Jehoova Sõna on elav

Esiletõstetud kohti Haggai ja Sakarja raamatust

ON AASTA 520 e.m.a. Kuusteist aastat on möödunud ajast, mil Babüloonia vangipõlvest naasnud juudid olid Jeruusalemmas Jehoova templile vundamendi rajanud. Ent tempel pole valmis ja ehitustöö on keelu all. Jehoova määrab prohvet Haggai ja kahe kuu pärast prohvet Sakarja rääkima Tema sõna.

Haggail ja Sakarjal on üks siht: innustada rahvast templi ehitamist jätkama. Kahe prohveti pingutusi kroonib edu ja tempel valmib viis aastat hiljem. Haggai ja Sakarja sõnum on kirjas Piibli raamatutes, mis kannavad nende nime. Haggai ja Sakarja raamatute kirjutamine lõpetati vastavalt aastatel 520 ja 518 e.m.a. Nende prohvetite sarnaselt on meilgi Jumalalt saadud töö, mis tuleb lõpetada enne praeguse maailmaajastu lõppu. See on Kuningriigi kuulutustöö ja inimeste jüngriteks tegemise töö. Vaadakem lähemalt, millist julgustust pakuvad meile Haggai ja Sakarja raamat.

„PANGE TÄHELE OMA TEGUVIISI!”

(Haggai 1:1–2:23)

Haggai annab 112 päeva jooksul teada neli innustavat sõnumit. Esimene kõlab: „Pange tähele oma teguviisi! Minge mägedele, tooge puid ja ehitage koda üles, siis on mul sellest hea meel ja ma ilmutan oma auhiilgust, ütleb Jehoova” (Haggai 1:7, 8). Inimesed võtavad sõnumit kuulda. Teises sõnumis on tõotus: „Ma [Jehoova] täidan selle koja toredusega” (Haggai 2:7).

Nagu annab teada kolmas sõnum, oli templi ehituse unarusse jätmise tõttu rahvas ja kogu nende kätetöö Jehoova silmis roojane. Kuid alates päevast, mil taastustööd algavad, Jehoova ’annab õnnistuse’. Neljandas sõnumis öeldakse, et Jehoova kaotab „paganate kuningriikide võimu” ja teeb maavalitseja Serubbaabeli „pitserisõrmuse sarnaseks” (Haggai 2:14, 19, 22, 23).

Vastused piiblilistele küsimustele:

1:6 – Mida tähendavad sõnad „te joote küll, aga te ei saa joobnuks” (P 1938–40)?  See näitab lihtsalt seda, et veini on vähe. Kuna puudub Jehoova õnnistus, on veini niivõrd piiratud koguses, et sellest polegi võimalik joobnuks jääda.

2:6, 7, 21, 22 – Kes või mis põhjustab värisemist ja mis on selle tulemus? Jehoova ’paneb värisema kõik paganad’ ülemaailmse Kuningriigi sõnumi kuulutamisega. Samuti tuuakse Kuningriigi kuulutustööga „kõigi paganate rikkused” Jehoova kotta, täites nii selle koja toredusega. „Vägede Jehoova” paneb omal ajal „värisema taeva ja maa, mere ja kuiva maa”, mistõttu kogu praegune paheline maailm hävib (Heebrealastele 12:26, 27).

2:9 – Mis mõttes pidi olema „selle koja tulevane toredus ... suurem kui oli esimesel”? Vähemalt kolmes mõttes: tempel pidi püsima kauem, seal pidi õpetama Suur Õpetaja ja sinna pidi tulema Jehoovat kummardama rohkem rahvast. Saalomoni uhke tempel püsis 420 aastat, alates aastast 1027 kuni 607 e.m.a, kuid hilisem tempel oli kasutuses üle 580 aasta, alates valmimisest aastal 515 e.m.a kuni selle hävitamiseni aastal 70 m.a.j. Peale selle õpetas selles kojas Messias – Jeesus Kristus – ja sinna tuli rohkem rahvast Jehoovat kummardama, kui oli tulnud esimesse kotta (Apostlite teod 2:1–11).

Õpetus meile:

1:2–4. Kuulutustööle osutatav vastupanu ei tohiks muuta meie prioriteete: me ei peaks ’esiti Jumala riigi otsimise’ asemel hakkama taotlema eelkõige oma huve (Matteuse 6:33).

1:5, 7. Meil oleks hea ’panna tähele oma teguviisi’ ja mõelda, kuidas meie eluviis mõjutab meie suhteid Jumalaga.

1:6, 9–11; 2:14–17. Haggai päevil elanud juudid olid ametis omaenda huvide taotlemisega, aga nad ei saanud tunda rõõmu oma kätetööst. Kuna nad olid jätnud templi ehitamise pooleli, ei olnud neil Jumala õnnistust. Meil tuleks hoida esikohal vaimset tegevust ja teenida Jehoovat kogu hingest ning pidada meeles, et olgu meil materiaalses mõttes vähe või palju, on see „Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks” (Õpetussõnad 10:22).

2:15, 18. Jehoova innustas juute sellest päevast peale panema tähele templi taastustöid ning mitte mõtlema sellele, et nad olid varem templiehituse unarusse jätnud. Meil tuleks Jumalat teenides samamoodi vaadata ettepoole.

„EI VÄE EGA VÕIMU LÄBI, VAID MINU VAIMU LÄBI”

(Sakarja 1:1–14:21)

Sakarja alustab prohvetiteenistust üleskutsega juutidele pöörduda tagasi Jehoova juurde (Sakarja 1:3). Järgnevad kaheksa nägemust kinnitavad, et Jehoova toetab templi ülesehitamist. (Vaata kasti „Sakarja kaheksa allegoorilist nägemust”.) Ehitustööd ei jõua lõpule mitte „väe ega võimu läbi, vaid minu [Jehoova] Vaimu läbi” (Sakarja 4:6). Mees nimega Võsu „ehitab üles Jehoova templi” ja ta on „preester oma aujärjel” (Sakarja 6:12, 13).

Peetel saadab delegatsiooni küsitlema preestreid seoses paastumistega, millega meenutatakse Jeruusalemma hävingut. Jehoova ütleb Sakarjale, et lein nelja paastumise ajal, millega meenutatakse Jeruusalemma tabanud õnnetust, muutub „lustiks ja rõõmuks ning meeldivaiks pühiks” (Sakarja 7:2, P 1997; 8:19). Kaks järgnevat ennustust sisaldavad kohtusõnumeid rahvastele ja valeprohvetitele, messialikke prohvetikuulutusi ja sõnumit Jumala rahva taastamisest (Sakarja 9:1; 12:1).

Vastused piiblilistele küsimustele:

2:5 – Miks mõõtis üks mees mõõdunööriga Jeruusalemma? Ilmselt andis see  tegevus mõista, et linna ümber ehitatakse kaitsemüür. Ingel teatab mehele, et Jeruusalemm laieneb ja et sellel on Jehoova kaitse (Sakarja 2:7–9).

6:11–13 – Kas ülempreester Joosua kroonimisega sai temast kuningas-preester? Ei, Joosua ei põlvnenud Taaveti kuninglikust soost. Kuna ta aga krooniti, kujutas ta prohvetlikult ette Messiat (Heebrealastele 6:20). Ennustus „võsu” kohta läheb täide seoses taevase Kuningas-Preestri Jeesus Kristusega (Jeremija 23:5). Nii nagu Joosua teenis kodumaale tagasi tulnud juute ülempreestrina taastatud templis, on ka Jeesus Kristus õige jumalateenimise Ülempreester Jehoova vaimses templis.

8:1–23 – Millal täituvad neis salmides mainitud kümme teadaannet? Teadaanded järgnevad sõnadele „nõnda ütleb vägede Jehoova” ja neis tõotab Jehoova rahu oma rahvale. Mõni neist ettekuulutustest täitus 6. sajandil e.m.a, kuid kõik need on täitunud kas alates meie ajaarvamise 1919. aastast või on täitumas praegu. *

8:3, P 1945 – Miks nimetatakse Jeruusalemma „tõe linnaks”? Enne Jeruusalemma hävitamist aastal 607 e.m.a oli see linn „rõhuja”, seal elasid korrumpeerunud prohvetid ja preestrid ning ustavusetu rahvas (Sefanja 3:1; Jeremija 6:13; 7:29–34). Kui aga tempel taastatakse ja rahvas Jehoovat teenib, räägitakse Jeruusalemmas tõdesid õige jumalateenimise kohta ja linna nimetatakse „tõe linnaks”.

11:7–14– Mida kujutas see, et Sakarja murdis katki kepi nimega „Lahkus” ja teise kepi nimega „Ühendus”? Sakarjat kujutatakse mehena, kes on saadetud ’karjatama tapalambaid’ – lambasarnaseid inimesi, keda nende juhid rõhuvad. Karjaserollis Sakarja kujutas ette Jeesus Kristust, kes saadeti Jumala lepingurahva juurde, kes tema aga tagasi lükkasid. „Lahkuse” katkimurdmine sümboliseeris, et Jumal lõpetab juutidega seaduselepingu ja et ta ei tegele nendega enam lahkelt. „Ühenduse” murdmine tähendas, et hävitati teokraatlik vendluse side Juuda ja Iisraeli vahel.

12:11 – Mida tähendab „kaebus Hadad-Rimmoni pärast Megiddo orus”? Juuda kuningas Joosija tapeti lahingus Egiptuse vaarao Neko vastu „Megiddo orus” ja teda nuteti taga „nutulauludes” veel hulk aastaid (2. Ajaraamat 35:25). Seega võib „kaebus Hadad-Rimmoni pärast” viidata leinale Joosija surma pärast.

Õpetus meile:

1:2–6; 7:11–14. Need, kes kahetsevad, võtavad noomimist kuulda ja pöörduvad Jehoova poole, et teda kogu hingest teenida, on temale meelepärased ja ta pöördub nende poole. Seevastu ei vasta Jehoova nende abipalvetele, kes ’tõrguvad tähele panemast, teevad oma kaela kangeks ja kõrvad kurdiks kuulma’ tema sõnumit.

4:6, 7. Ükski takistus polnud Jehoova vaimule  liiga suur, et Jehoova tempel lõpuks valmis saaks. Milliseid probleeme me Jumal Jehoovat teenides ka ei kohta, võime need ületada, kui usume temasse (Matteuse 17:20).

4:10. Jehoova hoolika pilgu all lõpetas Serubbaabel koos rahvaga templiehituse Jehoova kõrgete normide järgi. Ebatäiuslikel inimestel pole liiga raske vastata Jehoova ootustele.

7:8–10; 8:16, 17. Jehoova heakskiidu saamiseks tuleb meil olla õiglased, helded, halastavad ja rääkida üksteisele tõtt.

8:9–13. Jehoova õnnistab meid, kui ’meie käed on tugevad’, tehes tööd, mille ta meile on andnud. Õnnistusteks on näiteks rahu, turvalisus ja vaimne edenemine.

12:6. Need, kes on Jehoova rahva seas ülevaataja ametis, peaksid olema „põleva tõrviku” sarnased ehk silmapaistvalt innukad.

13:3. Ustavus tõelise Jumala ja tema organisatsiooni vastu peaks olema tähtsamal kohal kui ustavus inimeste vastu, olgu nad kui tahes lähedased.

13:8, 9. Ärataganejaid, keda Jehoova hülgas, oli palju: kaks osa maast. Vaid kolmas osa sulatati tules puhtaks. Meie päevil on Jehoova hüljanud ristiusumaailma, kuhu kuulub suurem osa end kristlaseks pidavaid inimesi. Vaid väike hulk inimesi, võitud kristlased, on ’hüüdnud Jehoova nime’ ja on lasknud end puhastada. Nemad ja nende usukaaslased tõestavad, et nad pole Jehoova tunnistajad üksnes nime poolest.

Ajendatud innukalt tegutsema

Kuidas Haggai ja Sakarja sõnad meid tänapäeval mõjutavad? Kui mõtleme, et nende sõnum õhutas juute pöörama tähelepanu templi taastustöödele, siis kas mitte ei ajenda see meidki osalema innukalt Kuningriigi kuulutamise ja inimeste jüngriteks tegemise töös?

Sakarja ennustas, et Messias „sõidab eesli seljas”, et ta reedetakse „kolmekümne hõbeseekli” eest, et teda lüüakse ja et „lambad pillutatakse” (Sakarja 9:9; 11:12; 13:7). Millist mõju võib küll meie usule avaldada see, kui mõtleme niisuguste messialike prohvetikuulutuste täitumise peale, millest Sakarja rääkis! (Matteuse 21:1–9; 26:31, 56; 27:3–10.) Me usaldame veelgi kindlamalt Jehoova Sõna ja korraldusi, mis ta meie päästeks on teinud (Heebrealastele 4:12).

[Allmärkus]

[Kast lk 11]

SAKARJA KAHEKSA ALLEGOORILIST NÄGEMUST

1:8–17: Garanteerib templi valmimise ja näitab, et Jeruusalemma ja teisi Juuda linnu õnnistatakse.

2:1–4: Tõotab, et saabub lõpp neljale sarvele, „mis on pillutanud Juudat” ehk kõigile valitsustele, mis seisavad vastu Jehoova teenimisele.

2:5–17: Osutab, et Jeruusalemm laieneb ja et Jehoova on „temale tuliseks müüriks ümberringi” ehk on talle kaitseks.

3:1–10: Näitab, et Saatan oli seotud vastuseisuga templitööle ning et ülempreester Joosua päästetakse ja tehakse puhtaks.

4:1–14: Kinnitab, et mäesarnased takistused tehakse tasaseks ja et maavalitseja Serubbaabel lõpetab templi ehitamise.

5:1–4: Kuulutab sajatust patustajatele, kes on jäänud karistamata.

5:5–11: Ennustab kurjuse lõppu.

6:1–8: Tõotab, et inglid juhatavad ja kaitsevad rahvast.

[Pilt lk 8]

Mis oli nii Haggai kui Sakarja sõnumi siht?

[Pilt lk 10]

Mismoodi on need, kes on ülevaataja ametis, „põleva tõrviku” sarnased?