Õpeta oma last olema rahumeelne

Kaheksa-aastane Nicole, kes oli ülipõnevil, sest nende pere oli riigi teise serva kolimas, andis lähedasele sõbrannale Gabrielle’ile igast kolimisega seotud üksikasjast regulaarselt teada. Ühel päeval aga pahvatas Gabrielle Nicole’ile ühtäkki, et temale ei lähe ta lahkumine vähematki korda. Sügavalt haavunud ja vihane Nicole ütles emale: „Ma ei taha Gabrielle’i enam kunagi näha!”

LASTE kokkupõrked nagu Nicole’il ja Gabrielle’il nõuavad tihtilugu vanemate sekkumist mitte ainult seepärast, et leevendada haavatud tundeid, vaid ka seepärast, et näidata, kuidas asja lahendada. On loomulik, et väikeste laste juures ilmneb see, mis „on omane väetile lapsele”, kusjuures tihtilugu nad ei tajugi, millist kahju nende sõnad ja teod võivad põhjustada (1. Korintlastele 13:11). Neil on vaja aidata kasvatada omadusi, mis edendavad rahumeelseid suhteid perekonnas ja väljaspool seda.

Kristlikud vanemad on väga huvitatud sellest, kuidas õpetada oma lapsi ’otsima rahu ja nõudma seda taga’ (1. Peetruse 3:11). Rahusobitamisest tulenev õnnetunne on väärt igat pingutust, mida on vaja kahtlustus-, nördimus- ja vaenutundest ülesaamiseks. Kuidas saad sina kui lapsevanem õpetada oma lapsi olema rahumeelsed?

Kasvata soovi olla meelepärane „rahu Jumalale”

Jehoovat nimetatakse „rahu Jumalaks” (Filiplastele 4:9; Roomlastele 15:33). Seepärast kasutavad arukad vanemad oskuslikult Jumala Sõna Piiblit, et süvendada oma lastes soovi olla Jumalale meelepärane ja jäljendada tema väärtuslikke omadusi. Erguta oma lapsi kujutlema näiteks apostel Johannese nähtud rabavat nägemust: imetoredat smaragdrohelist vikerkaart, mis ümbritseb Jehoova trooni (Ilmutuse 4:2, 3). * Selgita, et see vikerkaar kujutab Jehoovat ümbritsevat rahulikkust ja  meelerahu, – omadusi, millega õnnistatakse kõiki, kes talle kuuletuvad.

Samuti annab Jehoova juhatust oma Poja Jeesuse kaudu, keda nimetatakse „Rahuvürstiks” (Jesaja 9:5, 6). Niisiis loe ja arutle oma lastega piiblilugusid, kus Jeesus jagab väärtuslikku õpetust selle kohta, kuidas vältida tülitsemist ja nägelemist (Matteuse 26:51–56; Markuse 9:33–35). Selgita, miks muutis varem vägivaldne olnud Paulus oma käitumist ning kirjutas, et „Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu, ... valmis kannatama kurja” (1. Timoteosele 1:13; 2. Timoteosele 2:24). Võid meeldivalt üllatuda, kui hästi laps sellele reageerib.

Evan meenutab, kuidas üks poiss teda koolibussis narris, kui ta oli seitsmeaastane. „Sain poisi peale maruvihaseks ja ihkasin kätte maksta,” sõnab ta. „Siis aga tuli mulle meelde, mida olin kodus õppinud nende kohta, kes kaklust ärgitavad. Teadsin, et Jehoova tahab, et ma ei tasuks ühelegi kurja kurjaga ning peaksin rahu kõigi inimestega.” (Roomlastele 12:17, 18.) Seejärel leidis Evan endas jõudu ja vaprust plahvatusohtlik olukord leebe vastusega vaigistada. Ta soovis meeldida rahu Jumalale.

Ole lapsevanemana rahumeelne

Kas teie kodus valitseb rahumeelne atmosfäär? Kui see on nii, siis saavad su lapsed rahu kohta paljugi õppida, kuigi sa ehk ei lausu selles asjas otseselt sõnagi. See, kui tõhusalt sa suudad õpetada oma lapsi olema rahumeelsed, sõltub oluliselt sellest, mil määral sina jäljendad Jumala ja Kristuse rahumeelset toimimisviisi (Roomlastele 2:21).

Russ ja Cindy näevad tõsist vaeva, et õpetada oma kahte poega tegutsema armastaval moel, kui teised neid provotseerivad. Cindy kõneleb: „See, milline hoiak on meil Russiga poiste ja teiste inimeste suhtes, kui nendega peaks tekkima raskusi, määrab suuresti selle, kuidas me poisid sedalaadi olukordadega toime tulevad.”

Ka siis, kui sa eksid – ja milline lapsevanem ei eksiks? –, saad sa kasutada võimalust anda väärtuslik õppetund. „Mõnikord juhtus, et reageerisime naise Terryga liiga ägedalt ja karistasime oma kolme last enne, kui olime kõik faktid välja selgitanud,” nendib Stephen. „Sellisel puhul me palusime vabandust.” Terry lisab: „Anname oma lastele teada, et meiegi oleme täiusest kaugel ning teeme vigu. Arvame, et lisaks rahu edendamisele meie peres on see aidanud lastel endil õppida taotlema rahu.”

Kas sinu lapsed saavad jälgides, kuidas sa neid kohtled, õppida olema rahumeelsed? Jeesus manitses: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Kuigi sa ehk teed vigu, võid olla kindel, et armastus ja kiindumus, mida sa lastele osutad, annab häid tulemusi. Su lapsed on varmamad õppust võtma, kui neid juhatatakse armastusega.

 Ole pikaline vihale

Õpetussõnad 19:11 ütleb: „Arukus teeb inimese pikameelseks.” Kuidas sa saad oma lastes kasvatada sellist arukust? David kirjeldab, millisel praktilisel moel on neil naise Marianniga õnnestunud oma poega ja tütart aidata. Ta ütleb: „Kui neid kellegi haavav sõna või tegu endast välja viib, püüame õhutada neis empaatiat. Esitame neile lihtsaid küsimusi, nagu: ehk on sel inimesel olnud vilets päev? Või ehk on ta armukade? Võib-olla on keegi talle haiget teinud?” Mariann lisab: „See aitab lastel maha rahuneda, selle asemel et haududa negatiivseid mõtteid ning vaielda selle üle, kellel on õigus, kellel mitte.”

Selline kasvatus annab suurepäraseid tulemusi. Pangem tähele, kuidas selle artikli alguses mainitud Nicole sai oma emalt Michelle’ilt tuge mitte ainult lahkheli ületamiseks, mis neil sõbranna Gabrielle’iga oli tekkinud, vaid millekski palju enamaks. „Lugesime Nicole’iga raamatu „Võta kuulda Suurt Õpetajat” 14. peatükki,” lausub Michelle. * „Seejärel selgitasin, mida mõtles Jeesus sõnadega, et meil tuleb andestada „seitsekümmend korda seitse korda”. Olles kuulanud hoolega, kuidas Nicole oma tundeid välja valab, aitasin tal mõista, kui kurb ja pettunud on Gabrielle selle üle, et tema parim sõbranna nii kaugele kolib.” (Matteuse 18:21, 22.)

Nicole, kes hakkas nüüd uutmoodi vaatama põhjusele, miks Gabrielle nõndamoodi oma tundeid välja pahvatas, sai tõuke osutada empaatiat ning helistada Gabrielle’ile ja vabandada. Michelle ütleb: „Sellest ajast saadik tunneb Nicole rõõmu teiste tunnetega arvestamisest ja neile lahkuse osutamisest, et tõsta nende enesetunnet.” (Filiplastele 2:3, 4.)

Aita oma lastel hoiduda eksimuste ja vääritimõistmiste pärast ärritumast. Küllap saad siis rahuldustundega näha, kuidas su lapsed on teiste vastu siiralt heatahtlikud ja hellasüdamelised (Roomlastele 12:10; 1. Korintlastele 12:25).

Õpeta, et andestamine tuleb meile auks

„On auks üleastumine andeks anda,” tõdeb Õpetussõnad 19:11. Oma kõige piinarikkamal eluhetkel jäljendas Jeesus Isa ning ilmutas andestavat meelelaadi (Luuka 23:34). Seda, kuidas andestamine tuleb auks, võivad sinu lapsed õppida, kui nad saavad tajuda, millist kergendust toob see, kui sina neile andestad.

Näiteks viieaastasele Willyle meeldib koos vanaemaga pilte värvida. Kord juhtus, et vanaema lõpetas äkitselt värvimise, ütles Willyle midagi teravalt ja kõndis minema. Willy oli õnnetu. Tema isa Sam selgitab: „Willy vanaema põeb Alzheimeri tõbe. Püüdsime siis seda Willyle temale arusaadavas keeles selgitada.” Tuletanud Willyle meelde, et temalegi on nii palju kordi andestatud ning et sedasama peaks tegema tema teistele, võis Sam üllatusega jälgida Willy reaktsiooni. „Kujutlege, mida me naisega tundsime, kui nägime, kuidas meie väike poja läheb 80-aastase vanaema juurde, kõneleb temaga andekspaluval toonil ning võtab tal käest kinni ja toob tagasi laua juurde!” räägib Sam.

 Lastele tuleb tõepoolest auks see, kui nad õpivad suhtuma sallivalt teiste puudustesse ja vigadesse ning andma neile andeks (Koloslastele 3:13). Selgita lapsele, et rahulikul vastusel on suur vägi ka siis, kui inimesed käituvad tahtlikult nii, et see teisi rööpast välja viib, sest „kui mehe teed meeldivad Jehoovale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema” (Õpetussõnad 16:7).

Aita oma lapsel olla rahumeelne

Vanemad on oma lastele tõeliseks õnnistuseks, kui nad Jumala Sõna toel kasvatavad oma lapsi elama rahus ja rahu pidama (Jakoobuse 3:18). Sellised vanemad annavad oma lastele kaasa kõik vajaliku selleks, et lahendada konflikte ja olla rahumeelne. See soodustab väga suurel määral õnne ja rahulolu nende elus.

Danil ja Kathyl on kolm teismeeas last, kes kõik on vaimses mõttes eeskujulikud. „Ehkki nende varajastel eluaastatel tuli ette ka kasvatusraskusi,” lausub Dan, „oleme nüüd oma tublide laste üle siiralt rõõmsad. Nad saavad teistega hästi läbi ning on valmis neile andestama, juhul kui miski ähvardab rahu rikkuda.” Kathy ütleb: „See valmistab meile eriti suurt rõõmu, sest rahu kuulub Jumala vaimu vilja hulka.” (Galaatlastele 5:22, 23.)

Seega on kristlikel vanematel igati põhjust oma lapsi rahumeelselt elama õpetades mitte tüdida ega väsida, kuigi algul võivad edusammud paista visad tulema. Võite olla täiesti kindlad, et kui te nõnda teete, „küll armastuse ja rahu Jumal on siis teiega” (Galaatlastele 6:9; 2. Korintlastele 13:11).

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 20]

KAS MÕJU ON IKKA POSITIIVNE?

Media Awareness Network avaldas artikli pealkirjaga „Vägivald meelelahutuslikus meedias”, milles täheldatakse: „Meelelahutuses, kus nii lurjused kui sangarid alatasa vägivalla appi võtavad, on rõhuasetus arusaamal, et probleemide lahendamise teeks ongi vägivald.” Kõigest 10 protsenti analüüsitud telesaadetest, filmidest ja muusikavideotest näitas, et vägivallal on halvad tagajärjed. Artiklis tõdetakse, et muudel juhtudel „esitatakse vägivalda lihtsalt kui midagi, mis on õigustatud, loomulik ja vältimatu – kui kõige endastmõistetavamat probleemi lahendamise moodust”.

Kas sina pead vajalikuks võtta koduse telerivaatamise osas ette muudatusi? Ära lase meelelahutusmeedial teha tühjaks oma püüdeid õpetada lapsi olema rahumeelsed.

[Pilt lk 17]

Kasvata oma lastes soovi olla meelepärane „rahu Jumalale”

[Pilt lk 18]

Võtke aega selleks, et parandada solvavad sõnad või teod

[Pilt lk 19]

Su lastel tuleks õppida andeks paluma ja andestama