Mõttekas elu on võimalik!

PALJUD inimesed peavad elus tähtsaimaks raha ja asju, mida selle eest osta saab. Mõned tahavad endale maailmas nime teha. Teised elavad selleks, et täiustada oma kunstialaseid oskusi. On ka neid, kelle eesmärk elus on aidata teisi. Samas on palju inimesi, kes ei tea, mille nimel nad elavad või miks nad üldse olemas on.

Kuidas on lood sinuga? Kas oled kunagi tõsiselt mõelnud selle üle, miks sa olemas oled? Miks mitte vaadelda mõningaid inimeste eesmärke, et näha, kas need tõepoolest tekitavad tunde, et midagi väärtuslikku on korda saadetud, ja kas need pakuvad rahuldust? Kuidas on võimalik elada mõttekat elu?

Rahal ja naudingutel on elus oma koht

Piibel ütleb Koguja 7:12: „Tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!” Jah, raha on vajalik. Sul on tarvis raha elamiseks, iseäranis siis, kui pead peret ülal pidama (1. Timoteosele 5:8).

Mis elu see oleks, kui me ei tunneks mõnu ühestki asjast, mida raha eest osta saab? Kuigi kristluse rajaja Jeesus Kristus tunnistas, et tal pole kuhugi oma pead panna, nautis ta vahel oivalist toitu ja veini. Lisaks kandis ta heameelega kallist rõivaeset (Matteuse 8:20; Johannese 2:1–11; 19:23, 24).

 Sellegipoolest polnud Jeesuse peamine eesmärk elus naudinguid otsida. Tal olid kindlad prioriteedid. Jeesus ütles: „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on.” Seejärel jutustas ta tähendamissõna ühest rikkast mehest, kelle põld andis head viljasaaki ning kes mõtles endamisi: „Mis ma teen? ... Ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus!” Mis oli valesti selle mehe mõtlemises? Tähendamissõna jätkub: „Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?” Kuigi see mees varus endale saaki, ei saanud ta pärast surma nautida rikkusi, mis ta oli kokku kuhjanud. Jutustuse lõpus ütles Jeesus oma kuulajatele, mida sellest loost õppida: „Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!” (Luuka 12:13–21.)

On tõsi, et me vajame veidi raha, ning naudingutel on elus oma koht. Kuid need pole elus kõige tähtsamad. Palju olulisem on püüelda selle poole, et olla rikas Jumalas, see tähendab elada nõnda, et meil oleks Jumala soosing.

Kas nime tegemine on tähtis?

Paljude inimeste jaoks on kõige tähtsam teha enesele nimi. Iseenesest pole vale tahta enesele nime teha, soovida, et teised meid meeles peaksid. „Aus nimi on parem kui kallis võideõli,” ütleb Piibel, „ja surmapäev on parem kui sünnipäev!” (Koguja 7:1.)

Inimese surmapäeval on kogu tema elukäik nii-öelda üles kirjutatud. Kui ta on korda saatnud häid asju, siis on tema surmapäev kaugelt parem päevast, mil ta sündis, kui tema eluraamat oli veel täiesti tühi.

Piibli Koguja raamatu autor on kuningas Saalomon. Tema vanem poolvend Absalom tahtis enesele nime teha. Absalomi kolm poega, kes oleksid pidanud kandma tema nime edasi tulevastele põlvedele, surid ilmselt noorena. Mida siis Absalom tegi? Pühakiri ütleb, et Absalom püstitas „enesele oma eluajal samba, mis on Kuningaorus, sest ta ütles: „Mul ei ole poega mu nime mälestuseks!” Ta nimetas samba oma nimega” (2. Saamueli 14:27; 18:18). Selle samba varemeid pole siiani leitud. Piibli uurijad tunnevad Absalomi kui kurikuulsat mässajat, kes pidas salanõu, et saada endale oma isa Taaveti troon.

Tänapäeval püüavad paljud teha enesele nime oma saavutustega. Nad otsivad au inimeste silmis, kelle eelistused muutuvad ühtesoodu. Mis aga juhtub sellise kuulsusega? Christopher Lasch kirjutab raamatus „The Culture of Narcissism”: „Nüüdisajal, kui inimese edukust hinnatakse tema nooruslikkuse, sarmi ja originaalsuse järgi, on kuulsus mööduvam kui kunagi varem, ning need, kes on võitnud avalikkuse  tähelepanu, muretsevad lakkamatult selle kaotamise pärast.” See on viinud selleni, et paljud kuulsused on hakanud tarvitama uimasteid ja alkoholi, mis tihti lühendab nende elu. Tõepoolest, kuulsuse tagaajamine on mõttetu.

Kelle silmis oleks meil siis vaja saavutada hea maine? Rääkides inimestest, kes peavad Jumala käske, ütles Jehoova oma prohveti Jesaja kaudu: „Neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, ... igavese nime, mida ei saa hävitada” (Jesaja 56:4, 5). Jumalale kuulekuse tõttu saavad talle meelepärased inimesed „mälestusmärgi ja nime”. Jumal hoiab meeles nende nime igavesti, nii et neid ei hävitata. See on just see nimi, mida Piibel innustab meid tegema – hea maine Jehoova, meie Looja ees.

Jesaja kuulutas ette aega, mil Jumalale ustavad inimesed saavad igavese elu paradiisis maa peal. „Igavene elu” tulevases paradiisis on „tõeline elu” – elu, mille Jumal soovis anda inimestele, kui ta nad lõi (1. Timoteosele 6:12, 19). Selle asemel et elada üürikest ja ebarahuldavat elu, kas ei peaks me hoopis püüdlema igavese elu poole?

Kunstialastest või heategevuslikest püüdlustest ei piisa

Paljud kunstnikud soovivad viimistleda oma töid seni, kuni neile tundub, et nende kunstiteosed on täiuslikud. Praegune elu on selleks liiga lühike. Kui eelmises artiklis mainitud kunstnik Hideo oli 90. eluaastates, püüdis ta ikka veel täiustada oma kunstialaseid oskusi. Isegi kui kunstnik jõuab elus punktini, mil ta on oma tööga rahul, siis ei jõua ta enam paraku teha sama palju kui noore ja tervena. Ent mis siis, kui ta elaks igavesti? Mõtle, kui lõputult oleks võimalusi oma oskusi täiustada!

Mida öelda aga heategevuslike püüdluste kohta? On igati kiiduväärne, kui inimene pöörab tähelepanu vaestele ja kasutab oma ressursse, et aidata abivajajaid. Piibel ütleb: „Õndsam on anda kui võtta” (Apostlite teod 20:35). Teiste heakäekäigu eest hoolitsemine võib tõepoolest rahuldust pakkuda. Ent isegi kui inimene ka kogu oma elu sellele pühendaks, siis kui palju ta suudaks korda saata? See, mida meie, inimesed, saame kannatajate heaks ära teha, on piiratud. Ka kõige suurem materiaalne annetus ei suuda rahuldada peamist vajadust, mida enamik inimesi ignoreerib, ning seetõttu elavad nad edasi elu, mis ei paku rahuldust. Mis vajadus see on?

Sünnipärase vajaduse rahuldamine on hädavajalik

Jeesus viitas mäejutluses inimese sünnipärasele põhivajadusele, kui ta ütles: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taevane kuningriik” (Matteuse 5:3, UM). Seega, Piibli järgi ei sõltu tõeline õnn jõukusest, kuulsusest, kunstialastest saavutustest ega heategevuslikest püüdlustest. Õnn sõltub hoopis vaimsete vajaduste rahuldamisest – vajadusest kummardada Jumalat.

Apostel Paulus innustas neid, kes ei tundnud Loojat, teda otsima. Ta ütles: „[Jumal] on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama ning neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad, et nad otsiksid Jumalat, kas nad teda ehk saaksid kätega kombata ja leida, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist; sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie” (Apostlite teod 17:26–28).

Tõelise õnne saavutamise võti on see, kui rahuldame vajadust kummardada tõelist Jumalat. Vaimsete vajaduste rahuldamine annab meile ka väljavaate saada „tõeline  elu”. Mõtle Teresa näite peale, kes tegi enda kodumaa televisioonis ajalugu sellega, et sai esimeseks afroameeriklasest staariks omaenda tunniajases teleseriaalis. Peagi jättis ta aga kõik sinnapaika. Mispärast? Ta ütles: „Ma olen veendunud, et Jumala Sõna nõuannete järgimine on parim eluviis.” Teresa ei tahtnud seada ohtu oma suhteid Jumalaga, mängides teleseriaalis, kus ülistati seksi ja ilustati vägivalda. Ta loobus avalikkuse tähelepanust, kuid alustas tõeliselt rahuldustpakkuvat elu, kuulutades head sõnumit Jumala Kuningriigist täisajaliselt, et aidata teistel Jumalaga lähedaseks saada.

Pidades silmas Teresa otsust lõpetada näitlemine, olevat üks tema endistest kaaslastest öelnud: „Mu süda tilkus verd ja mul oli kahju vaadata, kuidas ta heitis kõrvale kõik, mis ta minu silmis oli saavutanud. Kuid ilmselt leidis ta midagi tähtsamat ja paremat.” Pärast Teresa surma ütles seesama kaaslane: „Ta oli õnnelik, ja see on kõik, mida elult tahta. Kui paljud meist võiksid seda enda kohta öelda?” Neil, kes on pidanud kõige tähtsamaks suhteid Jumalaga, kuid kellelt surm on elu võtnud, on imeline ülestõusmislootus Kuningriigi valitsuse all (Johannese 5:28, 29).

Loojal on eesmärk maaga ja siin elavate inimestega. Ta tahab, et sa mõistaksid seda eesmärki ja tunneksid rõõmu igavesest elust paradiisis maa peal (Laul 37:10, 11, 29). Praegu on aeg õppida paremini tundma Jehoovat, taeva ja maa Loojat, ning saada teada, mis ta on sinu jaoks eesmärgiks seadnud. Sinu kodukoha Jehoova tunnistajad aitavad sind selles hea meelega. Võta julgesti nendega ühendust või kirjuta selle ajakirja väljaandjatele.

[Pilt lk 5]

Mis oli valesti rikka mehe arutluskäigus Jeesuse tähendamissõnas?

[Pilt lk 7]

Kas sa sooviksid tunda rõõmu igavesest elust paradiisis maa peal?