et paneksid neid ebamugavasse olukorda. Järgi Jeesuse meetodit. Kuigi Jeesus esitas mõtlemapanevaid küsimusi, polnud ta taktitundetu ülekuulaja. Jeesus oli ka hea kuulaja, kes oli siirastele inimestele kosutuseks ja lõi sundimatu õhkkonna (Matteuse 11:28). Igasugused inimesed pöördusid tema poole vabalt oma muredega (Markuse 1:40; 5:35, 36; 10:13, 17, 46, 47). Isegi kui inimesed väljendavad julgesti seda, mida nad arvavad Piiblist ja selle õpetustest, poleks hea neid küsimustega üle külvata.

15., 16. Kuidas sa saaksid haarata inimesi usuteemalisse vestlusse?

¹⁵ Lisaks tõhusatele küsimustele võid sa ergutada inimest vestlusele, kui ütled midagi huvitavat ja seejärel kuulad vastust. Näiteks Jeesus ütles Nikodeemusele: „Kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!” (Johannese 3:3.) Need sõnad äratasid Nikodeemuses säärast huvi, et ta lihtsalt pidi vastama ja kuulama Jeesust (Johannese 3:4–20). Sul võib õnnestuda inimesi samal moel vestlusse haarata.

¹⁶ Tänapäeval on sellistes paikades nagu Aafrika, Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika kõneteemaks paljude uute religioonide tekkimine. Mõnes sellises piirkonnas võid alustada vestlust, öeldes: „Olen mõelnud selle peale, kuivõrd palju on maailmas religioone. Kuid ma usun, et varsti teenivad kõik rahvad ühtselt Jumalat. Kas poleks tore?” Öeldes mõne üllatava mõtte oma lootuse kohta, võid panna inimese avaldama oma arvamust. Ja küsimustele on lihtsam vastata, kui on kaks võimalikku vastust (Matteuse 17:25). Pärast seda, kui vestluskaaslane on sinu küsimuse peale oma mõtteid väljendanud, vasta ise ühe või paari piiblikohaga (Jesaja 11:9; Sefanja 3:9). Kui kuulad hoolikalt inimese vastust ja paned selle kirja, on kergem otsustada, millest temaga järgmine kord rääkida.

Jeesus kuulas lapsi

17. Mis näitab, et Jeesus oli huvitatud lastest?

¹⁷ Jeesus polnud huvitatud ainult täiskasvanutest, vaid ka lastest. Ta teadis, mis mänge nad mängivad ja millest räägivad.  Mõnikord kutsus ta lapsi enda juurde (Luuka 7:31, 32; 18:15–17). Rahva hulgas, kes Jeesust kuulasid, oli samuti palju lapsi. Kui poisid hüüdsid Messiale kiitust, pani Jeesus seda tähele ja näitas, et Pühakiri on seda ennustanud (Matteuse 14:21; 15:38; 21:15, 16). Tänapäeval saavad paljud lapsed Jeesuse järelkäijateks. Kuidas neid aidata?

18., 19. Kuidas sa võid aidata oma last vaimselt?

¹⁸ Et aidata oma last vaimselt, pead sa teda kuulama. Püüa teada saada, millised tema mõtted ei pruugi olla kooskõlas Jehoova mõtteviisiga. Hoolimata oma lapse sõnadest, oleks seepärast tark öelda kõigepealt midagi positiivset. Seejärel võid kasutada sobivaid kirjakohti, et aidata lapsel mõista, mis on selles asjas Jehoova seisukoht.

¹⁹ Küsimused on samuti tähtsad. Kuid nii nagu täiskasvanutele, ei meeldi ka lastele see, kui nende jutule vahele segatakse. Selle asemel et esitada oma lapsele palju keerulisi küsimusi, miks mitte öelda midagi lühidalt enda kohta. Sõltuvalt käsilolevast teemast võid rääkida sellest, mida sina tunned ja miks, ning seejärel küsida: „Kas sina tunned samamoodi?” Sinu lapse vastus võib üsna loomulikult viia ülesehitava ja julgustava piiblilise vestluseni.

Jäljenda jätkuvalt suurt jüngrite tegijat

20., 21. Miks sa peaksid olema jüngrite tegemise töös hea kuulaja?

²⁰ Kas sa siis vestled oma lapse või kellegi teisega, tähtis on hoolega kuulata. Tõepoolest, nii me väljendame armastust. Kuulamine näitab alandlikkust ning lugupidamist ja siirast huvi kõneleja vastu. Loomulikult nõuab kuulamine, et pöörad tähelepanu sellele, mida teine ütleb.

²¹ Kristlikus teenistuses olles kuula hoolega neid, kellele kuulutad. Kui pöörad hoolikalt tähelepanu, mis neil on öelda, suudad tõenäoliselt vahet teha, missugused Piibli tõe aspektid võivad neile iseäranis huvi pakkuda. Seejärel püüa neid aidata, kasutades Jeesuse erisuguseid õpetusmeetodeid. Kui nii teed, toob see sulle rõõmu ja rahuldust, kuna jäljendad suurt jüngrite tegijat.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas Jeesus ergutas teisi väljendama oma mõtteid?

• Miks Jeesus kuulas neid, keda ta õpetas?

• Kuidas sa võid kasutada kuulutustööl küsimusi?

• Mida sa saad teha, et aidata lastel vaimselt edeneda?

[Küsimused]

[Pilt lk 28]

Kuulutustööl olles kuula hoolikalt

[Pilt lk 30]

Me jäljendame Jeesust, kui aitame lastel vaimselt edeneda